50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TaaviH
Õppematerjali autor
Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga
Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või fauna. Tahtlik introduktsioon toimub inimese poolt mingi piirkonna taimestiku või loomastiku mitmekesistamise, koosluse produktiivsuse suurendamise, selle uurimise, liikide oma areaalis väljasuremise riski vähendamise (taime- ja loomaliigi genofondi säilitamine kunstlikes reservaatides botaanikaaedades, zooparkides) või muul eesmärgil. Puittaimi on introdutseeritud peamiselt nende puidu heade omaduste, viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või vastavates spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Kui liik viiakse looduslikus areaalis valitsevatest tingimustest erinevaisse tingimustesse ja osutub vajalikuks harjutada liiki uute tingimustega, nimetatakse seda aklimatiseerimiseks. Aklimatiseerumine e.
okaspuu (vt Joonis 1). Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia
Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim ole mets. (rinnete)all. Kui alusmets koosneb peamiselt tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu.Eesti metsade sellel kasvavast taimestikust ja seal Alustaimestik metsas kasvavate samblike, keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, elunevast loomastikust. sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on Metsamaa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest Alustaimestik iseloomustab indikaatorina see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades nõuetest: kasvukohatingimusi.
Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suuremat valdkonda: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3
Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad: metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, jne. 2. Metsa ja puistu mõiste Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate
hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi Hiljem leidsid Soome metsateadlased, et tegemist on siiski geneetiliselt väga erinevate organismidega ja õigem oleks neid käsitleda erinevate liikidena. Maailmas ja muidugi ka Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m änni juurepess Heterobasidion parviporum – kuuse juurepess
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid