draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid Ooperitegelasteks kõrgem K:avamäng "Rienzi" seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi Esimene kustutas ooperisaalis tuled ka alamklassist Ehitas põranda kaldu,et publikul oleksparem Ooperiteemad:poliitika,sotsiaalne ebavõrdsus, vaadata,pööras dirigendi orkestri poole Tegelased mütoloogiast :skandinaavia eepostest. Väljamõeldud kujud. Salapärased tegelased.tegelased draagilise saatusega ja surevad õilsate tegude nimel.
inimest saab panna vastu oma tahtmist ja tõekspidamisi tegevusi tegema sundida. Hüpnotiseerijad ise arvavad, et kui inimesed on tulnud vabatahtlikult etendusest osa võtma, siis on nad nõus ka nendega tehtavate tegevustega. 5 Lavahüpnotiseerija Lavhüpnotiseerija peab oleme hea esinemisoskusega, et publikul oleks huvitav vaaadata. Ta peab oskama hüpnotiseeritavat kiiresti transsi viia. Ta peab oskama välja valida sobivad inimesed, kes alluvad kergelt hüpnoosile. Tihti kutsutakse lavale mitu vabatahtliku, kelle seast valitakse välja sobivaim. Teistel palutakse viisakalt lavalt lahkuda. Palju loeb hüpnoosis ka hüpnotiseerija lavatunnetus, see aitab publikul hüpnoosi uskuda. Vahel loob hüpnotiseeria illusiooni, et ta kasutab inimese transsi viimiseks võlujõudu
Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat
Ludwing van Beethoven (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Mozarti ja Haydni aega Beethoven ei kuulunud. Haydn oli oma tegevuse lõpetanud kui Beethoven alustas. Tol hetkel, kui Beethoven alustas, oli publikul muutunud muusikakogemused ja nad tõrjusid aegamisi kõrvale õukondlikut muusikamaitset. Prantsuse revolutisooni ajjal said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskusetes. Ludwig van Beethoven sündis 1770. aasta detsembris Bonnis, kuhu on ka tema ausammas püstitatud. Ludwig sai oma esimesed klaveri- ja viiulitunnid isalt. Tema algne olulisem õpetaja oli Christian Gottob Neefe. 1787ö a kevadel sõitis Beethoven esimest korda Viini, soovides saada
taheti vaatajatele edasi anda loodust, kui lugu ennast. Linateoses võis näha väga palju erinevaid maalilisi kaadreid Siberi talvisest loodusest, mis tähendas, et kõik oli realistlik. Samas lõi see filmile karge ja metsiku miljöö mida oli terve filmi jooksul tunda ning mis aitas mõista filmis toimuvat. Miljöö loomisele aitas kõvasti kaasa ka muusikavalik, millel olid kindlad kohalike muusikute omadused, mis aitasid publikul mõista karmi ja külma keskkonda mida oli ümbruses tunda. Vaadates viimast poolt filmist minu üldmulje sellest ei olnud just kõige parem, aimasin, et film ei tõota head ning ei sättinud enda ootuseid ka kõrgeks. Filmil olidki iseloomulikud jooned tavaliste Eesti filmidega, mis tähendab, et filmi lugu läheb edasi aeglaselt ja rahulikus tempos (nt. näidatakse loodust, muusika ainult mängib) ning igasugune pingeline tegevus puudub. Selline film ei ole
innustama kaasa elama. Mari Jürjensi esituse ajal olin lummatud tema loomingust. Tema lugude meloodiad on väga lihtsa ülesehitusega, kuid väga hingestatud ja neid saadavad poeetilised, kaunid sõnad. Curly Stringsi looming on positiivne ning positiivsust kiirgas lavalt ka silmnähtavalt saali. Nende esituse ajal tantsisid väikesed lapsed rõdudel meloodiate järgi ning inimeste näod olid kaetud naeratustega, kõik lood võtsid publikul vaikselt jala tatsuma. Seisev ovatsioon oli see, mida see kontsert vääris. Muusikud olid väga tasemel ja isegi, et vahepeal läks mõni nooti sassi või mõni vokaalpartii hetkeks mööda, sobisid need “vead” sellesse lihtsasse konspekti ja lisas elulisust. Kontsert ja selles kõlanud looming tegi hinge soojaks. Jäin kontserdielamusega väga rahule, tänasin veel artiste peale kontserdit elamuse eest ja ümisesin kõlanud lugusid ka teel koju
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele
tegevuse jälgimist. Juhtmotiiv tähendab orkestraalset tegelase iseloomustust , mis läbib kogu teost ja loob seesmise ütsuse, kõik see tingib aga orkestri suure osatähtsusese, viies tegevuse orkestrisse. Ooperilaulja pidi ennast samastama orkestri poolt esitatava muusikaga ja muusika omakorda iseloomustada mõnd inimkarakterit. Muusika koos ooperilauljaga sai terviklikuks looks ja ei kujutanud endast enam rida erinevaid üksteisest eraldisesivaid pildikesi. Muusika aitas publikul paremini mõista, mis laval toimub ja toetas sealset tegevust. Ilma orkestrita oleks peale selle muudatuse jõustumist kogu etendus poolikuks jäänud. Lisaks kõigele eelnevale anti orkestrile suur osa tegevuse edasiviimisel. Orkester ei mänginud enam lihtsalt taustaks vaid neid samu emotsioone, mida anti edasi laulu ja sõnadega püüti kanda ka orkestrimuusikasse. Orkestrimuusika muutus keerulisemaks tänu oma pidevatele sümfoonilistele arendustele. Muusika oli seotud üheks tervikuks
Arnold Chiwalala on esinenud ja koostööd teinud erinevate artistidega, osalenud teatri- ja tantsuprojektides erinevates maades (Tansaania, Soome, Mosambiik, Inglismaa ja USA). Kontsert ise oli väga huvitav ja lõbus. Kohe alguses hakkas üks laulu ja tantsu mees publikuga suhtlema, näitas ette erinevaid tantsu liigutusi ja publik tegi järgi. Huvitav oli kuulata teise maa keelt, mis ajas kohati narma ja hoidis publikul tuju hea. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdil lauludest eesti keelne laul, siis laulsid enamus kaasa , lauljate enda aktsenti oli ka naljakas kuulata aga tublid ,et võtsid vaevaks ültse eestikeeles laul õppida. Kuulasin ka youtubest videot sellest samas laulust mis naad meile esitasid eesti keeles , videos oli soome keeles ja ega palju sõnad ei erinenudki. Veel mis mulle selle kontserdi juures meeldis olid trummid ,
Kõige mõjukamad on tõenäoliselt mängufilmid. Filmimaailmas kujutatakse eriefektide abil loodusõnnetusi üllatavalt tõepäraselt ja need lähevad rahvale hinge. Näiteks Roland Emmerichi kirjutatud ja lavastatud filmis ,,Päev pärast homset" (ingl.k ,,The Day After Tomorrow") on kujutatud jääaega tänapäeva elus ning temperatuur langeb Maal niivõrd madalale, et välja minnes jäätuvad elusolendid minutitega. Teost illustreerib ühe teadlase (ja isa) poja otsing, mis aitab publikul tegelikku olukorda paremini mõista. Lisaks inimkonna eksistentsiaalsele hirmule on täna elaval üksikisikul hirm tema elu eest. Terrorism võib muuta inimese elukäiku või selle sootuks lõpetada. Maailmas on kõige enam tuntud Lähis-Ida terroristid, kelle korraldatud on näiteks kurikuulus Maailma Kaubanduskeskuse (ingl.k World Trade Center) hävitamine 2001. aasta 11. septembril New York'is
pole just mu lemmiknäitleja ja ka tema mängitud karakter polnud mulle meeltmööda. Teiste seas mainiksin ära ka Marika Barabansitskova ja Andero Elmeri, kes täitsid oma osa samuti meeldejäävalt. Viimane paistis eriti silma oma siira ja vahetu näitlemise poolest. Lavastuse laulud olid kaasahaaravad ja humoorikad, kuid minu eriliseks lemmikuks oli muusikateema, kui nn pahad lavale astusid. Need väiksed palad olid tempokad ja värvikad, aidates publikul paremini loo süzeesse sisse elada. Nii mõnelgi korral avastasin, et üle mu selja sibavad külmavärinad. Muusikal ,,Sugar" väärib kiitust ka selle pärast, et nii palju inimesi on suurepäraselt lavale kokku sobitatud. Massistseenides oli korraga laval kümneid inimesi ja kõik nad laulsid ja tantsisid hingest- seda oli publikus tõepoolest tunda. Dekoratsioonid olid samuti sellised nagu teatris ikka- ideaalsed. Ka kostüümid olid väga vaimukad, sest seelikus mehed on alati
peavad olema juba ammu lapse hinges käärinud, enda tulekut ette valmistanud. ... kergem on varjata sinist silma kui ühe mehe ja naise suhteid. Esimese armastuse lüüasaamine on hirmus, sinu eas arvatakse, et inimene võib eksida ükskõik milles, aga mitte armastuses. Vahel tuleb inimest kõige rohkem kaitsta tema enda eest, mitte lasta tal ise endale halba teha. ... pigem tuletad sa meelde näitlejat halvast näidendist, kes käib kogu aeg silmaklappidega ringi. Kõigil, ka publikul, on ammu selge, milles asi, ainult temal ei ole, tema sumab ikka teadmatues ja ahastab selle teadmatuse üle. Kangelaseks ja kurjategijaks ei saada mingi taevast või põrgust pähetorgatud esimese impulsi, esimese afekti mõjul, vaid see on kauaaegse protsessi tagajärg. Kerge on teisi õpetada, noomida ja juhendada. "Andke endale aru ja valige õige tee." Aga kusagil pole lauale ritta laotud mitmesuguseid teid ega talitusviise, et siruta ainult käsi ja vali
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast . Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17-
Üllatav oli ka kaudselt Alberto Giacometti hilisloomingut meenutav vaba modelleering. Ülo Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikkus. Tema lemmikmaterjal oli kips ja üksnes osa tellimustöid viidi hiljem muusse materjali. Talle meeldis kipsi pehmus, võimalus seda pisut ootamatult värvida, tekitades nii elevust kui elavust. Ülo pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seondamatuid uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda. Õuna loomingus leidis käsitlemist inimese subjektiivsem vaimne olemus. Võiks öelda, et ta fikseeris sügavalt inimlikke seisundeid, mida seni polnud eesti skulptuuris keegi üritanudki portreteerida. Tänu Ülo Õunale muutus eesti skulptuur tunduvalt kommunikatiivsemaks. Õun on oma võtmes portreteerinud kultuuritegelasi. Veljo Tormis dirigeerib lausa kolme käega, mis tekitab käte liikumise mulje. Paistab, et mingi side oli tal temast märksa noorema
. Ma olin laulukaare all täiesti, kõige kaugemal aga nägin ja kuulsin väga hästi, niisiis heli oli väga hästi kuulda. Teiseks meeldis mulle väga ,,Hurricane" see oli varem nende üks lemmik laul. Kontsert oli peaaegu lõppemas ja mõtlesin, et seda laulu ei tulegi kuid ikka tuli ja ma olin selle üle väga õnnelik. See laul on mulle alati südamesse läinud ja seda ka seekord. Lives oli see lihtsalt vapustav, ta tegi selle laulu lihtsalt nii lihtsaks. Ta lasi publikul ka väga palju laulda oma lauludes. ,,The Kill"-i ajal ta kutsus ühe mehe lavale endaga ja laulsid seda ja viimase laulu ajal ta korjas publikust inimesi lavale endaga, kahjuks ma ei mäleta, mis viimane laul oli. Mulle tõsiselt meeldis see kontset väga, ma läheks sinna iga kell tagasi kui nad peaksid tagasi tulema Eestisse.
Nagu varem öeldud toimus kontsert Estonia kontserdisaalis saal mida armastavad interpreedid, kiidavad ürituse promootorid ning rahulolev publik.Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades publikul maailmast rohkem teada saada ning fantaseerida teemadel, mis Läänemaailmas olid tabudeks despotism, seksuaalsus, võõrad usundid jmt. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kauneimaid meloodiaid. ,,Pärlipüüdjates" laulis Léïla partiid Virginia Wagner, kes on mitmete nimekate auhindade laureaat: I koht noorte lauljate konkursil (Concurso para jovenes cantantes, Argentiina, 1999); I koht V Maria Callase nim
Vanemuisesse tuli uus juht Karl Menning ja pööbli (lihtrahvas, harimatu rahvamass) meelehärmiks algas teatris uus ajastu- kunsti ajastu. Koos Menninguga jõudis kunst eesti teatrisse, mis jäi sinna aastateks püsima. Teater muutus tsirkusest pühakojaks, täites oma ülesannet, rääkides armastusest ja surmast, ilust ja häbist, valust ja leigusest, kirest ja kannatusest. Karl Menning sukeldus nii kirglikult asjade olemusse, ei ei märganud kuidas publikul hakkas igav. Milleks armastus ja surm , kui on olemas laulumäng ja seiklusetendused? Hiljem Karl Menning avastas, et saal on tühi . Pööbel lahkus parematele jahimaadele- kabareedese ja kõrtsi, kus ei pidanud palju mõtlema. Vanemuise juhid olid arevuses, otsustate, et Manning peab laulumängu repertuaari tagasi võtma. Muidu ollakse publikust ja rahast ilma. Kuid Karl Menning ütles ,, EI" , mille peale teda kihutati välja
