Nimetu (0)

Rakvere Eragümnaasium
XII klass
Aleksander Pihlak
MÜRGISEENED EESTIS
Referaat
Juhendaja : Malle lepp
Rakvere 2012
SISUKORD
SURMAVALT MÜRGISED SEENED 3
MÜRGISED SEENED 4
SEEDETRAKTI ÄRRITAVAD SEENED 5
2

SURMAVALT MÜRGISED SEENED

Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen , mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini. Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi šampinjonidega. Šampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid šampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni.
Roheline kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, ka see ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Leidub rohkem Eesti lääneosas augustist oktoobrini. Roheline kärbseseen on põhjustanud kõige rohkem surmaga lõppenud seenemürgistusi maailmas.
Kühmvöödik - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Ka selle seene väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgistust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis sage seen, mida võib leida augustis ja septembris.
Tavavahelik - Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Lisaks metsadele leiab ka inimmõjuga kohtades (aiad, pargid). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel. Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid.
Kevadkorgits - Õigel viisil töödeldes on söödav seen, kuid värskelt või valel viisil töödeldes on eluohtlikult mürgine. Kasvab Eestis maist juulini. Nii auru hingamisel kui ka seene söömisel on kumulatiivne toime.
Jahutanuk - Väga kerge segamini ajada hariliku kännumampliga. Kõige lihtsam on eristada neid lõhna järgi, jahutanukil on nõrk jahu lõhn, kuid kännumamplil on tugev meeldiv iseloomulik seene lõhn.
3

MÜRGISED SEENED

Panter -kärbseseen - põhjustab niinimetatud mükoatropiini mürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid . Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak.
Punane kärbseseen – Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu , tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid ja kooma. Sümptomid ilmuvad 30–90 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 12–24 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus.
Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka.
Kuhik- narmasnutt -  meie üks tavalisemaid seeni, on väga mürgine, põhjustades muskariinimürgistust
Siid -narmasmutt
Niitheinik
Terav paljak - Seen sisaldab hallutsinogeenseid aineid: trüptamiinide hulka kuuluvaid psilotsübiini ja psilotsiini. Seetõttu on Eestis terava paljaku omamine ja kasutamine keelatud. Seene tarvitamine tekitab hallutsinatsioone ja psühhootilise seisundi, millega võivad kaasneda eufooria või  depressioon  kalduvusega enesetapule ]. Seene toime algab 20–45 minutit pärast sissevõtmist ja kestab 4–7 tundi. Purustatud seenesegu tarvitamisel algab toime kiiremini, 10–15 minutiga. Kõige tugevam mõju saabub 1 tunniga ja kestab 2–3 tundi.
Esimese tunni jooksul, kui kõige tugevam mõju pole veel kätte jõudnud, tunnevad inimesed mõõdukaid kõrvalnähte: ebameeldivat tunnet kõhus, külma, jäsemete värinat, hingeldamist ja nägemishäireid.
4

SEEDETRAKTI ÄRRITAVAD SEENED

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid ärritavad eelkõige seedetrakti limaskesta ja tavaliselt
need seened ei mõjuta kesknärvisusteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on
hiid -punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja
neerukahjustust.
Mõned selle rühma seened on piisava kuumutamise järel söödavad ja ei põhjusta mürgistust.
Alljärgnevalt on toodud välja mõned seened, mis võivad põhjustada inimestel seedetrakti
ärritusi. Need on seened näiteks nagu Soomus-harisirmik, Kuldmampel, Pruunikas heinik, Sapipuravik , Täpiline värvik, Sälk-kollanutt, Läik-punalehik, Haisev vöödik, Harilik murukera, Hiid-Punalehik, Verev vöödik, Tamme- kivipuravik , Sooriisikas , Metskõrges, Kevad-Punalehik, Sälk-Kollanutt, Näsaline heinik. Lisaks veel 2 seent, milest räägin pikemalt :
Pruun kärbseseen – Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene ( Amanita ) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.
Saatana-kivipuravik – võib põhjustada tugevaid mao- ja soolenähtudega mürgistus. Lisaks lasub sellel seenel kahtlus, et ta sisaldab hallutsinogeenset mürkainet – psilotsübiini. Kuid ka tamme-kivipuravikku, mida vahepeal heaks söögiseeneks peeti, tuleb lugeda mürgiste hulka kuuluvaks. Seen võib põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ning pealegi sisaldab ta kopriini, mis alkoholiga koos annab mürgistuse.
5