Poliitiline korrektsus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Struktuurianalüüs individuaalsesse arvestusse

Selgus, et Silveti sõnaraamatu nii esimene kui ka kolmas trükk kajastab omaaegset praktikat, nt co- operation, foetuslfetus, fox-terrier, gall-bladder, gallstone, hoar-frost, ice-cream, ice-house, jaw- bone, kiddy, window-sill. SEEGA Õigekeelsusnormid pole aga igavesed, vaid muutuvad aja jooksul. Erinevuste hulgas torkab silma, et praegu on tendents liitnimisõnades sidekriipsu vältida.  Viimastel aastakümnetel on päevakorda tõusnud poliitiline korrektsus. NÄITEKS Keelekäsiraamatutesse on lisandunud uus peatükk, mis õpetab keelt kasutama nii, et see ei solvaks feministe, mustanahalisi, seksuaalvähemusi ega puuetega inimesi. ÕS 1999 järgi pole sõnal neeger eesti keeles halvustavat tähendust, KUID inglise keele puhul on eelistused aja jooksul mitmel korral muutunud. NIMELT 1861.-1865

Inglise keel

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00  19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid;  Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism;  Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991)  Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil  19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid.  Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil,  I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?),  II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast,  Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17

Ajalugu

24

docx

Võrdlev poliitika

· Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsialiseerumine ja tarbimisühiskonna arenemine 4. Mis on feodaalriik, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Feodaalriik kujunes välja 3-13. saj. Tunnused: · personaalne vasalli ja kuninga suhe, mis on seotud õiguste ja kohustustega; · kuninga võim nõrk; · Euroopa rakukeste-laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri; · monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5. Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6

Võrdlev poliitika

9

docx

Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil

sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja ­ tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure tõenäosusega judaismi üks alternatiivne haru. Simon Sebag Montefiore. Ma ei tea, uuri järele. Kristluse poliitiline võidukäik al keiser Constantinusest, 313.a, vajalik võimu kindlustamiseks e kristlus ametlikuks institutsiooniks

20. sajandi euroopa ajalugu

19

doc

Riigi ja valitsemise põhialused

n Kus asub see ühiskond inimajaloos? n Milliseid inimesi see ühiskond toodab? n Ühiskonnaelu seletamisel rõhk inimestevahelistel suhetel ja ühiskonnal, mitte üksikisikul n Huvi ühiskondliku elu vastu tervikuna n Tähendus tekkib ühiskonnas vastastikmõjutamise tulemusena n Rõhk inimkäitumise kontekstil Poliitika uurimise traditsioonid n Angloameerika pärimus: n Poliitikateadus kitsamas mõttes e politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted n Avaliku halduse uuringud: riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimused n Saksa ja Põhja-Euroopa pärimus: n Riigiteadused ühtse uurimisvaldkonnana n Totalitaarsed riigid: n Keelatud või salastatud (ka ENSV-s) Poliitika uurimise põhivaldkondi n Poliitikateooria ja poliitikafilosoofia n Maailmapoliitika, julgeolek ja diplomaatia n Võrdlev poliitika n Poliitikasotsioloogia

Riik ja valitsemine

14

docx

Propaganda mõju Eesti riigis

esinev propaganda on ikka see, milleks seda peetakse ning millist mõju avaldab selle negatiivsem külg. Vahel on ka oma eriala spetsialistidel raske määratleda piire agitatsiooni ja populismi vahel. Sellisel juhul enamasti proovitakse leida võrdlusi ning antakse enda objektiivne hinnang. Praegusel poliitmaastikul puuduvadki kindlat normid, mis paneks paika piire. Järgnevas võtan ka mina kokku Eestis esineva propaganda põhiaspektid ning proovin jõuda järeldusele, mis tasemel on poliitiline reklaam Maarjamaal. Taas kord alustaksin propaganda Eestis esineva vormi analüüsimist profesionaalsema hinnanguga, mis pärineb Reformierakonna liikmelt. Küsisin Renee Remmeli käest, millised võiksid olla piirid tolerantse propaganda ning labase populismi vahel. ,,Elu on näidanud, et piirid võivad vahest olla väga õhkõrnad ja hägused. Siin peab suutma iga mõtlev inimene ise langetada otsuse, usaldades selles kainet mõistust ja külma närvi"( Remmel 2009). Piiride

Uurimistöö

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

..........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine......................................................24 7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina.................................................25 Kokkuvõte......................

Ühiskond

46

rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed.

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (0)