EUROOPA SOTSIAALHARTA (0)

EUROOPA SOTSIAALHARTA 
TTK
27.09.13
Euroopa sotsiaalharta
•
Millal?
•
Eesmärk
•
Sisu
Millal?
•
Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. 
•
Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996
•
Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. 
Eesmärk
•
Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine.
•
Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise 
eesmärgil. 
 Sisu
Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu.
 Hartas määratletud põhiõigused:  majutus , tervis, haridus , töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, 
liikumisvabadus ning diskrimineerimatus.
Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. 
Vaid Prantsusmaa ja  Portugal  ratifitseerisid sotsiaalharta täies  mahus .
Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79  punktiga . 
1. Õigus tööle
•
Võimalikult kõrge ja stabiilse tööhõive taseme saavutamine ja säilitamine, jõudmaks 
täieliku tööhõiveni. 
•
Töötajate õigus teenida endale elatist vabalt valitud kutsealal. 
•
Luua või säilitada kõigile töötajatele tasuta tööhõiveteenused. 
•
Tagada sobiv kutsenõustamine, kutseõppe ja kutserehabilitatsioonil või edendada neid.
2.Õigus õiglastele töötingimustele
Tagada vastuvõetav igapäevane ja –nädalane tööaeg ning töönädala järkjärguline 
lühendamine ulatuses, mida võimaldab tootlikuse kasv ning teised asjakohased 
tegurid. 
Tagada riiklike pühade tasustatus. 
Tagada vähemalt neljanädalane iga-aastane tasustatav puhkus. 
Tagada, et töötajaid võimalikult peatselt pärast töösuhte algust, kuid mitte hiljem 
kui kaks kuud pärast seda informeeritaks kirjalikult töölepingu või töösuhte 
olulistest külgedest. 
Tagada, et öötöötajate suhtes rakendataks soodustusi, mis arvestavad nende töö 
eripära.
3.Õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes
Sõnastada kavakindel riikliku tööohutuse, tervishoiu ja töökeskkonna 
parandamise poliitika, seda rakendada ja perioodiliselt läbi vaadata. 
Välja anda tööohutuse ja –tervishoiu eeskirju. 
Tagada järjevalvemeetmete abil nende eeskirjade täitmine. 
4.Õigus saada õiglast töötasu
Tunnustada töötajate õigust saada ületunnitöö eest suuremat tasu, tehes teatud 
juhtudel erandeid. 
Tunnustada mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu. 
 Tunnustada kõigi töötajate õigust saada töösuhte lõpetamisest teada teatud kindel 
aeg enne seda.
Lubada palgast maha arvata vaid siseriiklike õigusaktide või kollektiivlepingute 
või vahekohtuotsustega määratud tingimustel ja ulatuses.
5. Õigus ühineda
Et tagada või suurendada töötajate ja tööandjate vabadust moodustada oma majandus- ja 
sotsiaalhuvide kaitseks kohalikke, üleriigilisi ja rahvusvahelisi organisatsioone ning nende 
organisatsioonidega ühineda, kohustuvad lepingupooled  tagama, et siseriiklikud õigusaktid ega 
nende rakendamine ei kitsendaks seda vabadust. Siseriiklikud õigusaktid määravad selles 
artiklis ette nähtud tagatiste kehtivuse  ulatuse  politsei puhul. Siseriiklikes õigusaktides 
määratakse kindlaks kuidas ja millises ulatuses need tagatised kehtivad relvajõududesse 
kuuluvate isikute suhtes.
6.Õigus pidada kollektiivläbirääkimisi
Soodustada töötajate ja tööandjate ühiskonsultatsioone.
Soodustada vajaduse korral protseduuride loomist tööandjate või tööandjate 
organisatsioonide ning töötajate organisatsioonide vabatahtlikeks 
läbirääkimisteks, et reguleerida töösuhte- ja töötingimusi kollektiivlepinguga.
Soodustada asjakohase lepitus- ja  vabatahtliku  vahekohtumehhanismi loomist 
ning kasutamist töövaidluste lahendamisel.
