SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS (0)

Mis on ujumine?

1.2. Ajalugu

1.3. Ujumisviisid ja stiilid

• Koeraujumine
  
• Küliliujumine
  
• Liblikujumine  ehk delfiin
  
• Seliliujumine
  
• Rinnuliujumine  ehk konnaujumine
  
• Vabaujumine ehk krool
  

• Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt.
  
• Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt , vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis.
  
• Rinnuliujumine e konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finišiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök.
  
• Vabaujumine e krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded.
  
• Kompleksujumine : 100 -, 200 - või 400 - meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega.
  
• "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik - ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta.4
  

1.4 Ujumise mõju

• aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani,
  
• arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid,
  
• parandab liikuvust,
  
• veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu, on positiivne nii kaela- kui  seljalihastele, õlavöötmele,
  
• kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral,
  
• kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju,
  
• kasulik toime radikuliidil, seljavaludel,
  
• aitab sageli astma ravis ,
  
• ujumises esineb lihasvigastusi suhteliselt harva,
  
• ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel,
  
• ujumine ei tunne vanusepiire,
  
• ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele. (TABEL 1) 5
  

1.5. MIKS VESI AITAB ?

II SPORTLIKU ÜRITUSE KORRALDAMINE VINNI SPORDIKOMPLEKSIS

2.1 Ürituse organiseerimine

2.1. Mängud ja teatevõistlused

Teatevõistlused:

2.3. Õpilaste osalemine üritusel

2.4. Õpilaste tagasiside

KOKKUVÕTE

KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS

LISAD

• Jah, jäin rahule
  
• Ei meeldinud
  
• Nii ja naa, normaalne
  

• Kõik oli tore, ei muudaks midagi.
  
• Mänge oleks võinud olla rohkem.
  
• Võistlusi oleks võinud olla rohkem.
  
• Lõbusam oleks võinud olla.
  
• Juhendajad oleks võinud sõbralikumad olla.
  
• Eelevalt oleks võinud infot saada rohkem ürituse kohta.
  

• Meeldisid
  
• Ei meeldinud
  

• Muidugi tahaksin
  
• Võib küll
  
• Ei taha
  

JOONISED