Filmiretsensioon filmile Hasta La Vista (0)

Hasta la vista - filmi retsensioon
Tuntud ka kui Tule nagu oled on film , mis räägib kolmest puudega sõbrast, Philipist, Larsist ja Jozefist, kes tahavad minna Hispaaniasse, et oma süütust kaotada. Reisil saavad nad abi meditsiini õelt, nimega Claude . Film põhineb tõesti sündinud lool .
Valmimisaasta: 2011
Valmimismaa: Belgia
Režissöör: Geoffrey Enthoven
Peaosatäitjad: Robrecht Vanden Thoren (Philip), Gilles De Schrijver ( Lars ), Tom Audenaert (Jozef), Isabelle de Hertogh (Claude)
Teema: Draama , komöödia
Näitlejatöö analüüs: Näitlejatöö oli antud filmis väga hea. Puudega inimesi on tõenäoliselt väga keeruline mängida, kui pole ise selles olukorras olnud. Isegi, kui nad vahepeal ennast reeta võisid, siis ei olnud see märgatav. Kõige raskem oli tõenäoliselt Philipi osa täitnud näitlejal, kuna tema pidi mängima inimest, kel vaid pea vaevaliselt liigub, mis tähendab, et ta pidi koguaeg end kontrollima, et mitte muid kehaosi liigutada. Leian, et osadesse olid valitud head ja sobivad näitlejad.
Filmi sisu idee: Film üritab näidata seda, et ka puuetega inimestel on omad soovid ja vajadused, nagu igal tavalisel inimesel. Film on hea õpetus sellest, et puuetega inimesed on tegelikult täpselt samasugused nagu kõik teised ja neid ei tohiks nende puude tõttu erinevalt kohelda ning neisse üleolevalt suhtuda . Igal inimesel on omad unistused, ükskõik, mis olukorras nad on.
Isiklik arvamus: Ma leian, et film oli hästi ülesehitatud. Mulle meeldis see, kuidas Larsi noorem õde oli teda valmis igati aitama . Samuti meeldis mulle see, et peategelaste vanemad olid väga hoolivad, kuid samas ka väga mõistvad.
Esialgu oli film pigem sünge ja natuke ebameeldiv, kuid kui poisid viimaks Claude'iga leppisid ja temaga sõbraks said, muutus ka filmi meeleolu. Oli tunda, kuidas õhkkond muutus vabamaks ja talutavamaks. Toredad stseenid olid veel näiteks telkimise stseen ning filmi teine pool, mille nad villas elades veetsid.
Enamjaolt oli film ette aimatav. Kahju oli sellest, kui Lars ära suri, kuigi see oli aimatav juba sellest hetkest, kui öeldi, et ta haigus süvenenud on. Ainus asi, mis ehk ei läinud ootuspäraselt, oli see, et Lars ei kohtunud rohkem hispaanlannaga, kes temasse väga mõistvalt suhtus ning kellega nad hästi läbi said.
Lõppsõna; hinnang filmile: Antud film ei sobi igaühele, samas on see film, mida võiks enamus inimesed vaadata. See on film, millesse on enne vaatamist väga raske mitte eelarvamusega suhtuda, kuid olles seda näinud, võib ütelda, et tegelikult on tegemist pigem õpetliku, südamliku ja silmaringi avardava filmiga. Filmi pisut häirivana tunduv tagamõte jääb filmi vaadates tahaplaanile ning tegelikult aitab see linateos muuta suhtumist puuetega inimestesse. See on film, mis räägib raskustest, sõprusest, hoolivusest ja aktsepteerimisest.