Tunnustada töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone 
huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis 
tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest.
7.Laste ja noorte õigus saada kaitset(1)
Kehtestada vanuse alammääraks töösuhte  alustamisel  15 aastat, tehes erandi 
lastele, kes teevad kerget tööd, mis ei kahjusta nende tervist, moraali ega hariduse 
omandamist.
Kehtestada kindlaksmääratud ohtlike või tervistkahjustavate tööde puhul vanuse 
alammääraks töösuhte alustamisel 18 aastat.
Tagada, et koolikohustuslikke isikuid ei võeta niisugusele tööle, mis jätab nad 
ilma võimalusest täiel määral vastavat haridust saada.
Kehtestada alla 18-aastaste isikute tööajale piirangud lähtuvalt nende üldise 
arengu ning  esmajoones kutseõppe  vajadustest .
7.Laste ja noorte õigus saada kaitset(2)
Tagada, et alla 18-aastased töötajad saavad aastas vähemalt neli nädalat 
tasustatavat puhkust.
Tagada, et alla 18-aastaseid isikuid ei võeta öötööle, välja arvatud siseriiklike 
õigusaktidega kindlaks määratud kutsealad.
Tagada, et siseriiklike õigusaktidega kindlaks määratud töökohtadel töötavad alla 
18-aastased isikud läbiksid korrapärase arstliku kontrolli.
Tagada laste ja noorte õiguse saada erikaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude, 
eelkõige otseselt või  kaudselt  nende tööst tulenevate ohtude eest.
8.Töötavate naiste õigus emaduse kaitsele(1)
Tagada kas tasustatava puhkuse, piisavate  sotsiaalkindlustus - või riiklike  toetuste  
kaudu, et töötavad naised saavad enne ja pärast sünnitust võtta kokku vähemalt 14 
nädalat puhkust.
Tunnistada ebaseaduslikuks, kui tööandja  teatab  naistöötajale töölepingu 
lõpetamisest pärast tööandjale rasedusest teatamist ning enne  rasedus - ja 
sünnituspuhkuse lõppu, või selle, et tööandja teatab naistöötajale töösuhte 
lõpetamisest, kui etteteatamistähtaeg lõpeb nimetatud ajavahemiku kestel.
8.Töötavate naiste õigus emaduse 
kaitsele(2)
Tagada, et oma lapsi rinnaga toitvad emad saavad selleks piisavalt vaba aega.
Reguleerima  rasedate , äsjasünnitanute ja rinnaga toitvate emade töötamist öösiti.
Keelata rasedate, äsjasünnitanute ja rinnaga toitvate emade töö 
allmaakaevandustes ning muudel töödel, mis on oma ohtlikkuse, ebatervislikkuse 
või füüsilise raskuse tõttu ebasobivad, ning  rakendama  abinõusid nende naiste 
tööalaste õiguste kaitsmiseks.
9.Õigus kutsenõustamisele
Et rakendada tulemuslikult õigust kutsenõustamisele, kohustuvad lepingupooled 
vastavalt vajadusele tagama kõigile, kaasa arvatud puuetega isikud, teenused, mis 
aitavad lahendada  kutseala  valiku ja karjääriga seotud probleeme, pöörates 
tähelepanu inimese isikuomadustele ja neist olenevale kutsesobivusele, või 
edendama  selliste teenuste pakkumist. Selline abi peaks olema tasuta nii noortele, 
kaasa arvatud koolilapsed, kui ka täiskasvanutele.
10. Õigus kutseõppele
Konsulteerides tööandjate ja töötajate organisatsioonidega, tagada vastavalt 
vajadusele kõigile, kaasa arvatud puuetega isikud, tehnilise ja kutsealase 
väljaõppe või edendama seda ning looma neile tingimused tehnilise kõrghariduse 
ja ülikoolihariduse võimetekohaseks omandamiseks.
Vastavalt vajadusele luua või edendada: 
•
küllaldasi ja hõlpsasti kättesaadavaid täiskasvanud töötajate  
väljaõppevõimalusi;
•
täiskasvanud töötajate sellise ümberõppe võimalusi, mille järele tekib vajadus 
kas seoses tehnoloogia  arenguga või uute tööhõivesuundumustega.
