Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajakirjanduse roll minu elus! (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Minu suhted ajakirjandusega!
Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse . Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku.
Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke.
Raadiot ma eriti ei kuula, aga vahel saan ma ka sealt informatsiooni. Raadiot kuulan ma rohkem muusika , mitte uudiste pärast.
Palju informatsiooni hangin ma ka internetist. Internetis loen ma uudiseid tevaliselt Postimehest ja Delfist, aga olen lugenud ka Oma Saarest ja Õhtulehest. Postimees ja Delfi on väga informatiivsed. Õhtulehes on ka palju meelelahutusuudised ning Oma Saarest saab lugeda Saaremaa kohta.
Väga suure osa infost saan ma ajalehtedest ja ajakirjadest. Ajalehtedest käib mul kodus Õhtuleht. Mulle meeldib Õhtulehest kõige rohkem spordi osa, sest mulle meeldib spordi kohta lugeda. Ajakirjadest käib mul kodus Autoleht. Aeg-ajalt loen ma ka Meie Maad ja Postimeest.
Meedial on minu elus väga suur roll. Ma puutun ajakirjandusega kokku iga päev ja see mõjutab mind suuresti. Iga minu otsust, mis ma elus teen mõjutab ajakirjandus.
Koostas: Rander Süld
Ajakirjanduse roll minu elus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rait Metsamaa Õppematerjali autor
Enda arvamuse avaldus, sellest kuidas ajakirjandus on mõjutanud minu elu!

Sarnased õppematerjalid

Teabeväli
17
doc

Teabeväli

Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
üHE PERE MEEDIAPÄEV
14
docx

üHE PERE MEEDIAPÄEV

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse

Meedia
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs
9
docx

Kolme põlvkonna teabevälja analüüs

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel tähtsatest asjadest teada. Tartus on vastupidi. Info liikleb uskumatu kiirusega ning kõik on lahked seda jagama. Infot on igalpool ja alati. Leian, et olen selles mõttes väga priviligeeritud, sest usun, et kui minu ema minuvanune oli, siis oli tema jaoks infosaamine mõnevõrra keerulisem ning ilmselt oli infosulg ka suurem. Mina saan infot väga erinevatest allikatest. Ilmselt kõige olulisemaks ning igapäevasemaks infoallikaks saan ma enda puhul nimetada Postimehe veebiajalehte ning seda mitmel põhjusel. Esiteks, see on äärmiselt mugav, kuna kogu info ongi reaalselt kahe-kolme kliki kaugusel ning erilist jõupingutust see ei vaja. Teiseks, ma olen veendunud, et Postimees on legitiimne

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
Karl Martin Sinijärv
16
doc

Karl Martin Sinijärv

luulepreemia. Luule Karl Martin Sinijärvel on kokku ilmunud kaheksa luulekogu, lisaks veel mitu ühisteost. Sinijärve loomingul on kaks poolust - ühelt poolt ekstravagantsed keeleeksperimendid ja sürrealismi kalduvad luuletused (nt "Salatanze ruumityhi", "Soome-ugri rahvatants") ning teiselt poolt tundlikud ja lüürilised tekstid, mis üllatavad oma sõnatäpsuse ja intensiivsusega ("Sa palveta sel ööl ka minu eest"). Ta tuli kirjandusse üsna noorelt luulekoguga "Kolmring"(1989), mil ta oli vaid 17. aastane, sellele järgnesid "Vari ja viisnurk" (1991) ning "SürWay"(1992). Veel on lisandunud "Neli sada keelt"(1997) ning "Towntown&28"(1999). "Neli sada keelt" teeb oma kujunduses kummarduse Eesti futurismi ajaloole. Sinijärve loomingut- eriti kolme esimest kogu- iseloomustavadki pidevad suhted sajandialguse avangardsete vooludega: futurismiga, dadaismiga, sürrealismiga, (hilis)ekspressionismiga

Kirjandus
Eesti keele kirjandus loovtöö luuletuste kohta
11
docx

Eesti keele kirjandus loovtöö luuletuste kohta

Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen

Eesti keel
Näidend-must auk
7
docx

Näidend: must auk

Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine

Kirjandus
Andrus Kivirähk elulugu ja looming
8
docx

Andrus Kivirähk elulugu ja looming

isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, selliseks, kes teeb saateid: istub ja küsitleb teisi. Mul pole inimestelt midagi küsida.'' Aastal 1996 astus Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähk kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ta eelistab teatrit romaanide kirjutamisele ning seda näitab ka see, et tema kirjutatud näidendeid on tunduvalt rohkem, kui romaane.

Kirjandus
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun