Puuetega inimeste toetused Eestis (0)

Tabasalu Ühisgümnaasium
Referaat
ETANOOL
Koostaja : 
Tabasalu 2014
Sisukord:
1.
   S
  issejuhatus                                                                                                                       
 ...................................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .2  
2.
   S
  aamine, leidumine                                                                                                                         
 ........................................................................................................................ . .2  
2.1
   Le
  idumine                                                                                                                              
 ............................................................................................................................. . . . . . .2  
2.2
   S
  aamine                                                                                                          
 ......................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
3.
   O
  madused                                                                                                                                    
 ................................................................................................................................... . . . . . .2  
3.1
   F
  üüsikalised omadused                                                                                        
 ....................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
3.2
   K
  eemilised omdused                                                                                                      
 ..................................................................................................... . . . . . . . . . . . . .2  
4.
   K
  asutamine                                                                                                          
 ......................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
5.
   T
  oime inimorganismile                                                                                                           
 .......................................................................................................... . . . . . . . . . .2  
6.
   A
  lkoholi Eesti noorte seas                                                                                                
 ............................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .2  
7.
   H
  uvitavaid fakte                                                                                                     
 .................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
8.
   K
  asutatud kirjandus                                                                                           
 .......................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
2
1. Sissejuhatus 
Etanool on keemiatööstuse põhitooteid. Ta on lähteaineks kummi tootmisel, ravimite, värv- ning 
lõhnainete ja paljude teiste keemiasaaduste valmistamisel, kuid ka alkohoolsete jookide  koostisosa .
(H. Karik, V.  Ratassepp , Keemia X klassile, Tallinn, “Valgus” 1989)
2. Saamine, leidumine
2.1 Leidumine
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) on üks tuntumaid alkohole. Etanooli leidub 
looduses üsna vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu 
hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Looduses on seda nii vabalt, mõnedes 
taimedes, hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
(Hergi Karik, Üldine keemia, Tallinn, “Koolibri”, 1994, ht
  tp:/ / e t.wikipedia.org/wiki/ Alkohol  , 
ht
  tp:/ / et.wikipedia.org/wiki/Etanool )
2.2 Saamine 
Etanooli saadakse sahariidide, näiteks glükoosi, kääritamisel. Selle protsessiga saab toota 15% kuni 
16% etanooli, kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. 
Glükoosi käärimise valem: C6H12O6=2C2H5OH+2CO2+2H2O
Teine võimalus etanooli saamiseks on eteeni hüdraatimine.  
Eteeni hüdraatimise valem: CH2=CH2+ H2O= C2H5OH
Kolmas võimalus  etanooli saamiseks on  halogeenoalkaani reageerimine leelisega.
Valem: C2H5Cl+ NaOH =C2H5OH+NaCl
( http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool; http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html )
           Etanooli  molekul
Struktuuri valem
3
3. Omadused 
3.1 Füüsikalised omadused
Etanool on kergesti süttiv vedel värvitu iseloomuliku lõhna ja põletava, kõrvetava maitsega vedelik. 
Selle  keemistemperatuur  on 78°C, sulamistemperatuur on -112°C. Etanool seguneb veega hästi, see 
on veest väiksema tihedusega. See seguneb vee ja enamike orgaaniliste  lahustitega  igas vahekorras, 
on hegnoskoopne, mida rohkem OH rühmi või mida lühem ahel, seda paremini lahustub vees.. Ühe 
ja kahe hüdroksüülrühmaga  alkoholid on suuremal  või väiksemal määral mürgised, mõned on 
narkootilise toimega. 
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm; puudub 
konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja ), ENE 2, Tallinn, kirjastus “Valgus”)
3.2 Keemilised omdused 
Etanooli keemilised omadused on põlemine (täielik põlemine), reageerimine leelismetallidega, 
dehüdraatimine, oksüdeerumine aldehüüdiks ja karboksüülhappeks, redutseerumine alkaaniks, 
reageerimine karboksüülhapetega (tekib ester  ja vesi), reageerib aldehüüdidega (tekivad 
poolatsetaalid ja alkoholi liia korral poolatsetaalist  atsetaalid ), reageerib vesinikhalogeniididega.
1) Põlemine (täielik põlemine):
   C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O 
2)  reaktsioon  leelismetallidega:
   2C2H5OH + 2Nagm = 2C2H5ONa + H2
3) dehüdraatimine (H2O):
   a) C2H5OH => CH2 = CH2 + H2O
   b) 2C2H5OH =  C2H5 -O-C2H5+ H2O
4) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb)
   a)aldehüüdiks:
   C2H5OH + 0,5O2 =  CH3CHO  + H2O
   b) karboksüülhappeks:
   C2H5OH + O2 = CH3COOH + H2O
5) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks:
   C2H5OH+H2 =  C2H6  + H2O
6) reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi:
   C2H5OH + HCOOH = HCOOC2H5 + H2O
7) reageerimisel aldehüüdidega tekivad
   a)poolatsetaalid
    C2H5OH + CH3CHO =  CH3CH (OH)OC2H5
   b) alkoholi liia korral edasi poolatsetaaalist atsetaalid:
   CH3CH(OH)OC2H5 + C2H5OH = CH3CH(OC2H5)2 + H2O
8)  reaktsioon  vesinikhalogeniididega:
   C2H5OH + HCl = C2H5Cl + H2O
( http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html )
4. Kasutamine 
Etanooli kasutatakse peamiselt alkohoolsete jookide tootmiseks. Vanimad alkoholi tootmise 
meetodid on pärit Lähis-Idast ja Vahemeremaadest.  Mono - ja oligosahhariide sisaldavast 
taimemahlast või  muust  lähtematerjalist tekib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel 
etüülalkohol. Lähtematerjalina kasutatakse ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Kääritamisel 
saadud alkohoolsed joogid on näiteks õlu, siider , šampanja, vein.
4
 Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige 
tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm  produktid . Tööstuslikult kasutatakse 
alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit ja paber. Polüsahhariidide hüdrolüüsil 
tekkivad mono- ja  oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil. Saadud segus on 
alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba 
alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C 
juures. Sageli destilleeritakse segu mitu korda. Pärast destilleerimist  saavutatakse  alkoholi 
mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks 
veega. Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid on näiteks viin,  rumm , viski, konjak , brändi, 
tequila .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol )
Meditsiinis 
kasutatakse etanooli tinktuuride valmistamiseks.  Tinktuur on 
alkoholtõmmis või eetertõmmis, mis tehakse värsketest või 
kuivatatud droogidest ekstraheerimisel, kasutades ekstrahendina 
etüülalkoholi 
vesilahust (vahel ka dietüüleetrit). Etüülalkoholi sisaldus 
lahuses on 95, 90, 
70, 60, 40, 35 või 20 %. Samuti kasutatakse etanooli 
desinfitseerimiseks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tinktuur )
 
Veel kasutatakse etanooli odekolonnide valmistamiseks, sest see on hea lahusti 
õlidele 
ja vaikudele. Hea  lahustuvuse  tõttu kasutatakse seda laialdaselt ka värvi- ja 
lakitööstuses, parfüümide ja lõhkeainete valmistamisel (suitsuta püssirohi). 
Riikides, kus kasvatatakse ohtralt  suhkruroogu , leiab etanool kasutamist ka 
autokütusena. 
(http://
www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm )
5. Toime inimorganismile
Alkoholi tarbimine ja suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad 
kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Palju alkoholi tarbivad inimesed ja alkohoolikud 
põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Alkoholi tarbimine muudab maksa 
ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks, see põhjustab 
hepatiiti. Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos - suur osa maksakoest on asendundud 
sidekoega.  Alkohol  põhjustab maokatarri ja kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired 
ja  suhkruhaigus . Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest  suurem. Alkoholis on 
5
palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, näiteks 
vitamiinipuudus.  Alkoholiga  liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus. Alkoholijoove 
nõrgendab tähelepanu, 
mõttetegevust ja liigutuste koordinatsiooni. Samuti 
nõrgenevad aistingud. Joobe ajal esineb 
kõrgenenud ärrituvus, hiljem  depressioon . 
Pikaajaline rohke alkoholi kasutamine 
põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või 
orgaanilisi muutusi, näiteks jäsemete närvide 
kahjustused ja nõdrameelsus. Väikese koguse 
puhul vähendab alkoholi tarbimine tõkkeid, 
suurte koguste puhul nõrgeneb otsustusvõime 
ja 
seksuaalne võimekus langeb. Rohke 
kasutamine vähendab mehe spermatosoidide 
arvu ja tekitab häireid naise 
menstruatsioonitsüklis ning 
viljastumisvõime langeb. Alkohol põhjustab kesknärvisüsteemi kahjustusi ja vaimse arengu 
pidurdumist, lisaks loote väärarengut. Alkoholi tarbimisest võib kujuneda väga tugev psüühiline 
sõltuvus, millega kaasneb isiksuse muutus. Võib tekkida ka mõõdukas või tugev füüsiline sõltuvus, 
regulaarne  kasutamine põhjustab häireid ainevahetuses. Mõju psühhosotsiaalsele käitumisele on 
väga individuaalne, lisab energiat, seltskondlikkust, aga ka endasse tõmbumist, masendust, 
ettearvamatut käitumist ja vägivaldsust. Alkohol vähendab oluliselt vastutusvõimet. Alkoholi puhul 
võivad olla juba 3 promillised kogused tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud isegi väiksemad 
kogused. Maailmas on aastas  miljoneid  alkoholi põhjustatud surmajuhtumeid. Suur osa 
surmajuhtumitest  on põhjustatud südame- ja maksakahjustustest ja õnnetusjuhtumitest. Küllalt tihti 
on surma põhjuseks ka alkoholimürgitus.
( https://www.ut.ee/tervis/ 
opetajatele/uimastimoju/ 
alkohol.html)
Alkoholi tarbimisharjumuste 
muutumine 2012. aasta jooksul 
6. Alkoholi Eesti 
noorte seas
Noored alustavad alkoholi 
tarbimist keskmiselt vanuses 
12–13 aastat ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas  juuakse  end ka esimest 
korda  purju . 11–15aastaste  koolinoorte  hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja 
purjus  olnud 41%. Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. 
Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide 
mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste 
seas, eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud 
noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja 
tapmised.
Enamik lapsi ja noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, 
lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud lapsed ei peagi neid  jooke  alkoholiks! 
Enamik noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem 
arvatakse seda kangete jookide kohta. Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete 
tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket  suitsetamist  tervisele ohtlikumaks kui 
igapäevast  joomist . Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast 
õnnelikumana ja leevendada  muresid .
6
Uuringutulemused (ESPAD 2007) näitavad, et alkohol ei ole 15–16aastaste noorukite seas 
vaid nädalavahetuse ajaviide. 53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul 
alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poole 10–13aastastest koolilastest on oma elu jooksul 
vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14–15aastaste 
koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–
18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7%.
Võrreldes teiste maailma riikidega on Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on 
esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat . Veerand 15aastastest on juba iganädalased 
alkoholijoojad ning pooled on elu jooksul olnud kaks või enam korda purjus. Samuti on rohkem kui 
pooltel noorukitel palju sõpru ja lähikondlasi, kes tarvitavad alkoholi, kolmandikul ka purjutajaid.
Keskmiselt 15% noortest  on viimase 12 kuu jooksul olnud alkoholi joomise tõttu tõsiseid 
probleeme vanematega, 13%il on olnud probleeme koolis või tööl, umbes sama paljudel on olnud 
probleeme sõpradega või nad on sattunud kaklustesse. Noorte alkoholitarbimisega kaasnevad tihti 
vigastused, mis on sageli ka peamiseks surma põhjuseks. Tervise Arengu  Instituudi  uuringu põhjal 
on alkoholi elu jooksul proovinud 77% kooliõpilastest. Juba 11aastaste vanuserühmas on see näitaja 
52%, 13- ja 15aastastest on alkoholi proovinud enamik – vastavalt 82% ja 93%. 13% noorukitest 
tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad 
noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. 
Võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi.
 (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport , TAI 2009; 
http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika )
7. Huvitavaid fakte 
• Mis on alkoholiühik? Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, 
mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. 
Sõltuvalt inimesest võib see aeg olla ka pikem. Suurem osa alkoholist lagundatakse  maksas , 
kuid väike kogus eritub ka uriini, hingeõhu ja naha kaudu.
( http://www.alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkoholiuhik )
• Kui kiiresti imendub etanool verre? Seedetraktist imendub etanool kiiresti ja täielikult, 
~60% tarbitud etanoolist on verre imendunud ühe tunniga, 1,5 tunni jooksul on imendunud 
~90%. Imendumine aeglustub, kui tarvitada etanooli koos toiduga.
( http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/DE/etanool.pdf ) 
• Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib kõikide autode tavalistele bensiinimootoritele, mis 
on toodetub peale 1980. aastat, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis 
mootoreid ümber seada.
(ht
  tp://et.wikip e dia.org/wiki/Etanool ) 
1. Kasutatud kirjandus
7
• H. Karik, V. Ratassepp, Keemia X klassile, Tallinn, “Valgus” 1989
• ht
  tp://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol 
• ht
  tp://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 
• ht
  tp://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html 
• ht
  tp://www.miksike.e e /documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm 
• Puudub konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja), ENE 2, Tallinn, kirjastus “Valgus”, 1987
• ht
  tp://et.wikipedia.org/wiki/Tinktuur 
• ht
  tps://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/alkohol.html  
• Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2005/2006. õppeaasta uuringu raport, TAI 2009
• ht
  tp://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika 
• ht
  tp://www.alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkoholiuhik 
• ht
  tp://www. kliinikum .ee/yhendlabor/images/ stories /kasiraamat/DE/etanool.pdf 
• Hergi Karik, Üldine keemia, Tallinn, “Koolibri”, 1994
8