Kehtestada erimeetmed kauaaegsete töötute ümberõppeks ja taasintegreerimiseks 
või edendama nimetatud meetmeid.
11. Õigus tervise kaitsele
Võimaluste piires  likvideerida  terviserikete põhjused. 
Luua tervise parandamiseks ja isikliku vastutuse tõstmiseks terviseküsimustes 
nõustamis- ja väljaõppevõimalused. 
Hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi ning 
õnnetusi.
12.Õigus sotsiaalkindlustusele(1)
 Luua või säilitada sotsiaalkindlustussüsteem.
Tagada sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on 
vajalik Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks.
Püüda järk-järgult tõsta sotsiaalkindlustussüsteemi taset.
12.Õigus sotsiaalkindlustusele(2)
Sõlmides asjakohaseid kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid või kasutades muid 
võimalusi, võtta meetmeid, mis nendes kokkulepetes kindlaks määratud 
tingimuste kohaselt tagavad:
a) oma kodanike ja teiste lepingupoolte kodanike võrdse kohtlemise 
sotsiaalkindlustusõiguste valdkonnas, kaasa arvatud sotsiaalkindlustusalastest 
õigusaktidest tulenevate hüvitiste säilimine, vaatamata kaitstavate isikute mis 
tahes liikumisele lepingupoolte territooriumidel;
b) sotsiaalkindlustusõiguste andmise, säilitamise ja  taastamise  niisuguste 
vahenditega nagu  kindlustus - ja tööperioodide  liitmine , mida tehakse 
lepingupoolte õigusaktide alusel.
13. Õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi
 Tagada, et iga piisavate elatusvahenditeta isik, kes pole suuteline oma tööga või 
muude allikate, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemi hüvitiste kaudu selliseid 
vahendeid hankima, saab küllaldast abi ning haigestumise korral oma seisundile 
vastavat  hooldust .
Tagada, et selline abi ei ahendaks selle saaja poliitilisi või sotsiaalseid õigusi.
Sätestada, et igaüks võib saada asjaomaste avalik-õiguslike või eraõiguslike 
talituste kaudu niisugust nõustamist või  isiklikku  abi, mis on vajalik vältimaks, 
kõrvaldamaks või leevendamaks tema või tema perekonna elamist puuduses.
14. Õigus kasutada sotsiaalhoolekande 
teenuseid
Edendada või osutada teenuseid, mis sotsiaaltöömeetodite kasutamise abil 
suurendavad nii üksikisikute kui ka ühiskonnagruppide heaolu ning soodustavad 
nende arengut ja sotsiaalset kohanemist.
Toetada üksikisikute ning vabatahtlike või muude organisatsioonide osavõttu 
niisuguste teenuste loomisest ja pakkumisest.
15. Puuetega isikute õigus elada 
iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja 
võtta osa ühiskonna elust(1)
Võtta meetmeid, et puuetega inimesi nõustada,  koolitada  ja kutsealaselt välja 
õpetada üldsüsteemide raames, või kui see pole võimalik, siis spetsialiseeritud 
avalik-õiguslike või eraõiguslike struktuuride kaudu.
Suurendada nende tööhõivet meetmete abil, mille eesmärk on julgustada 
tööandjaid palkama ja hoidma puuetega isikuid tööl  tavalises  töökeskkonnas, ning 
kohandama  töötingimusi vastavalt puuetega inimeste vajadustele või kui see 
puude  laadi  tõttu võimalik ei ole, kohandama või looma puude raskusastmele 
vastavaid kaitstud töökohti. Teatud juhtudel võib selliste meetmetega kaasneda 
vajadus spetsialiseeritud tööhõive- ja tugiteenuste järele.
