Männi Puidu Omadused (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Harilik mänd

Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga

Bioloogia

50

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või ­fauna. Tahtlik introduktsioon toimub inimese poolt mingi piirkonna taimestiku või loomastiku mitmekesistamise, koosluse produktiivsuse suurendamise, selle uurimise, liikide oma areaalis väljasuremise riski vähendamise (taime- ja loomaliigi genofondi säilitamine kunstlikes reservaatides ­ botaanikaaedades, zooparkides) või muul eesmärgil. Puittaimi on introdutseeritud peamiselt nende puidu heade omaduste, viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või vastavates spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Kui liik viiakse looduslikus areaalis valitsevatest tingimustest erinevaisse tingimustesse ja osutub vajalikuks harjutada liiki uute tingimustega, nimetatakse seda aklimatiseerimiseks. Aklimatiseerumine e.

Dendrofüsioloogia

27

docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

okaspuu (vt Joonis 1). Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400­500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50­60 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia

Geograafia

17

doc

Materjalid metsanduseks

Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim ole mets. (rinnete)all. Kui alusmets koosneb peamiselt tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu.Eesti metsade sellel kasvavast taimestikust ja seal Alustaimestik ­ metsas kasvavate samblike, keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, elunevast loomastikust. sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on Metsamaa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest Alustaimestik iseloomustab indikaatorina see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades nõuetest: kasvukohatingimusi.

Eesti metsad

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)  sees  võib  tinglikult  eristada  kolme  suuremat  valdkonda:  1. Metsakasvatus   2. Metsakorraldus   3

Eesti metsad

34

doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad: metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, jne. 2. Metsa ja puistu mõiste Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala

Metsandus

24

odt

Metsaökoloogia ja majandus

Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate

Metsandus

41

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim​ – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (​Heterobasidion annosum​), mille sees eristati ​2 erinevat vormi: P-vorm ​– männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm​ – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi Hiljem leidsid Soome metsateadlased, et tegemist on siiski geneetiliselt väga erinevate organismidega ja õigem oleks neid käsitleda erinevate liikidena. Maailmas ja muidugi ka Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m ​ änni juurepess Heterobasidion parviporum ​– kuuse juurepess

Eesti metsad

Meedia

Kommentaarid (0)