Kirjand Suhtumine puuetega inimestesse Maailmas on erineva puudega inimesi, osad sünnivad koos puudega, teised saavad puude haiguse või õnnetuse tõttu tekkinud vigastuse järel. Mõnel tuleb puudega elada pärast rumalat tegu näiteks tundmatus kohas vette hüppamise tõttu või purjus peaga autot juhides avarisse sattumise järel. Viimasel ajal on hakatud puuetega inimestesse üha rohkem suhtuma kui tavalistesse inimestesse. Veel paarkümmend aastat tagasi suhtuti neisse väga üleolevalt ning arvati, et nemad ei tohiks üldse rahva hulgas liikuda,vaid peaksid olema kodus või siis haiglas elu lõpuni. Iga aastaga luuakse nende elu lihtsustavaid uusi lahendusi ja võimalusi, kõige levinuimad neist on näiteks kaldteed, madalal asuvad ukselingid, liftid, tõstukid bussidesse, kuid leidub ka spetsiaalselt liikumispuuetega inimestele mõeldud
Puuetega Inimeste Koda Üldsätted Lääne - Virumaa Puuetega Inimeste Koda on mittetulundusühing, mis tegutseb sotsiaal-, haridus- ning kultuurivaldkondades ja on koostööorganiks eraõiguslike juriidiliste isikute ja teiste avalik - õiguslike juriidiliste isikute vahel, kelle tegevusvaldkonnas on töö puuetega inimestega. Koda on asutatud Rakveres, 16. veebruar 1995. a ning asub aadressil Lille 8, Rakvere. Koda juhindub oma tegevuses seadustest, õigusaktidest, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhenditest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast. Koda on asutatud tähtajatult. Koja majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Koja eesmärk Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö
ABIVAHENDID Sissejuhatus abivahendi soetamiseks saab pöörduda igasse abivahendite rentimise ja müügiga tegelevasse ettevõttesse Eestis, millel on kehtiv leping Sotsiaalkindlustusametiga Abivahendeid saab rentida ja osta isikliku abivahendi kaardi alusel abivahendi vajaduse määrab arst, eriarst või rehabilitatsiooniasutus. 21.01.2017 2 Platvormtõstuk sirgele trepile Foto Abivahendikeskuse lehelt 3 Voodi PBx4 Elektriline4 funktsiooniga hooldusvoodi Terasest raam Puidust voodiotsad ja külgreelingud ...
docstxt/13947870061383.txt
KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon.........................................................................................7 3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS..................
tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist ning selline praktika on seaduslike vahendite alusel objektiivselt õigustamatu (Mida tähendab diskrimineerimine?). Peamine tähelepanu on suunatud soolisele võrdõiguslikkusele, vähemusrahvuste õigustele ning puuetega inimeste õigustele, kuid käsitletakse ka seksuaalvähemuste positsiooni ühiskonnas ja vanuselist diskrimineerimist. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on
Füüsiline puue Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida, kuid samuti on puue see, kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga. Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms. Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras! Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene. Vaimne puue
Erivajadustega inimene Seminaritöö 2008. aasta alguse seisuga oli Eestis ligi 118 000 isikut, st 8.8% rahvastikust, kellele oli määratud puude raskusaste. (Sotsiaalministeerium 2010) Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 61% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 34% tööealised ning 5% olid vanuses 0-15-aastat. Erivajadustega inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. (Hanga 2008) Erinevate uuringute andmed kinnitavad, et Eesti ühiskonnas on erivajadustega inimeste sotsiaalne staatus madal, üldine teadlikkus nende olukorrast ja probleemidest kesine. Erivajadustega inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus ning tunnevad end ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna..
Millist abi või tuge liitpuudega inimene vajab? Kui võimalik, siis liitpuude vormi juures välja tuu erinevad toetamisvõimalused (sh abivahendid, metoodika). Liitpuudega inimene ja tema lähedased vajavad abi ja tuge, et keerulistes olukordades toime tulla. Loodud on erinevaid ühinguid ja tugigruppe liitpuuetega laste ja täiskasvanute toetamiseks. Vaimupuuetega laste ühing Tartu Puuetega Inimeste Koda - koja liikmeteks on erinevad puudega inimeste ühendused. Ühenduste põhiülesandeks on aidata kaasa konkreetse puudespetsiifikaga seotud probleemidele lahenduste leidmisel.http://www.tartukoda.ee/?sisu=104 Tartu Puuetega Inimeste Koda ---- MTÜ CP&Liitpuudega Inimeste Perede Ühing Eesti Pimekurtide Tugiliit ( http://www.pimekurdid.ee/sihtgrupp_est ) Sihtgrupp: pimekurdid lapsed ja täiskasvanud; nägemis(-liitpuuetega lapsed ja täiskasvanud
sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus. Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse suurus on 25-100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2013. aastal 6,39-25,57 eurot) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste subjekt Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral Puudega lapse toetus makstakse välja lapsevanemale. Puudega lapse toetust finantseeritakse riigieelarvest. Puudega lapse toetuse arvutamise
(hindade võrdsus) . Leian ka, et selline maksumäära tõstmine antud olukorras (aasta 2009, majanduse halb seis) oli vägagi põhjendatud käitumine, sest kuidagi oli vaja aitada riigi eelarvel paraneda ning majanduse kriisiga tekkinud võlgadest vabaneda. Selline käibemaksumäära tõstmine aitas kaasa ka maksukoormuse liigutamisele tööjõu ja tulu pealt kaupade ning teenuste tarbimise maksustamisele. Teiseks tähtsaks muudatuseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse muudatusi, mis soodustab puuetega inimeste tööhoive suurendamist. Seaduses muudeti uueks toetuseks töötamistoetus, mis aitab puuetega inimestel tööga seotud kulutusi katta (näiteks transport, vajalikud abivahendid). See seadusemuudatus tõstis ka tööealiste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste suurust 30% võrra. Aastal 2008 kiitis Vabariigi Valitsus selle seadusemuudatuse heaks.
Nägemispuudeliste töövõimalustest Eestis Monica Lõvi Tööealiste puuetega inimeste jaoks on ühiskonnaelus osalemise oluliseks tunnuseks tööga hõivatus. Vabal tööturul väiksema konkurentsivõimega inimestele võrdsete võimaluste loomine on arenenud riikides jätkuvalt päevakorral. Eestiski on nüüdseks juba enam kui 10 aastat suund puuetega inimeste kaasamisele tööellu. Selle elluviimiseks vajalike tugisüsteemide loomine on aga olnud üsna aeglane. Seda, kui oluline on töö ja tööalane rehabiliteerimine puuetega inimestele, võib kõige üldisemalt selgitada ühiskonna väärtushinnangutest lähtudes. Kinnitust on leidnud, et puuetega inimestele, sh nägemispuudelistele kehtestatud eesmärgid ja väärtused on samasugused kui kõigil teistel. Väidetavalt saab suurim tööhõivealane diskrimineerimine
pensionisamba arengut. Pensionäride jätkuvaks kaasamiseks ühiskonna ellu, nende toimetuleku parandamiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb suurendada nende tööhõivet. Selleks peab vajadusel pakkuma neile koolitust, kaaludes tööandjaile sellega seotud lisakulude hüvitamist. Sotsiaalhoolekandes peab valitsema võimaluste paljusus kodu ja avahooldusest hoolekodudeni. Puuetega inimesed ei pea tundma end kõrvaletõrjutuna. Reformierakond austab puuetega inimeste tahet end arendada, õppida ja elatada end oma tööga. Igaühe moraalne kohus on aidata suurendada puuetega inimeste toetamise, arengu ja suhtlusvõimalusi lapseeast peale. Neile ja nende peredele tuleb omavalitsuste abiga pakkuda hädavajalikke tugiteenuseid. Teed, hooned ja ühistransport peavad võimaldama füüsilise puudega inimeste takistusteta liikumist. Tööandjaid tuleb motiveerida kasutama
4 5 2 SIHTRÜHMA HETKEOLUKORD EESTIS Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimeste arv Eestis on pidevalt kasvanud. Puudest tulenevalt võib inimene vajada sekkumisi ja abi (teenuste, toetuste jm meetmete näol) mitmetest valdkondadest – nii tervisevaldkonnast kui sotsiaalvaldkonnast; samuti abi võimetekohase hariduse omandamisel, ligipääsetavat keskkonda, kohandamist ja abi tööle saamisel ja töötamisel. Puuetega inimeste alane statistika Eestis on väga suur. Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal. Eestis on füüsilise ehk liikumispuudega noori ligi 1200, vanuseni kuni 24 eluaastat. See number on väga suur. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis
selleks sotsiaalabi osakonna juhataja. Leian, et kõige mõistlikum on sellekohapealt Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhend, kuna sotsiaaltöötaja peakski alluma sellise ametniku korraldustele, kes on erialaselt seotud ja kursis sotsiaaltööga. Nii Tapa Vallavalitsuse kui ka Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendis seisneb, et sotsiaaltöötaja põhieesmärgiks on sotsiaaltöö korraldamine. Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendis on aga sotsiaaltöötaja põhieesmärgiks toodud puuetega inimeste sotsiaalabi korraldamine. Leian, et Tapa ja Tarvastu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendite koostamise puhul on toimitud selle kohapealt paremini, kui Põltsamaa Vallavalitsuse omalt, kuna kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja töö põhieesmärgiks peaks olema siiski kõikide sotsiaalabi vajavate inimeste aitamine, mitte ainult puuetega inimeste aitamine, kuna tegemist ei ole asutusega mis on suunatud ainult puuetega inimestele, vaid omavalitsusega.
tööga väga hästi hakkama. Enamikes peredes on isa peamine või ka ainuke tulutooja, kuna üldise arvamuse kohaselt on naiste roll tegeleda laste ja majapidamisega. Isegi poliitikas on rohkem soositud meeste võim, riigikogus on esindatud vaid vähesed naised. Hiljutiseks probleemiks on tõusnud ka soolise võrdõiguslikkuse puudumine ööklubidesse pääsemisel, kuna paljud klubid pakuvad naistele odavama hinnaga või isegi tasuta sissepääsu. Ka puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel. Eestis aga ei ole neile võimaldatud paljud tervetele inimestele elementaarsed asjad ja tegevused. Puuetega inimeste jaoks on raskendatud hea hariduse saamine, kuna pole piisavalt palju erivajadustega laste koole ega ka vastava haridusega õpetajaid. Neid diskrimineeritakse ka tööturul. Statistikagi näitab, et puuetega inimeste haridustase ja töötamise protsent on lubamatult madal
Rassism Rassismile on iseloomulik püüd määratleda inimeste õigusi ja rolli ühiskonnas eelkõige rassiliste tunnuste järgi, sh nahavärvi ja päritolu alusel. Eestis ja ka mujal maailmas on laialdaselt levinud ebatolerantsus tumedanahaliste suhtes. Paljudes kohtades on isegi keelatud sõna neeger kasutamine. Eesti keeles on selle asemel pruunlane. Rassismi all kannatavad ka näiteks jaapanlased ja hiinlased oma pilude silmade pärast. Puuetega inimesed Puuetega inimestesse suhtutakse ikka nö nagu "imelikesse" inimestesse. See tuleneb tavaliselt sellest, et inimesed pelgavad endast erineva välimuse, hääle ja vajadustega inimest. Mõned tööandjad ei taha midagi kuulda puuetega inimestest, kuigi paljud erivajadustega inimesed saaksid tööga sama hästi hakkama kui tavainimene ja kes teab, võibolla pareminigi. Kardetakse puuetega inimesega kaasnevaid vajadusi ja eriolukordi. Ka koolis on ju kiusamise ohvriks suurem tõenäosus
Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul kaitsmine, et tagada kõikidele võrdne võimalus eluga edukalt Sotsiaaltoetused ja teenused õigus riigi abile vanaduse, toime tulemiseks. jagunevad: töövõimetuse, toitjakaotuse ja · KOV puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike 8. Millal on Eesti · Riiklikud omavalitsuste erilise hoole all. kodanikul õigus riigi abile? Eestis on kodanikul õigus riigi abile 14. Selgita , mille poolest 5. Kuidas rahastatakse vanaduse, töövõimetuse, erinevad teenused ja toode? toitjakaotuse ja puuduse korral
või taastada sotsiaalkindlustus ainelise toimetuleku tagamine inimestele, kelle sissetulek on vähenenud töötuks jäämise, töövõimetuse, haiguse, vanaduse, pere ülalpidaja surma tõttu vms põhjusel. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Eesti sotsiaalkindlustustusskeemid on pensionikindlustus, ravikindlustus, töötuskindlustus, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus. sotsiaalhoolekanne = hoolekanne toimetulekuraskustes ühiskonnaliikmetele osutatavad teenused ja majanduslik abi. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust,
2004). Eesti, niisama kui teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide puhul, tuleb arvestada, et rehabiliteerimise, sotsiaalhoolekande ja eripedagoogika osas saadi minevikust päranduseks tugev institutsionaalne struktuur, mis pole alati osutunud piisavalt muutuste altiks ja paindlikuks ja millel polnud mingit seotust sallivuse ja tolerantsusega. Inimõigustest ja vabadustest siis ei räägitud. Enamuse tavainimeste arvates Nõukogude Eestis puuetega inimesi ei olnudki. Täna on muidugi teine aeg ja teine tõde. Täna ei eita enam keegi, et puuetega inimesed on meie riigis olemas. Ometi on mõistetav, et inimestel pole kerge võtta sallivat ja mõistvat seisukohta millegi suhtes, millest nad eriti midagi ei tea. Kõik uus nõuab tutvumist, harjumist ja kohanemist. Olevikusurve on järgida inimõigusi, tagada erivajadustega inimestele võrdsed võimalused teistega. Seda oludes, kus kasutatavat
põhjalikult kokku puutunud ka paljud riigikogu liikmed, kelle võimuses on uue seaduse vastuvõtmine. Reform on jätkuvalt avalikkuse eest varjul, kuna tegemist on keerulise teemaga ning seda eriti olukorras, kus erivajadustega inimeste igapäevaprobleemid on mugavalt avalikkuse eest peidus. Seaduse eelnõu on valmis kirjutatud ministeeriumite kabinettides usinate ametnike poolt, kelledest paljudel puudub isiklik kokkupuude või kogemus töövõimetute ja puuetega inimestega. Paberil on kõik selge, põhjendatud ja ilus, kuid teostus ei kannata kriitikat. Põhjalikult läbimõtlemata ja lahtiseletamata muudatused tekitavad paratamatult hirmu ja ebakindlust. Peaministri ja kahe sotsiaalministri väitel muutub puuetega inimeste elu tänu reformile oluliselt paremaks, kuid samal ajal koguvad need samad inimesed, keda see reform aitama peaks, selle vastu allkirju. Järelikult on kuskil midagi valesti läinud.
keeruline mängida, kui pole ise selles olukorras olnud. Isegi, kui nad vahepeal ennast reeta võisid, siis ei olnud see märgatav. Kõige raskem oli tõenäoliselt Philipi osa täitnud näitlejal, kuna tema pidi mängima inimest, kel vaid pea vaevaliselt liigub, mis tähendab, et ta pidi koguaeg end kontrollima, et mitte muid kehaosi liigutada. Leian, et osadesse olid valitud head ja sobivad näitlejad. Filmi sisu idee: Film üritab näidata seda, et ka puuetega inimestel on omad soovid ja vajadused, nagu igal tavalisel inimesel. Film on hea õpetus sellest, et puuetega inimesed on tegelikult täpselt samasugused nagu kõik teised ja neid ei tohiks nende puude tõttu erinevalt kohelda ning neisse üleolevalt suhtuda. Igal inimesel on omad unistused, ükskõik, mis olukorras nad on. Isiklik arvamus: Ma leian, et film oli hästi ülesehitatud. Mulle meeldis see, kuidas Larsi noorem õde oli teda valmis igati aitama
1) rehabilitatsiooniteenus;1.2) igapaevaelu toetamise teenus;1.3) tootamise toetamise teenus;1.4) toetatud elamise teenus;1.5) kogukonnas elamise teenus;1.6) oopaevaringne erihooldusteenus;2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;2.1) lapsehoiuteenus;3) koduteenused;4) eluasemeteenused;5) hooldamine perekonnas;5.1) asenduskoduteenus;6) hooldamine hoolekandeasutuses;7) toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. 13. Milliseid teenusi pakutakse puuetega inimestele?Puuetega isikutele teiste inimestega vrdsete vimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks hiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- vi linnavalitsus:1) loob vimalused puudest tingitud takistuste vhendamiseks vi krvaldamiseks ravi, petuse ja tlketeenustega;2) loob koosts pdevate riigiorganitega vimalused puuetega inimeste konkurentsivimet tstvaks kutsepetuseks;3) sobitab koosts pdevate riigiorganitega tkohti
.........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.........................................................................................15 13
probleemid ja võimalused. (Vaimne puue 2010) 2.5. Füüsiline puue Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida, kuid samuti on puue see, kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist ning lõpetades ratastooliga. Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms. Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras! Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene
Keelata rasedate, äsjasünnitanute ja rinnaga toitvate emade töö allmaakaevandustes ning muudel töödel, mis on oma ohtlikkuse, ebatervislikkuse või füüsilise raskuse tõttu ebasobivad, ning rakendama abinõusid nende naiste tööalaste õiguste kaitsmiseks. 9.Õigus kutsenõustamisele Et rakendada tulemuslikult õigust kutsenõustamisele, kohustuvad lepingupooled vastavalt vajadusele tagama kõigile, kaasa arvatud puuetega isikud, teenused, mis aitavad lahendada kutseala valiku ja karjääriga seotud probleeme, pöörates tähelepanu inimese isikuomadustele ja neist olenevale kutsesobivusele, või edendama selliste teenuste pakkumist. Selline abi peaks olema tasuta nii noortele, kaasa arvatud koolilapsed, kui ka täiskasvanutele. 10. Õigus kutseõppele Konsulteerides tööandjate ja töötajate organisatsioonidega, tagada vastavalt vajadusele kõigile, kaasa arvatud puuetega isikud, tehnilise ja kutsealase
Andmed Vabaaja keskusejuhi kohta Nimi: E-posti aadress: [email protected] Andmed pangaülekande tegemiseks Arveldusarve number: 111000777888 Konto omaniku nimi: E-Vabaaeg TP kood: 3536112456 Viitenumber (vajadusel): 552364876 Andmed projektijuhi kohta Nimi: Amet keskuses: IT-tehnik/arendaja ja kontaktisik E-post aadress: [email protected] Kontakttelefon: 57575755 Projekti kirjeldus Eesmärk: Pakkuda puudega inimestele võimalust suhelda ja veeta vaba aega IT vahendeid kasutades. Puuetega inimestel puudub hetkel Eestis võimalus vaba aja veetmiseks spetsialisti juhendamisel või abistamisel, kasutades erinevaid IT lahendusi. Seega me leiame, et nõudlust peaks olema ning samas oleks meie ettevõtte üks esimesi sellelaadseid teenuse pakkujaid. Arendusprojekti abil: · Välja töötada uusi tehnikaalaseid ja tarkvaralahendusi · Sobiva personali leidmine · Uue avatava keskuse tutvustamine ja reklaamimine
Kuid samas puudub igasugune informatsioon kuidas liikumispuudega inimestel on võimalik kasutada avalikke randasid rekreatiivseks vaba aja veetmiseks. Leidub uurimustöid, kus käsitletakse liikumispuudega inimeste võimalusi basseinide kasutamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks, kuid kuskil ei ole käsitletud nende ligipääsetavust supluseks avalikes randades. Uurimuse teoreetilises osas vaatlen kehtivat seadusandlust Euroopa Liidu tasandil, Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt koostatud Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreegleid. Lisaks muud kirjandust, nii võõr- kui eestikeelset, mis käsitlevad antud teemat. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1 Vaba aeg: mõiste, eesmärk ja olemus Vaba aja mõiste on äärmiselt lai ja vaba aega võib kasutada mitmetel eesmärkidel (Parr, 2006). Tänapäeval on inimesed orienteeritud raha teenimisele ja töötamisele, et läbi
lähedaste heaolu. Näiteks rõõm venna/õe või lapse sündimisest. Selline rõõm on pikaajalisem, kui materiaalsete asjade olemasolu korral tekkinud rõõm, sest me elame koos nendega ja saame osa nende rõõmudest. Näiteks kui meile lähedane inimene saavutab midagi ihaldatut, siis see rõõmustab ka meid. Meie hulgas on inimesi, kes on teistest erinevad välimuselt,olekult ja käitumiselt. Sellised on näiteks puuetega inimesed, kelle puuet pannakse tähele, mis võib panna nad ebamugavasse olukorda. Tähtis on nendega nii suhelda,et nad tunnetaksid, et nad on vajalikud ja kuuluvad kuhugi ning neid aktsepteeritakse sellistena nagu nad on. Paljud puuetega inimesed on leidnud oma koha elus ja tunnevad elamisest rõõmu. Halb valik elus on narkootikumide kasutamine õnnetoojana. Kiire, kuid näiline tee rõõmu tundmiseks võib olla ka viinapits. Igaüks peab ise otsustama, kas valida need oma
sotsiaalvaltkonna küsimustes. Analüüsib sotsiaalvaldkonda vallas ja koostab erinevaid projekte raha eraldamiseks. Sotsiaalnõunikud aitavad ka abivajajal vormistada vajalike dokumente abi saamiseks. Esindab valda ka kohtuprotsessides kui neid peaks ettetulema. Tööülesannete hulka kuuluvad ikkagi põhiliselt valla elanike aitamine ja tagada toimetulek vaesematele peredele. Pakutakse humanitaarabi teenust nendele kelle rahaline seis on kesine ja kellel on õigus sellisele abile. Hoolitseb puuetega inimeste vajaduste eest aitab soetada vajaminevaid asju. Ülesannete hulka kuulub ka vajalike materjalide ettevalmistamine lasteautusse või hooldekodudesse pigututamist vajavatele inimestele samuti ka lastekodsse saatmise, vanemlike õiguste äravõtmiseks kui ka lapsendamiseks. Positiivne on Avinurme valla sotsjaalnõuniku ametijuhendis on ka välja toodud mõningad punktid, mis pole teistes valdades väljatoodud , et korraldab koolilastele
Kõige olulisemaks eesmärgiks on tutvuda sotsiaaltoetuste määramise, menetlemise ja väljamaksmise süsteemiga läbi STAR-i keskkonna. See on üks põhivaldkondi omavalitsuste töös kus ka järelvalvete korras on avastatud enam puudusi. Teine on töö uute sihtrühmadega. Lastekaitse spetsialisti töös on klientide ring üpris täpselt määratletud ja muude sihtrühmadega ei puutu kokku. Pikaajalised töötud ja puuetega inimesed on suur rühm omavalituste klienditöös ja nendega töötamisel vajan praktilist kogemust. Tahaksin saada ülevaate oma teoreetilise ettevalmistuse sobivust antud praktilise soorituse edukaks läbimiseks. Saaksin sõnastada ettepanekud praktikakoha töö paremaks korraldamiseks, näha ja nimetada kiiduväärset ning ära tunda kitsaskohad. Tahaksin saada kogemust sotsiaalosakonna personali juhtimises. 3 1. .............
Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja abi seadus (1987) ning 1991 meditsiinilise rehabilitatsiooni määrus. Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, -teenuste ja abi seadus oli ühtlasi üldiseks raamistikuks igasuguste puuetega ja erinevas vanuses inimeste toetamiseks. Alusharidust puudutavatest seadustest kehtestati 2001. aastal määrus, millega sätestati tasuta alusharidus 6- aastastele lastele lasteaedades ja eelkoolides. Pärast 2004. aastat toimusid järgmised
samasoolistel paaridel. Oli hulk inimesi, kes olid selle seaduse vastu ja neil oli võimalus minna Toompeale meelt avaldama. On ka tegevusi, mis on seadusega keelatud, kuid nende teemade üle arutleda võib ikka. Väga palju juttu on olnud kanepi legaliseerimisest. Kanepi tarvitamine seadusega lubatud ei ole, küll aga ei ole keelatud nendel teemadel arutlemast. Võime alati avaldada oma arvamust teemade üle, mis meile meeldivad või ei meeldi. Eestis ei ole piisavaid võimalusi puuetega inimestele. Meie riigis on küll olemas erivajadustega inimestele mõeldud sotsiaaltoetused, neile korraldatakse üritusi ja pakutakse lihtsamaid töid, kuid minu arvates on need mõeldud rohkem inimestele, kes mingilgi määral iseendaga hakkama saavad. Raskemate puuetega inimesed vajaksid taastusravikeskusi, mida Eestis napib. Retti sündroomiga Elli vajaks pidevat hoolt, et ka tema ema saaks tööle minna ja perele paremaid elamistingimusi pakkuda
õa võeti üldkontseptsiooni elluviimise tagamiseks vastu tegevuskava kuni aastani 2006. 2004. aastal võeti vastu sotsiaalse kaasatuse memorandum (JIM), kus kaasava hariduse peatükis püstitati eesmärgid kaasatuse suurendamiseks koolis, et tagada kaasatus ühiskonnas. Koostati ka tegevuskava (NAP) memorandumis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Koostati sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne aastateks 20062008 ning 2008-2010. 2007. a allkirjastas president Ilves ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. 2 Erivajadusega õpilane , nende liigitamine ja nõustamiskomisjon Haridusliku erivajadusega õpilaste all mõeldakse meie seaduste põhjal õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas.
Jaksata anda ja võtta- empaatiast ja kurnatusest. Võimet teiste inimeste olukorda sisse elada nimetatakse empaatiaks. Et sisseelamisvõime hoolekandetöös kasu tooks, peab sellega kaasnema tegutsemine- me võime kuitahes palju teistele inimestele kaasa tunda aga kui sellele ei järgne teod, siis on meie empaatia temale vähese väärtusega. Empaatia olulisus hoolekandes on seotud sellega, et paljudel vaimsete puuetega inimestel on raske oma tahet, tundeid ja vajadusi väljendada. Hooldajal hoolekandeasutuses on üks amet- palju rolle: * ei ole võimalik anda lihtsat ja ühetähenduslikku ülevaadet hooldaja tööülesannetest hoolekandesüsteemis. Raskuspunkti asukoht sõltub sellest, kus ja kellega töötatakse. Mõned näited: * olla hooldatava usaldusisikuks ja esindajaks küsimustes, milles ta ise ei saa enda eest rääkida,
kui hea on elada neil, kellel riik raha jagab, ilma et isa midagi tegema peaks. Pessimistlikust küljest võttes, pole aga puudega ja tööta elada eriti hea. Keegi meist ei tahaks omada mõnda puuet, veelvähem vastutada puudega inimese eest. Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida ja nad inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga.Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms.Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras. Füüsilise puudega inimene
keskkonda, pidades silmas laste arengut. Enamus vanemaid ei viibi halva ilmaga lastega väljas vaid viibivad siseruumides, kus lapsed saavad liikuda. (Roper jt 1999:276) 2.4.Poliitilis-majanduslikud tegurid Iga valitsus peab pakkuma maksimaalselt võimalusi füüsiliselt aktiivseteks tegevusteks, jälgima liiklusohutust, et kõnnieed ja ülekäigukohad oleks turvalised. Kui on terve rahvas on ka terve riik! Valitsus peab toetama puuetega lapsi, soosima vabatahtlike organisatsioonide loomist abistamaks puuetega lapsi, mitte jätma neid saatuse hoolde. Praegu on loodud puuetega inimestele rohkem 7 võimalusi liikumiseks, enamikes korrusmajades on liftid ja kaldteed. Autoparklates on eraldatud mugavamad kohad puuetega inimestele. (Roper jt 1999:277). 2.5.Ülekaal Mõnedele lugejatele võib see olla üllatuseks, et ülekaalulisus on kõige harilikum kõrvalekalle lapse toitumises
· Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid 3. Kes pidi Eestis vanade eest hoolitsema keskajal, mis soodustusi tal oli?
2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on välja toodud kõik aspektis aga Kohtla-Nõmme tegutseb vastavalt valla Põhimäärusele ja Eesti Vabariigi seadustele ning vallavanema poolt antud korraldustele. Tööülesandes on Salme ja Kohtla-Nõmme vallas põhjalikult välja toodud. Halinga oma käsitleb suhteliselt väikese mastaabiga. Kahe valla sotsiaaltöötajal peamiseks tööülesandeks on korraldada vallas projekte ja muude sotsiaalelu käsitlevate
kaugtöökeskuste rajamine. Kaugtöökeskuste peamisteks eesmärgiks on rutiini säilitamine, kaastöötajate toe ja igapäevase suhtlemisvajaduse kompenseerimine, adekvaatsem kontroll kaugtöötaja tegemiste üle ning isiksuse arenguks ja toimetulekuks hädavajaliku sotsiaalse taustsüsteemi loomine. Kaugtöökeskustesse on hõlbus kontsentreerida infotehnoloogilisi vahendeid ja tekitada kiiret andmesidet, vahendeid ja seadmeid ratsionaalsemalt kasutada. 2002.a käivitus puuetega inimeste kaugtöö projekt. See on Euroopa Liidu tööhõiveprojekt THINK Baltic Extension. Projekti põhiline sisu on puuetega inimeste rakendamine kaugtööle parandamaks nende tööhõivet. Paljusid puuetega inimesi takistab töölkäimisel trepid ja bussiastmelauad. Kaugtöö annab neile võimaluse kodus töötada. See on üks võimalus tööjõuprobleemi lahendamiseks Eestis. Peale puuetega inimeste saab kaugtööle kaasata ka neid inimesi, kes hetkel ei tööta,
k. mortality disadvantage), 80- kuni 84-aastastel mustanahalistel on umbes kuni 12% suremuse ebasoodsa tingimuste võimalus. Erinevate rasside suremust ebasoodustav olukord ühtlustub pärast 85. eluaastat. Peamisteks põhjusteks esinevate eelmainitud näitajale on erinevused musta- ja valgenahaliste inimeste hoolduse kättesaadavus, kindlustuskaitse ja bioloogilised näitajad, sh ägedate ja krooniliste haiguste levimus. (Kimmel 2016) Tervisehäiretega (puuetega) eakad moodustavad samuti suure osakaalu vaesuses elavatest 65- aastastest või vanematest elanikest. Tervisehäirega eakad ei ole hästi kaitstud nii sissetulekute kui ka tervishoiusüsteemide poolt, sest puuetega inimeste ja vanurite poliitikad ei ole paljudes sotsiaalkindlustusvaldkondades vastastikku seotud, näiteks Lõuna-Koreas praegune puuetega inimeste riiklik poliitika on suunatud 18-64-aastastele inimestele, kui puuetega inimene saab 65-
4.Elukestva õppe ja töötute ümberõppe vahendite suurendamine. Elukestvas õppes osalevate inimeste arv on Eestis viimastel aastatel kahekordistunud, samas oleme selles osas endiselt kaugel Põhjamaadest.Reformierakonna eesmärk on elukestvas õppes osalevate inimeste arvu viimine Põhjamaade tasemele ning ümberõppes osalevate madalama haridusega isikute arvu suurendamine. 5.Töötajate ja tööandjate rolli suurendamine tööturu korraldamisel. 6.Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine. Reformierakonna silmis on kõik Eesti elanikud võrdsed, mis tähendab, et ka puuetega inimesed peavad saama vajalikku abi ning toetust ühiskonnas normaalselt toime tulemiseks. Jõukohane töökoht tagab puuetega inimesele elukvaliteedi tõusu ja suurema võimaluse aktiivselt osaleda ühiskonnas. 7.Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse. Kvaliteetse hoolekandeteenuse osutamise eelduseks on ajakohane keskkond
Vanemate Liit, Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit, Südamelaste Tugiühing, Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing jne. Kindlasti on kergem kui saab oma muret ja rõõmu teistega jagada, ja kes veel paremini üksteisest aru saaks, kui ühesuguste probleemidega kokkupuutuvad inimesed. Koos on kergem infot ja kogemusi hankida ja vahetada. Ka lapsed saavad seal kohtuda omasugustega ja sõlmida sõprussuhteid, mis on ilmselt üsna tugevad ja millest saavad jõudu ka lapsed ise. Raskemate puuetega lastele on rajatud hoolekandeasutusi Maarja Päikesekodu, Käo Päevakeskus, Haraka Kodu. Loodetavasti saavad need ka kunagi lisa, et kõik abi vajavad lapsed seda ka saaksid. Siin on suur tööpõld omavalitsustel, kes hoolivad oma rahvast ja sotsiaaltöötajatel, kes teavitavad omavalitsusi probleemi suurusest. Lasteaia ja kooli õpetajatel peaks olema südameasi koolitada ennast märkamaks arenguhäirega last ja tegelemaks temaga heade tulemuste ja lapse tuleviku nimel
ja MTÜ Eestimaa Inimestekaitse Liit, registrikood 70355133, aadress Punane tn 67, 108515 Tallinn, keda esindab juhatuse esimees Tiit Kalner, kes tegutseb põhikirja alusel (edaspidi nimetatud Käsundisaaja), keda edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt Pool ja koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepinguga kohustub Käsundisaaja Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras arendama puuetega inimeste tegevust (edaspidi nimetatud Käsund), tehes selleks järgmisi tegevusi: 1.2. reaalset abi vajavate inimestele: aidata toiduvalmistamisel, poeskäimisel, töö juures, õpingute või harrastuste juures. Töötaja hõlmatakse abisaajate hulka, kui isikul ei ole võimalik tulenevalt hetkeolukorrast inimesele hädavajaliku abi eest maksta ning seetõttu võib inimene jääda abita. Täiendavat sotsiaaltoetust on õigus taotleda isikul, kelle elukohana Eesti
Inimkäsitlus põhineb lapsepõlves kogetul kui hilisemal läbielamisel. Just kogemused ja arusaam heast ja kurjast määravad, kuidas me käitume nendega, kes vajavad abi. See väljendub ootuses, mis puudega inimese suhtes on. Meie väärtushinnangud pannakse proovile, kui tuleb kohtuda või tegeleda puudega inimesega. Samas võib öelda, et see ongi eneses selgusele jõudmise võimalus. Enamuse tavainimeste arvates Nõukogude Eestis puuetega inimesi ei olnudki. Täna on muidugi teine aeg ja teine tõde. Täna ei eita enam keegi, et puuetega inimesed on meie riigis olemas. Ometi on mõistetav, et inimestel pole kerge võtta sallivat ja mõistvat seisukohta millegi suhtes, millest nad eriti midagi ei tea. Kõik uus nõuab tutvumist, harjumist ja kohanemist. Olevikusurve on järgida inimõigusi, tagada erivajadustega inimestele võrdsed võimalused teistega
lisatoetus õppuritele Sõduritoetuse eluasemetoetus ajateenijatele Pensionäri eluasemetoetus Makstakse eluasemega seotud kulude katteks. Kui on väike sissetulek ja püsielukoht on Soomes Võib saada nii isikliku kui ka üürikorteri korral Toetust võib saada nii üüri kui ka vee ja küttekulude tasumiseks iskliku korteri puhul ka hoolduskuludeks Küttekulu 1,00-1,30 eurot ruutmeetrikohta Vesi umbes 22 eurot inimese kohta Sotsiaaltoetused puuetega inimestele alla 16-aastase puudetoetus Puudega lapse toetust 16-aastaseks saanu Puudega tööealise inimese puudetoetus toetust pensionisaaja hooldustoetus Puudega vanaduspensioniealise Toitumishüvitis inimese toetust Suulise tõlke teenused puuetega Puudega vanema toetust inimestele Töötamistoetus Õppetoetust
SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. MÜÜGIPROTSESS Müügiprotsessi käigus tuleb sooritada kindlas järjekorras tegevusi, mille eesmärk on luua kliendisuhe ja müüa oma toodet. Müügiprotsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki: ● selgitada välja kliendi vajadused;
vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid. Poliitilise korrektsuse teke 20. sajandi teine pool USAs Feministlik ja rassivastane liikumine Liberaalse vasakideoloogia mõjul Poliitiline korrektsus Konservatiivide vastasseis poliitilisele korrektsusele Ingliskeelse ja Skandinaavia kultuuriruumi mõjul jõudis ka Eestisse Näiteid poliitilise korrektsuse kohta Puuetega inimesed erivajadustega inimesed Neeger mustanahaline Gei homoseksuaal Veel näiteid Eesti Teise maailmasõja aegne plakat
pärast varem pensionile. See avaldab positiivset mõju Euroopa majandusele. Euroopa Liit toetab aktiivselt liikmesriike nende püüdlustes edendada tervislikku vananemist. Sellega käivad kaasas algatused eakate, töötavate inimeste, laste ja noorukite tervisliku seisundi parandamiseks ja haiguste ennetamiseks kogu elu jooksul. Lisaks sellele võtab EL meetmeid, et parandada eakate inimeste elamistingimusi. Puuetega inimesed Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust ,,saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus". Puuetega inimesed moodustavad rohkem kui 15 % ELi elanikkonnast. Puuetega inimestel on samad õigused, mis teistel Euroopa kodanikel. Selle tagamiseks, et nad saaksid kõnealuseid õigusi kasutada, pöörab Euroopa Liit erilist tähelepanu puuetega inimestega seotud erinevatele küsimustele. Peamine eesmärk on võimaldada puuetega
eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust. Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja toimetulekut kindlustav haridus. Hetkel on erivajadustega laste koolid majanduslikult kõige kehvemas seisus. Samuti puudud ülevaade sellest, kui palju on lapsi, kellel puudub võimalus koolis käia, et omandada oma võimetele vastavat haridust. 2.Kooli roll ühiskondliku suhtlemise keskkonnana peab suurenema, et tagada iga noore kõlbeline areng, kodanikutunne, koostöövõime ning eneseväljendusoskus.
annaabi.ee 
