Nägemispuudeliste töövõimalustest Eestis
Monica Lõvi
Tööealiste puuetega inimeste jaoks on ühiskonnaelus osalemise
oluliseks tunnuseks tööga hõivatus. Vabal tööturul väiksema
konkurentsivõimega inimestele võrdsete võimaluste loomine on
arenenud riikides jätkuvalt päevakorral. Eestiski on nüüdseks
juba enam kui 10 aastat suund puuetega inimeste kaasamisele tööellu.
Selle elluviimiseks vajalike tugisüsteemide loomine on aga olnud
üsna aeglane.
Seda, kui oluline on töö ja tööalane rehabiliteerimine puuetega
inimestele, võib kõige üldisemalt selgitada ühiskonna
väärtushinnangutest lähtudes. Kinnitust on leidnud, et puuetega
inimestele, sh nägemispuudelistele kehtestatud eesmärgid ja
väärtused on samasugused kui kõigil teistel. Väidetavalt saab
suurim tööhõivealane diskrimineerimine osaks nimelt nägemispuudega
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Chefa
Õppematerjali autor
..........................9 3.1 Projektid puuetega inimestele..................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................13 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on puuetega inimeste tööhõive Eestis. Erivajadustega inimeste kaasamine haridusse ja tööellu ning neile selleks võrdsete võimaluste loomine on üheks prioriteetseks teemaks ka meie ühiskonnas. Varasemast enam toetatakse Eestis puudega inimeste tööle rakendamist. Töö eesmärk oli uurida puuetega inimeste võimalusi tööturule sisenemiseks ning kuidas toimub puuetega inimeste kodanikutunnetuse ja ühiskonnas täisosalemise edendamine
Pimedate raamatukogu 16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi nimega "Ruudi" vahe oli aga selles, et filmis kirjeldati tegelasi, ümbruskonda ning kõike toimuvat, et pimedad inimesed saaksid aimu filmist. Nägime puuteraamatuid, mill
esmatasandi nõustamine, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine ning puuetega inimestele suunatud erinevate projektide ja teenuste läbiviimine ja pakkumine. TPIK liikmeteks on Tallinnas tegutsevad puuetega inimeste organisatsioonid- tänaseks oleme katusorganisatsiooniks 22 puuetega inimeste ühingule Tallinnas, kus liikmeid kokku üle 4600. TPIK on mittetulundusühendus, mis asutati aastal 1997. Tallinnas on puuetega inimesi üle 29 000, Eestis üle 130 000. HARIDUSASUTUSED Tallinna lasteaed Õunake (http://www.tallinn.ee/lasteaed-ounake/g8794/otsing?oks=8794 ) ·Lasteaias töötab 9 rühma. Rühmad jaotuvad järgmiselt: 7 rühma liitpuudega lastele, millest 2 rühma on mõeldud nägemispuudega või pimedatele/ liitpuudega lastele. Kõik liitpuudega laste rühmade õppekeel on eesti keel. 2 arendusrühma, millest 1 rühm on venekeelne. Tallinna Laagna Lasteaed Põhikool
Euro turvalisus. Euro on rahatäht mis hõlmab nüüdseks enamus euroopa riike. 2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu. Mõtleme kas või eelmise sajandi 20ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutitega ning pagari juurde mindi rahatähti täis laotud kärudega. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Euro omab ka palju turvaelemente. Euro rahatähtedel
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1
Erivajadustega inimene Seminaritöö 2008. aasta alguse seisuga oli Eestis ligi 118 000 isikut, st 8.8% rahvastikust, kellele oli määratud puude raskusaste. (Sotsiaalministeerium 2010) Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 61% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 34% tööealised ning 5% olid vanuses 0-15-aastat. Erivajadustega inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. (Hanga 2008) Erinevate uuringute andmed kinnitavad, et Eesti ühiskonnas on erivajadustega inimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid