Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas ikka soovid uhkustada? (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks inimesed tihtipeale uhkustavad?
  • Kuidas need jõukamad siis uhkustavad?
Kas ikka soovid uhkustada?
Miks inimesed tihtipeale uhkustavad? Selleks, et ennast teistest paremini tunda või selleks, et teised teda kadestaksid? Kas nad ka uhkustamise ajal mõtlevad, mis võivad olla tagajärjed?
Ma arvan, et kui inimesed pidevalt teiste ees uhkustavad näiteks mingi uue kalli asjaga, mida teised ei saa endale lubada, ei saa ta aru, et see pigem võib tõugata temast inimesi eemale. Vahel tõesti inimesed tahavad ennast näiteks paremini tunda teistest ja nad vahel harva uhkustavad, aga kui inimesed uhkustavad igapäev iga pisi asjaga, tüütab see inimesi ära ning enam lihtsalt ei soovita temaga koos olla. Kui tema eesmärk oli teisi ennast kadestama ajada, pakun, et see tal siiski mingilmääral ei õnnestu.
Uhkustamise viise on palju. Üks viis on näiteks endast liiga heal arvamusel olemine. Suvel puutusin taolise juhtumiga kokku. 2 sõbrannat läksid omavahel tülli ja siis hiljem seltskonnas hakatakse seda teist inimest taga kritiseerima ja ennast paremast küljest näitama. Tüdruk arvas , et tal oli alati kõiges õigus, kui nad midagi arutasid ja alati tekkis sealt tüli. Kui ma üritasin seletada, et pigem oli sellel teisel tüdrukul õigus siis oli tal kohe öelda „Tal ei saa õigus olla, ta on minust poole lollim. Isegi hinded on tal halvemad kui mul. Tal ei saa kohe mitte kuidagi õigus olla. Minul on alati õigus.“ Ennast nähakse ikka sel hetkel paremana ja targemana. Kui teised ütlesid ka, et tal oli õigus, ei kuulanud ta teisi ja ikka väitis, et ta on sealt seltskonnast kõige targem ja tead kõige rohkem. Lõpusk keegi ei viitsinud temaga enam vaielda , ega suhelda. Tulemusena paljud inimesed lõpuks hakkasid teda ignoreerima.
Uhkustada saab ka rahaga . Alati ja igalpool leidub inimesi, kes on teistest jõukamad. Kuidas need jõukamad siis uhkustavad? Ise ei ole sellis olukorras olnud aga arvan, et näiteks poodides shoppamas käies saab alati rikkam osta endale rohkem riided kui teine ja siis teise eest niiöelda uhkustada, et ta sai endale rohkem asju, kui see teine.
Põhjuseks on ikkagi siis, et tahetakse ennast paremana , uhkemana ja ägedamana näidata/tunda. Vahel võib ka välja tulla see, millega ta uhkustab, tal polegi seda. Ta mõtles selle välja, et ikka ja jälle uhkustada. Aga kas ta tagajärjele mõtleb, mis siis juhtub, kui inimesed teada saavad, et ta mõtles selle välja? Vaevalt . Tulemusena on see, et kui see välja tuleb, inimesed ei saa teda enam usaldada ja see uhkustaja kaotab siis ka sõpru. Ja kui ta lõpuks mõistab, mis tagajärjed tal uhkustamisega on tulnud, on selleks juba liiga hilja.
Kadri Silde
9B
Kas ikka soovid uhkustada #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri Silde Õppematerjali autor
Eesti keele kirjandu teemal "Uhkustamine"

Sarnased õppematerjalid

Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus
2
doc

Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus

Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare, meid endid, on kujunenud eestlastes arusaam kaaskodanikest kui konservatiivsetest ja külmadest inimestest. Sellena, keda arvame end ise olevat, võima ka teistele väljaspoolt või vähemalt anname neile põhjuse meist nii mõelda. Tammsaare loomingus on kajastatud naabrite vahelist kadedust. Tähtsal kohal oli oma talu, mida üritati pidevalt paremaks muuta ja selle seisukorda parandada. Võrreldi ikka aeg-ajalt naabertalu ja enda oma ning jälle mõeldi välja viis, kuidas teha talu kõrvalaedsest paremaks. Alati pidi olema üleolevam tunne. Ka tänapäeval leidub sellist kadedust, kuid uhkemate asjadega, näiteks autod, majad, tehnika ning võib-olla ka prestiizne amet või töökoht. Soov olla teisest paremal järjel sunnib inimesi rohkem pingutama. Tänapäeval saab kõike paremat ainult raha eest, ilma selleta ei taheta midagi anda

Kirjandus
Tasuja-Eduard Bornhöhe
5
rtf

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees.

Eesti keel
Tasuja
6
rtf

Tasuja

Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees.

Eesti keel
Enesekehtestamine
7
docx

Enesekehtestamine

Parim viis ära öelda on mitte sõnadega, vaid anda sõnum edasi mingil muul viisil. Seda kunsti valdab enamik naisi meestest paremini. KINDLAMEELNE KEELDUMINE Kindel ja selge ei annab inimesele rahulolutunde ning teise inimese respekti tema vastu. Kui sinu reeglid ütlevad, et teiste palvetele peab (neile meeldimiseks) alati vastu tulema, on keelduda raske. Ometi esitatakese meile elus arvukalt selliseid palveid ja nõudmisi, millest meil on õigus keelduda. Keeldudes otsustad ise, milleks soovid oma aega kasutada. Väärtustega kooskõlalised teod ja valikud eeldavad mõnikord kindlat keeldumist palve täitmisest, mis viiks su oma väärtustest kaugemale. Kõige lihtsam on öelda ,,Ei, tänan" või ,,See ei paku mulle huvi". Seda võib asjalikult öelda näiteks sulle helistavale müügiagendile, kui sa ei soovi vestlust jätkata (Pietikäinen, 2011). Minu praktika on näidanud, et selline variant töötab. Kui ma varem püüdlikult kuulasin, mida

Sekretäritöö
KUIDAS HOIAKUD JA ESMAMULJE MÕJUTAVAD SUHTLEMIST
6
docx

KUIDAS HOIAKUD JA ESMAMULJE MÕJUTAVAD SUHTLEMIST

Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti ­ esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje t

Suhtlemis psühholoogia
Goethe  Fausti-analüüs
7
docx

Goethe "Fausti" analüüs

Ta jõuab ka järeldusele, et inimene ei ole mitte keegi. Ta ütleb: ,,Ma ainult tõuk, kes põrmus rada kaevab." Faust ütleb, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurdab selle üle, et pole vaatamata suurele õppimisele kuskile jõudnud. Ta oli ise samuti kaotanud kire teaduste vastu. ,,Mis väärtuslik su vaimule näis varem, ei harjudes see enam armas näi. Kui maitsed head, sa tead, et kõik parem, ah, ikka ainult viirastuseks jäi. Suur tunnegi, mis rinnas võimsalt leegib, kesk argipäeva peagi halliks pleegib.", ,,Siin, keset veidraid rattaid, hoobi, rulle, kõik vastu õhkub vaenu, irvitust. Ma lootsin, et nad võtmeks saavad mulle, kuid kõver keel ei avanud ühtki ust." Faust leiab mürgipudeli ning otsustab teha enesetapu, sest usub, et see on lahendus tema probleemidele ning, et see teeb ta hinge puhtaks. ,,Kõik inimeste maine vaev ja püüd

Kirjandus
Rändavate Pükste Õeskond
47
rtf

Rändavate Pükste Õeskond

Ust ümbritsev maja esikülg oli värvitud kõige eredammaks siniseks. Kes oleks osanud sellist sinist kujutledagi? Lena kallutas pea kuklasse, pilvitu pärastlõuna taeva poole. Oh! ( lehekülg 40 ) Bapi keeras ukse lahti ja mamma kutsus nad lahkesti sisse. Carmen ja ta õde Effie läksid Kreekasse , oma esivanemate juurde. Terve sõidu lennujaamast koju oli Mamma ennast vana Fiati eesistmel keerutanud ja aina korrutanud kui ilus ikka Leena on. Mamma juhatas tüdrukud teisele korrusele. Seal näitas ta neile nende toad kätte. Carmeni vaade aknast oli võrratud. Allpool paistis linn mida nimetati Kreekas Calderaks - katlaks. "Minu nimi on Ducan Howe ja ma olen abijuhataja." Mees osutas jämeda tedretähnilise sõrmega plastikust nimesildile. ( lehekülg 43 ). Tibby ülesandeks sai vahekäigus nr2 hügeeniosakonna korrastamine. Ta pani kuulari pähe ja asus tööle

Kirjandus
Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS
22
doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

materiaalsete asjade puudus, nagu näiteks neil ei ole raha, et minna kinno või osta raamatud, maiustusi jne. Neile ei meeldi, et teised lapsed saavad saavad neid mõnusi nautida aga nemad mitte ning see tekitab neis kadedust. Lastel puudus õpihimu ja nad hulkusid tänavatel ringi. Ringi hulkumine tuligi ju sellest, et neil ei olnud võimalusi käia näteks kinos või teha midagi muud huvitavat. Varastama hakati, et saada raha ja siis uhkustada oma asjadega teiste eest, siis tunti ennast paremini. Varastati ka fantaasia eesmärgil. Näiteks varastati koduloomi, siis teeseldi, et need oomad leiti ja nõuti leiutasu, kui omanik loomi tagasi tahtis. Teine variant oli see, et varastatud loomad müüd maha meditsiiniasutustesse, et sealsed töötajad saaksid loomadega katseid teha. Toime panid ka lihtmurdvarguseid. Järeldused: Sedasi käituvad lapsed, kes kuuluvad seltskondade vaesemasse grupi, vanemad on tihti

Õigus




Kommentaarid (1)

Peotuju profiilipilt
Peotuju: Sobib. :)
23:09 24-01-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun