50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karin753
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5
Euroopa Kohtu praktika on piire avardanud hoopis teiselt poolt, naised on ise taotlenud ühe vastutusrikkamaid rolle sõjaväelises hierarhias ning need õigused on nad ka saanud (http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva
Kas võiksite palun tuua välja ka need põhjused, miks Eestis ikkagi naiste töötasu väiksem on? Kindlasti on tehtud vastavaid uuringuid, aga tavaliselt räägitakse ainult, et erinevus on, aga mis on ikkagi selle põhjuseks? Põhjuseid on mitmeid ja need vajavad kindlasti rohkem uurimist. Nende hulgas on kindlasti tööturu segregatsioon (naised on koondunud halvemini tasustatud ametialadele, mehed paremini tasustatud valdkondadesse), aga ka sooline diskrimineerimine tasustamisel sama või võrdväärse töö eest. EESTI JA EUROOPA LIIDU TERVISHOID Sissejuhatus Sotsiaalharta artikkel 35 ütleb: igal ühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. [Euroopa Sotsiaalharta] Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine.
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest
integratsiooniprotsessis alahinnata. Eesti- ja venekeelsete inimeste osalusaktiivsus kodanikeühendustes on sarnane, aga venekeelsed inimesed on tunduvalt vähem huvitatud osalusest ühiskondlikus tegevuses (RIP 2008-2013, lk 115). Peamiseks huvi vähesuse põhjuseks võib tuua selle, et ühiskondlikus elus toimuv ei kõneta vene vähemust, Eestis toimuv alatihti ei huvita vene vähemust, pigem huvitab neid emamaal toimuv. Olulisel kohal on ka diskrimineerimine. Eelkõige peab vene vähemus diskrimineerimise all silmas nii formaalsete võrdsete õiguste puudumist poliitiliste õiguste ja hariduse kättesaadavuse osas kui ka võrdsete võimaluste puudumist, eelkõige ametliku info kättesaadavuse osas (RIP 2008-2013, lk 115). Diskrimineerimine väljendub vene vähemuse sõnul just suhtumises neisse ja riigi suhtumises diskrimineerimisse. Vene vähemus taotleb riigi kaudu diskrimineerimise vähendamist, mis tähendab seda, et riik julgustaks vene
Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inimeste võrdsus. Pealesunnitud võrdsuse varjus aga toimus naiste diskrimineerimine ja nende staatuse allasurumine. Üha enam teadvustatakse, et soolise võrdõiguslikkuse teemaga peavad naised ja mehed tegelema ühiselt. Soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ei ole võimalik saavutada ainult seadustega. Mõlemad sugupooled peavad aktsepteerima, et nad on võrdsed oma õigustes ja kohustustes. Kui võrdõiguslikkuse seisukohalt on naistel halvem positsioon tööelus, siis tunnevad mehed enda kehvemat positsiooni kõiges selles, mis on seotud pereeluga.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid