Puuetega Inimeste Koda (0)

Põhikool - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Puuetega Inimeste Koda
Üldsätted

Lääne - Virumaa Puuetega Inimeste Koda on mittetulundusühing, mis tegutseb sotsiaal-, haridus - ning kultuurivaldkondades ja on koostööorganiks eraõiguslike juriidiliste isikute ja teiste avalik - õiguslike juriidiliste isikute vahel, kelle tegevusvaldkonnas on töö puuetega inimestega.
Koda on asutatud Rakveres, 16. veebruar 1995. a ning asub aadressil Lille 8, Rakvere.
Koda juhindub oma tegevuses seadustest, õigusaktidest, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhenditest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast.
Koda on asutatud tähtajatult.
Koja majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

Koja eesmärk

Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks.
Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd maakonna kohalike omavalitsusorganitega.
Kojal on ka hulgaliselt erinevaid ülesandeid, mille tegevuseslähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist.

Vara ja vahendid
Koja vara ja vahendid tekivad:

riigieelarvest;
koolitusest;
projektitööst;
sponsorlusest;
annetustest;
muust seadustega kooskõlas olevast tegevusest.

Liikmed

Liikmeteks võivad olla Koja põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud puuetega inimeste ühendused.
Liikmeks astumine toimub kirjaliku avalduse alusel. Kirjaliku sooviavalduse astuda Koja liikmeks kinnitab üldkoosolek .
Väljaastumiseks esitab liige kirjaliku avalduse.

Liikmel on õigus:

osaleda hääleõigusega Koja üldkoosolekul, omades 1 hääle;
valida ja olla valitud Koja juhatusse;
osaleda Koja üritustel;
esitada ettepanekuid ja arupärimisi Koda puudutavates küsimustes;
tutvuda Koja protokolliliste materjalidega;
kojast välja astuda kooskõlas käesoleva põhikirjaga;
omada üldkoosolekul asendusesindajat Koja liikmete hulgast.

Liige on kohustatud:

täitma Koja põhikirja ja kodukorda;
võtma täitmiseks üldkoosoleku ning juhatuse otsused;
osalema Koja töös;
täitma endale Koja ees võetud kohustused;
mitte esinema Koja nimel ilma vastava volituseta;
teatama arvestuse pidamiseks Kojale oma asukoha ja registriandmed; nende muutumise korral teatama uued andmed hiljemalt 1 kuu jooksul.

Juhatuse esinaine on Helmi Urbalu ning mõned juhatuse liikmetest on Martin Provornikov, Ülle Pellis ja Richard Remiküll.

.RTF Laadi alla originaalfail 3 lk · .rtf · 1 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisarannaste Õppematerjali autor

Kokkuvõte ühest avaliku sektori asutusest Lääne-Virumaal.

inimeste koda Puuetega Inimeste Koda

Sarnased õppematerjalid

docx

PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrku

Pankrotiõigus

docx

„RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL”

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus.

Sotsiaaltöö

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

Õigus alused

rtf

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID

parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts). Laste ja noorte õigused ehk lasteombudsman Lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Lasteombudsman kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Lasteombudsmani ülesanded on: seista selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest; lahendada lapse õigusi puudutavaid avaldusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega; kontrollida lapsi puudutavate õigusaktide vastavust seadusele ja põhiseadusele; tutvustada lapse õigusi; juhtida erapooletult tähelepanu lastekaitse probleemidele; korraldada lapse õigustega seotud uuringuid; aidata lastel ja noortel tõstatada neile olulistel teemadel diskussioone ühiskonnas. Õiguskantsler kui riigi ennetusasutus Ülesanded: korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse

Õigus

doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................

Õigusteadus

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus

142

doc

Riigiõiguse konspekt

mis seisneb selles, et kirjutatud õiguse osakaal võrreldes teiste riikidega on suhteliselt tagasihoidlik, kohtupretsedentide ja tavade osakaal aga suurem kui mujal. Näiteks loetakse tavanormideks:  monarh peab välja kuulutama billi (seaduseelnõu), mille parlamendi mõlemad kojad on vastu võtnud  alamkoja enamuse liider saab peaministriks  minister läheb erru, kui talle avaldatakse umbusaldust  Lordide koda ei algata finantseelnõusid (ei kanna poliitilist vastutust).  Parlamentaarsetes riikides on tavaks, et riigipea teeb valitsuse moodustamise õiguse ülesandeks parlamendivalimistel kõige enam hääli saanud erakonna liidrile või vähemalt alustab valitsuse moodustamise läbirääkimisi kõigepealt temaga. 7 V

Riigiõigus

doc

Riigiõigus

Kui üles saab seada ainult ühe kandidaadi, siis valimisi tegelikult ei toimu, toimub vaid hääletamine. Täitevvõim domineerib seadusandliku ja kohtuvõimu üle, kes täidavad täitevvõimu soove. Täitevvõim ise pole kontrollitav teiste võimuharude poolt ja tegelikkuses pole mingit võimude lahusust isegi siis, kui seda ka teoorias tunnustatakse. Totalitaarne poliitiline reziim on äärmuseni arendatud autoritaarne poliitiline reziim. Autoritaarne reziim püüab endale allutada inimeste väist käitumist. Totalitaarne reziim püüab endale allutada kõik eluvaldkonnad ta tungib kultuuriellu, erasfääri ja teadusesse. Teisitimõtlejaid jälitatakse avalikult ja represseeritakse. Ei austata ka elementaarseid inimõigusi. 29. Mida kujutab endast poliitiline reziim? Millised on totalitaarse poliitilise reziimi tunnused? Poliitilise reziimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse,

Õigus

Rohkem sarnaseid