Lendorav ja vaher (0)

*
*
Harilik vaher ja harilik lendorav
Referaat
Tartu
2010
Sisukord

• Sissejuhatus
  
• Lendorav ja tema elupaik
  
• Välimus ja kohastumused metsas
  
• Toitumine
  
• Paljunemine
  
• Huvipakkunud faktid
  
• Viited
  

• Toiduahel
  

• Harilik vaher ja tema elupaik
  
• Välimus ja kohastumused
  
• Kasvutingimused
  
• Levimisviis
  
• Huvipakkunud fakt
  
• Viited
  

Sissejuhatus
Teemasid me ise valida ei saanud, aga ma arvan et ma oleksin valinud kindlasti ise ka lendorava . Aga ma ei arva , et ma vahtra oleks valinud.
Infot otsisin ma peamiselt internetist ja juhendi abil tegin ma töö valmis.
Harilik lendorav
Harilik lendorav ja tema elupaik
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans) on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline.
Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav elab okas- ja segametsades, Eestis on ta tihedalt seotud vanade haabadega, millede õõnsused on talle sobivateks pesakohtadeks. Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei tule.
Lendorava pesapuuks olevate haabade vahetus läheduses kasvavad enamasti kuused, mis ulatuvad esimesse või teise rindesse ning mille oksad varjavad haava tüve. Sageli on pesaõõnsuse ava kuuseokstega varjatud.
Välimus ja kohastumused metsas
Lendorav on oravast pisut väiksem, ent orava kujuga näriline, kelle ees- ja tagajalgade vahel keha külgedel asub karvadega kaetud nahavolt, mis talitleb lennusena. Väga pehme ja tihe hõbehall karvastik, mis vahetub kaks korda aastas.
Emaslendorav kaalub umbes 150 grammi, isasloomad on keskmiselt pisut väiksemad. Nende keha on 13–20 cm pikk, lamejas saba on 9–14 cm pikk. Lendorava silmad on suhteliselt suured ja mustad. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on tegutseb peamiselt öösiti.
Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud jne.
Toitumine
Lendorav on taimetoiduline. Ta sööb seemneid, pungi , noori oksi, samuti sööb ka seeni ja marju. Talveks kogub endale pessa toiduvarusid külmade päevadeüleelamiseks.
Paljunemine
Sigib tavaliselt ühe, harva ka kaks korda aastas. Tiinus kestab 5-6 nädalat. Poegi on pesas neli või alla selle. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa.
Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu , et poegade olemist paremaks teha.
Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5-6 aasta vanuseks.
Huvipakkunud faktid

• Lendorav suudab teha ühelt puult teisele 30 - 35 m pikkuseid hüppeid.
  

• Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom.
  

Viited:
http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav
http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=-551892899
http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Parts/lendorav.html
http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.ht m
Harilik vaher
Harilik vaher ja tema elupaik
Harilik vaher ( Acer platanoides) on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Ent õige vähesed on näinud teda tõelise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv. Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkõige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu . Ta on tavaline nii koduõues, linnaparkides ja haljasaladel, puiesteedel, kalmistutel kui ka vanade mõisate ümbruses. Looduses leidub vahtrat tunduvalt harvem: üksikult ja madala puuna ainult Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte viljakatel lubjastel savi- ja huumusrikastel ning niisketel muldadel laialehistes salumetsades, peamiselt segus tamme, saare, pärna ja jalakaga, mõnikord ka sanglepa ja arukasega.
Välimus ja kohastumused
Noore puu koor on hall ja sile, täiskasvanult püstiselt vaoline ja rõmeline. Lehed on sõrmjalt viiehõlmalised, hõlmad üksikute suurte teravate hammastega. Lehe pikkus ja laius on kuni
15 cm. Lehed on erkrohelised. Leheroots on pikk ja peenike , roosakaskollane. Õied on erkkollased, mõnikord punased, asuvad silmatorkavates kobarates.
Septembris- oktoobris ei saa keegi ükskõiksena mööduda kollaste, punaste ja oranžide värvidega ehitud puust. Vahtra kuni paarikümne sentimeetri pikkused suured teravalt viiehõlmalised lehed, mis suvi läbi on vaguralt kandnud oma silmapaistmatut tumerohelist rüüd, avavad nüüd äkitselt endas peituva kirka värvipaleti.
Selles, et vaher meil metsas kasvada ei taha, pole süüdi mitte jänesed ja metskitsed, kes küll meelsasti vahtra võrseid söövad, ega ka inimene, kes himustab vahtra väärtuslikku tüvepuitu, vaid vahtra enda nõrkus olelusvõitluses: sobivates kasvukohtades jääb ta alla teistele, valguse ja ruumi suhtes vähem nõudlikele ning kiirema kasvuga puuliikidele. Hoolimata sellest, et vaher uueneb hästi seemnest ja kännuvõsust ning kasvab esimestel aastatel kiiresti, ei suuda ta siiski kaaspuuliikidega sammu pidada ning end puistu esimesse rindesse trügida. Vahtra vähest konkurentsivõimet näitab ka tema keskmine kõrgus puistus ja üksikpuuna pargis : kui metsas on vahtra kõrguseks mõõdetud ligi 20 meetrit, siis meie kõrgeimad põlised vahtrapuud parkides küünivad isegi üle 30 meetri.
Kasvutingimused
Vahtrad kasvavad edukalt nii täisvalguses kui ka poolvarjus. Mõned liigid eelistavad isegi täisvarju. Värviliste lehtedega vahtrasordid peaksid erksama lehevärvi püsimiseks kasvama siiski päikeselisel kohal. Olenevalt liigist eelistavad ühed niiskemaid, teised kuivemaid muldi, kuid kõik vahtrad kasvavad hästi igasugustel normaalsetel aiamuldadel.
Huvipakkunud fakt

• Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima.
  

Viited:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel253_249.html
http://www.looduskalender.ee/node/6068
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=135&art=171
Kokkuvõte
Töö tegemine oli kindlasti huvitav ning sain juurde uusi teadmisi mõlema organismi kohta.Näiteks ennem ma ei teadnud , et lendorav on kaitse all või, et on olemas vahtramets.Kokkuvõttes oli tore teha sellist tööd ning saada uusi teadmisi.