15. Puuetega isikute õigus elada iseseisvalt, 
sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna 
elust(2)
Edendada nende täielikku sotsiaalset integreerumist ning osavõttu ühiskondlikust 
elust meetmete abil (kaasa arvatud tehnilised abivahendid), mille eesmärk on 
suhtlemis- ja liikumistakistuste ületamine ning transpordi,  eluaseme  ja 
kultuuritegevuse ning vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavaks tegemine.
16. Perekonna õigus saada sotsiaalset, 
õiguslikku ja majanduslikku kaitset
Et kindlustada vajalikud eeldused perekonna kui ühiskonna aluse täielikuks 
arenguks, kohustuvad lepingupooled edendama  perekonnaelu  majanduslikku, 
õiguslikku ja sotsiaalset kaitset sotsiaal- ja peretoetuste, maksukorralduse, 
peredele eluaseme võimaldamise, äsjaabiellunute toetuste ning teiste asjakohaste 
meetmetega.
17. Laste ja noorte õigus saada sotsiaalset, 
õiguslikku ja majanduslikku kaitset
 Tagada eelkõige otstarbekohaste institutsioonide ning teenuste loomise ja 
säilitamise kaudu, et lastel ja noortel, arvestades nende vanemate õigusi ja 
kohustusi, oleks võimalik saada vajalikku hooldust, abi, haridust ja väljaõpet.
Kaitsta lapsi ja noori hooletussejätmise, vägivalla ja ekspluateerimise eest.
Tagada riigipoolne kaitse ja eriabi lastele ja noortele, kes ajutiselt  või alaliselt on 
ilma jäänud oma perekonna toetusest.
Tagada lastele ja noortele tasuta alg- ja  keskharidus ning soodustada nende 
regulaarset kooliskäimist.
 18. Õigus tegelda tulundustegevusega 
teiste lepingupoolte territooriumil
Eestis ratifitseerimata artikkel
19. Võõrtöötajate ja nende  perekondade  
õigus saada kaitset ja abi(1)
 Säilitada või hoolitseda, et säilitataks niisuguste töötajate abistamine, eelkõige 
õige teabe saamiseks mõeldud tasuta teenused, ning kooskõlas siseriiklike 
õigusaktidega võtta võimalikke meetmeid emigratsiooni ja immigratsiooni kohta 
käiva eksitava propaganda vastu.
Võtta oma jurisdiktsiooni piires meetmeid, et lihtsustada selliste töötajate ja nende 
perekondade maalt lahkumist, teekonda ja vastuvõtmist, ning tagada oma 
jurisdiktsiooni piires vajalikud tervishoiuteenused, meditsiinilise järelevalve ja 
head hügieenitingimused teekonna vältel.
19. Võõrtöötajate ja nende perekondade 
õigus saada kaitset ja abi(2)
Edendada vajaduste kohaselt emigratsiooni- ja immigratsiooniriikide avalik-
õiguslike ja eraõiguslike sotsiaaltalituste koostööd.
Kindlustada niisugustele oma territooriumil seaduslikult viibivatele töötajatele 
ulatuses, mil määral sellised küsimused on reguleeritud siseriiklike õigusaktidega 
või kuuluvad haldusasutuste kontrolli alla, oma kodanike kohtlemisega 
samaväärse kohtlemise järgmistes küsimustes:
a) töötasu ning muud töösuhte- ja töötingimused;
b) ametiühinguliikmelisus ja kollektiivläbirääkimisest tulenevate hüvede 
kasutamine;
c)  eluase .
19. Võõrtöötajate ja nende perekondade 
õigus saada kaitset ja abi(3)
Kindlustada niisugustele oma territooriumil seaduslikult viibivatele töötajatele 
oma kodanike kohtlemisega samaväärse kohtlemine seoses töötavate isikutega 
makstavate tööalaste maksude, lõivude või toetuste osas.
Võimaluste piires hõlbustada oma territooriumil loaga viibiva võõrtöötaja 
perekonna taasühinemist.
Tagada oma territooriumil seaduslikult viibivatele võõrtöötajatele käesolevas 
lõikes viidatud  küsimusi käsitlevates juriidilistes toimingutes kohtlemine, mis on 
võrdväärne oma kodanike kohtlemisega. 
Tagada, et niisuguseid oma territooriumil seaduslikult viibivaid töötajaid ei 
saadeta maalt välja, välja arvatud  juhud , kui nad ohustavad riigi julgeolekut või 
riivavad  ühiskonna huve või moraali.
 19. Võõrtöötajate ja nende perekondade 
õigus saada kaitset ja abi(4)
Lubada niisugustel töötajatel kooskõlas seaduses sätestatud piirangutega osa oma 
sissetulekutest ja säästudest  soovikohaselt  üle kanda.
Laiendada käesolevas artiklis ette nähtud kaitset ja abi eraettevõtjatest 
võõrtöötajatele niivõrd, kuivõrd need meetmed on nende puhul rakendatavad.
Edendada ja soodustada vastuvõtva riigi riigikeele, või kui neid keeli on mitu, siis 
neist ühe õpetamist võõrtöötajatele ja nende perekonnaliikmetele.
Võimaluste piires edendada ja soodustada võõrtöötajate emakeele õpetamist 
nende lastele.
 20. Õigus võrdsetele võimalustele ja 
võrdsele  kohtlemisele töö- ja 
kutseküsimustes soost sõltumata
Töö saamine, kaitse vallandamise vastu ja  kutsealane  taasintegreerumine;
kutsenõustamine, kutseõpe, ümberõpe ja  rehabilitatsioon ;
töösuhte- ja töötingimused, kaasa arvatud töötasu;
karjäär, kaasa arvatud  edutamine .
21. Õigus saada informatsiooni ja 
konsultatsiooni
Saada korrapäraselt või sobival ajal ning arusaadaval viisil informatsiooni neile 
tööd andva ettevõtte majandus- ja finantsolukorrast, mõistes, et teatud 
informatsiooni andmisest võidakse keelduda või lugeda seda konfidentsiaalseks, 
kui selle avaldamine võiks kahjustada ettevõtte huve. 
Saada enne töötajate huve oluliselt mõjutada võivate otsuste tegemist aegsasti 
konsultatsiooni, eriti otsuste puhul, millel võib olla suur mõju ettevõtte 
tööhõiveolukorrale.
22. Õigus osaleda töö- ja töökeskkonna 
tingimuste kindlaksmääramisel ja 
parandamisel
 Töö saamine, kaitse vallandamise vastu ja kutsealane taasintegreerumine;
 kutsenõustamine, kutseõpe, ümberõpe ja rehabilitatsioon;
 töösuhte- ja töötingimused, kaasa arvatud töötasu;
 karjäär, kaasa arvatud edutamine.
 23. Vanurite õigus saada sotsiaalset 
kaitset
Eestis ratifitseerimata artikkel
 24. Õigus kaitsele töösuhte lõpetamise 
korral
Kõigi töötajate õigust sellele, et nende töösuhet ei lõpetata  seadusliku   aluseta , mis 
lähtub nende pädevusest või käitumisest või ettevõtte, asutuse või  talituse  
tegevusest tulenevatest vajadustest.
Õigus saada piisavat hüvitist või muud toetust, kui töötaja töösuhe on lõpetatud 
seadusliku aluseta.
Sellega seoses kohustuvad lepingupooled tagama, et töötajal, kes leiab, et tema 
töösuhe on lõpetatud seadusliku aluseta, on õigus pöörduda  erapooletu  instantsi 
poole.
 25. Töötajate õigus oma nõuete kaitsele 
tööandja maksejõuetuse korral
Et rakendada tulemuslikult töötajate õigust oma nõuete kaitsele tööandja 
maksejõuetuse korral, kohustuvad lepingupooled tagama, et töötajate töölepingust 
või töösuhtest tulenevate nõuete täitmise kindlustab tagatisinstitutsioon või kaitse 
mis tahes muus vormis.
 26. Õigus väärikale kohtlemisele 
töökohal
Eestis ratifitseerimata artikkel
27. Perekondlike kohustustega töötajate 
õigus  teistega  võrdsetele võimalustele ja 
võrdsele kohtlemisele(1)
 Võtta asjakohaseid meetmeid, et:
 a) võimaldada perekondlike kohustustega töötajatel astuda ja jääda  töösuhtesse, 
samuti taastada töösuhe pärast neist kohustustest tingitud äraolekut (kaasa arvatud 
kutsenõustamis- ja kutseõppemeetmed);
 b) arvestada nende vajadusi töötingimuste ja sotsiaalkindlustuse tingimuste   
määramisel;
 c) arendada või parandada nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike teenuste,         
eriti laste päevahoiu teenuste pakkumist ja muud lastehooldekorraldust;
27. Perekondlike kohustustega töötajate õigus 
teistega võrdsetele võimalustele ja võrdsele 
kohtlemisele(2)
Tagada ühele  vanematest  pärast sünnitus- ja raseduspuhkuse lõppu võimaluse 
saada lapsehoolduspuhkust, mille kestus ja tingimused tuleks määrata siseriiklike 
õigusaktidega, kollektiivlepingutega või kujunenud praktika järgi.
Tagada, et perekondlikud kohustused iseenesest ei oleks käsitletavad töösuhte 
lõpetamise seadusliku  alusena .
 28. Töötajate esindajate õigus ettevõttes tegutsedes 
kaitsele ja neile ettenähtud soodustustele
 Kindel kaiststus nende huve riivava käitumise eest, kaasa arvatud vallandamine, 
mis põhineb nende staatusel või tegevusel töötajate esindajana ettevõttes.
Antakse neile soodustusi, võimaldamaks neil oma ülesandeid viivitamata ja 
tulemuslikult täita, võttes arvesse töösuhete süsteemi riigis ning ettevõtte vajadusi, 
suurust ja võimalusi.
29. Õigus saada informatsiooni ja 
konsultatsiooni kollektiivse  koondamise  
korral
Et rakendada tulemuslikult töötajate õigust saada informatsiooni ja 
konsultatsiooni kollektiivse koondamise korral, kohustuvad lepingupooled 
tagama, et tööandjad enne kollektiivset koondamist töötajate esindajaid aegsasti 
informeerivad ning konsulteerivad nendega kollektiivse koondamise vältimise, 
piiramise või selle tagajärgede leevendamise viiside ja abinõude üle; nendeks 
võivad olla näiteks sotsiaalsed lisaabinõud, mille eesmärk on eelkõige töötajate 
abistamine ümberasumisel või ümberõppel.
30. Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse 
tõrjutuse eest
Eestis ratifitseerimata artikkel
 31. Õigus eluasemele
Eestis ratifitseerimata artikkel
Kasutatud kirjandus
https://www.riigiteataja.ee/akt/78197 (27.09.13)
http://
www.sm.ee/fileadmin/meedia/ Dokumendid /Sotsiaalvaldkond/sotsiaalharta/Ratifitseerimata_komiteeraport.pdf(27.09.13)
Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
•  Sisu
• Slide 6
• 2.Õigus õiglastele töötingimustele
• 3.Õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes
• 4.Õigus saada õiglast töötasu
• 5. Õigus ühineda
• 6.Õigus pidada kollektiivläbirääkimisi
• 7.Laste ja noorte õigus saada kaitset(1)
• 7.Laste ja noorte õigus saada kaitset(2)
• 8.Töötavate naiste õigus emaduse kaitsele(1)
• 8.Töötavate naiste õigus emaduse kaitsele(2)
• 9.Õigus kutsenõustamisele
• 10. Õigus kutseõppele
• 11. Õigus tervise kaitsele
• 12.Õigus sotsiaalkindlustusele(1)
• 12.Õigus sotsiaalkindlustusele(2)
• 13. Õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi
• 14. Õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• 21. Õigus saada informatsiooni ja konsultatsiooni
• Slide 34
•  23. Vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset
•  24. Õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral
• Slide 37
•  26. Õigus väärikale kohtlemisele töökohal
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• 30. Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest
•  31. Õigus eluasemele
• Kasutatud kirjandus
• Täname kuulamast!