Kohati mõningad asjad jäid veidi pealis kaudse põhjendusega aga ta suutis jälle järgnevate faktidega teha selle kõne huvitavaks ning minuarvates oli tema jutt tõesti hästi argumenteeritud. 2.Kalev Kaarna kasutab oma kõnes eelkõige „Pathos” veenvus kanalit.Ta otsis väga palju kontakti publikuga,tema kõne algas kohe sellega et ta kaasas publikut oma kõnesse.Minule meeldib väga selline esineja kes küsib publiku arvamust,see ei lase publikul magama jääda ning see toob kõneleja otse kuulaja kõrvu sest ta kontakteerus sinuga ning edasi kuulamine on juba huvitavam. 3.Kõne stiil:Kalev Kaarna kasutas mitmeid kõnestiile eelkõige meeldis mulle tema žestikukulatsioon,ma ei saanud aru kuidas aga tema käte žestid rääkisid nagu tema eest,see mõjus minusse kui kuulajasse väga positiivselt.Tema parakeel oli väga mitme külgne ta oli valinud
lõpupoole ka rohkem nalja tegema. Kõigepealt aga tutvustas ansambel end eesti keeles, mis oli imekspandavalt hästi arusaadav ning pani publiku end juba kohe algul hästi tundma . Esimesena esitati kolm 16. sajandi madrigali, mis, vaatamata sellele, et olid mulle võõrad, jätsid siiski väga hea mulje . Kohe oli näha, et meeste hääled sobivad imehästi kokku. Kuigi oleks minu arust toredam olnud, kui nad oleksid just siis rohkem nalja teinud, et publikul ühtlaselt huvitav oleks, kuid saan ka aru, et ansambel käitus vastavalt muusikale vaimuliku muusika korral nad ka käitusid korrektsemalt kui tänapäevast muusikat esitades. Sellele järgnesid mõned lood nende kodumaalt Suurbritanniast. Siis aga paar laulu, mis olid pühendatud Ira Gerschwinile, nende osalisele autorile . Üks lugudest koosnes lihtsalt erinevate vene heliloojate nimedest ja teine oli ,,Summertime" . Pärast seda esitasid nad oma variandi
muutsid etenduse veelgi sügavamaks. Ühised laulud ja esituses kooriga olid väga võimsamad ja meeldejäävad. Nii mõnigi laul jäi mind veel mitmeks päevaks kummitama. Üldiselt suhtus publik etendusse hästi, kuid mõnel üksikul korral naerdi või tehti kohatuid märkuseid. Mina suhtusin etendusse suure huviga ning üritasin märgata võimalikult palju. Edaspidi soovitaksin ma töötada võitlusstseenid kallal, et publikul oleks laval toimuv ustav ja põnev. Jäin ooperiga väga rahule ja see tekitas huvi järgmiste ooperietenduste vastu.
Nana oli saanud ka nakkuse ning haigestunud tuulerõugetesse. Tema eest hoolitses Rose Mignon , kes oli Nanad koguaeg vihanud. Nana sureb. Kõik käisid teda veel viimast korda vaatamas ja lahkusid siis. Paljud olid teda näinud viimastkorda etenduses Gate ja mäletasid teda nii : Kui sikk ta oli kristallkoopa pildis oma ihuga! Ta ei öelnud ainustki sõna, autorid kärpisid ta ainukese repliigi, sest seegi oli liigne. Parem juba üldse mitte midagi, nii on nooblim; et publikul pead segi ajada, oli tal tarvis ennast ainult näitada. Niisugust keha pole enam kellelgi; õlad missugused ja jalad ja piht! Kas pole imelik, et ta on nüüd surnud?
Estonia kontserdisaal oli sobiv paik taolise kontserdi jaoks. Minule oli esmakordne kogemus seda külastada, varem olin vaid ooperi- ja balletisaalis käinud. Kontserdisaal oli kena, mitte eriti suur, kuid ainuke negatiivne osa saali juures olid minu jaoks suured sambad keset saali, sest meie istekohad oli täpselt posti taga, mistõttu oli lavale nägemine piiratud. Teeksin korraldajatele ettepaneku sarnastest kohtadest toolid eemaldada, istekohti jääks küll vähemaks, ent publikul oleks kindlasti palju mugavam ja parem kontserti nautida. Muidu oli kontsert hästi korraldatud, aegadest peeti kinni ja töötajad olid sõbralikud. Üldjoones oli esitus igati tore ja meeldejääv. See oli minule midagi uut, mis jääb kauaks meelde. Loodan, et ka sellel aastal korraldab Tõnis Mägi sarnaseid kontserte, siis soovitan seda kõigile, kes soovivad õhtupoolikut veeta kõlavate ja omapäraselt lahendatud laulude seltsis.
Renoveerimise poolt tunnustatud arhitekt Mario Botta osutus vastuoluliseks, kuna preservationists kartsid, et ajaloolised detailid kaovad. Kuid ooperi firma ütles parandusi tehakse struktuuris ja heli kvaliteedis, mis suureneb, kui rasked punased vaibad on eemaldatud. Etapp oli täielikult ümber ehitada ja laiendada lava mis võimaldab rohkem komplektidena, säilitada, lubades rohkem toodangut. Monitorid elektroonilise libreto süsteemiga ,pool raadio Marconi , Itaalia firma, mis võimaldab publikul jälgida ooperit inglise ja itaalia lisaks originaalkeeles. Ooperimaja on avati uuesti 7. detsembril 2004 ,oli dirigent Riccardo Muti , oma , ooperiga , mis eisnes kuiaLa Scala avati esmakordselt 1778. Piletite ülepingutatud hinnaks oli kuni 2000 . Renoveerimise maksumus oli üle 61 miljonieuro ja oli eelarve puudujääk, mis ooperimaja ületas 2006. Peamised Dirigendid. Franco Faccio , (1871-1889) Arturo Toscanini , (1898-1908)
öösiti magada.Hommikuti üles ärgates sammub akna juurde ja ütleb maailmale tere hommikust,kuid tegelikult need sõnad on adresseeritud Victoriale.Kõik tema luuletused on pühendatud talle.Seletab,et temas on lõputult palju energiat,mille abil võib saavutada peaaegu võimatut ja selle jaoks Johannesel on vaja teada,et Victoria,kas või natukenegi armastab teda.Victoria on tema energia allikaks.Pärast seda vestlust nad suudlesid. 5.ptk - Victoria ignoreerib Johannest publikul ja ei pööra talle tähelepanu,sest kardab,et neid nähtakse.Suhtleb temaga,siis kui kedagi pole läheduses.Õigustab enda tegusid,sellega,et isa ei luba neil koos olla.Victoria tõukab Johannest endast eemale,tahab lõpetada suhtlemist ning seejärel kutsub teda Seierite juurde,et selgitada,mis nende vahel toimub.Johannes loobub tulemast. 6.ptk - Keegi sureb.Johannes lõpetas raamatut ning sõitis välismaale.Esialgu keegi ei teadnud,kus ta on.
Töö koosneb kahest osast . Esimeses osas on juttu internetuturundusest üldiselt . Töö teine osa keskendub internetiturunduse praktikast Eestis ja autori isiklikule arvamusele. 3 1. INTERNETITURUNDUS 1.1. Internetiturundus võrreldes traditsioonilise turundusega Reklaamimine telekas, raadios, ajalehtedes, stendidel või otsepostitusel, põhineb suurel eksponeerimisel ja eriti laial publikul. Internetis olev reklaam seevastu põhineb suhteliselt vähestel koaleerunud kanalitel, et tuua välja oma sihtkliendile peamine. (Tavor 2011: 121) Internetiturundus aitab müüa tooteid ja teenuseid läbi interaktiivsete ja värvikate kataloogide ning teadvustab publikut hetkelisest ja kättesaadavast informatsioonist. Internetiturunuds võimaldab inimestel teha nii siseriiklike kui ka rahvusvahelisi oste. Tänapäeval on mitmeid internetilehekülgesid, mis on disainitud selleks, et need
suudetakse silm kinni pigistada. Teater peabki probleemidele tähelepanu juhtima, mitte neid lahendama. Kuna neile probleemidele lahendust nagu ei olegi, jäi ka suur osa tükist "kinni sidumata". Miks ma pean rohkem NO99 teatrist kui ühestki teisest Eestis tegutsevast? Minu stagneerunud mässajahing tunneb, et neis on rohkem tõtt kui milleski, millega ma varem kokku puutunud olen. Lisaks oli publikul võimalus peale etenduse lõppu minna NO99 teatri puhvetisse, kus ootasid Ojasoo/Semper/Epner ja näitlejad, kellega sai paar tundi etenduse sisu ja erinevaid arusaamu nähtust lahti mõtestada. See oli ääretult sümpaatne.
See, et lava kujundati võimalikult maagiliselt ning näitlejad riietati lohakalt, räpakalt, mõisaaegselt, talupoeglikult, oli ka hea, sest just nii oli ka teoses. Üldine kujundus ise oleks võib-olla pidanud isegi räpakam olema. Kuigi visuaalses pooles midagi väga rohket ei kasutanud, oli tehtud töö huvitav - on väga teistsugune ja omapärane ehitada terve visuaalne külg üles mingisugustest alustest. Kuna üldine ülesehitus oli lihtne, oli ka publikul lihtsam koondada tähelepanu tegevusele ning märgata huvitavaid detaile. Siiski oli ka üks häiriv aspekt - kui tegevus toimus saunas, siis sauna taga põlev lamp pimestas rõdul olijate silmi. 6. Teose ettekande analüüs: a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul - hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus Hääle ilu, kõlavus, esinejate tase, näitlejameisterlikkus oli väga hea, ent teksti
batuut põrandast meetri kõrgusel asetsevat vetruvat võrku, mis on löögileevenditega kinnitatud. Sellel sooritatakse akrobaatilisi hüppeid. · Batuudihüpete ajalugu algab 19. sajandil. Peaaegu kaks sajandit tunti neid üksnes tsirkuses. Nüüd vajab see spordiala halli, mis on vähemalt 8-10 m kõrge. Batuudi kõrval peavad igas küljes olema kahe meetri laiuselt matid, et tagada sportlaste turvalisust. Hüppeplatvorm paigutatakse poodiumile, et publikul oleks parem hüppeid jälgida. · Ala oli olümpiamängudel esimest korda kavas 2000. aastal Sydneys. Siis konkureerisid 24 võimlejat, Ateenas oli neid 32 (16 meest ja 16 naist). · Omadused: Võistlusvarustus Võistluskava Võistlusjärjekord Kvalifikatsioonivõistluste kohustuslik kava Kohtunikud Punktiarvestus RIISTVÕIMLEMINE · Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas
mõistmisele, märkamisele. Üks sellistest etendustest on kaheosaline Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille “Harakale haigus...” ja “Varesele valu...”. Need lavastused on lood inimestest meie ümber, mis annavad justkui võimalus neile, kes ei ole läbi elanud depressiooni, seda teha teatri kaudu. Kõige selle eesmärgiks võiks olla inimlik adumine. Siinkohal võiks taas luua paralleeli Lotmani kirjeldatud mänguga, kus kohtuvad teadmine ja teadmatus. Nimelt mängu puhul on osalejatel (publikul) teada, et olukord on tinglik, kutsub see esile ikkagi emotsioone (kurbus, kaastunne jne). Elatakse läbi asju neid tegelikult läbi elamata. Kuid kui mõtiskleda selle üle, kuidas nn välismaailm teatrit mõjutab, siis neid faktoreid on mitmeid. Kindlasti kuuluvad siia juurde valitsev võim, ajaloosündmused (nt Linnateatri etendus “Koletis kuu peal”, autor R. Kalinoski) ehk konkreetsed vapustavad sündmused võivad olla teatrimaailma ja selle loojate
Ainult oma teadmistele ei tohiks lootma jääda, abiks on ka kirjalikud allikad. Kõne eesmärgid paika pandud, materjal kogutud, on tark valmis mõelda kõne kava. Võimalikult täpselt tuleks kirjutada oma ettekande mustand, see annab väärt teadmise- kui kaua esinemine umbes kesta võiks. Oluline on publikule teada anda, mis kell on kohvipausid ning esinemise lõpp. Mõistlik on kodus valmis teha näiteks slaidiesitlus, et sellele esinemise ajal toetuda. Publikul on sellist meetodi kasutades hea esinejaga sammu pidada ning endale märkmeid teha. Slaidiesitlus on minule hea avalik spikker, mis garanteerib sujuvama esinemise. Mida lihtsam ja praktilisem on esitlus, seda lihtsam on seda jälgida. Kasutada ei tohiks liiga raskesti loetavat fonti, kirjut ning kirevat tausta, teksti varjutamist ja suurte tähtedega kirjutamist. Mida ma võiksin teha, et minust parem esineja saaks
1 viimastesse ridadesse. Maski sisse ehitati tihti resonaator. Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid kerge laval ära tunda. Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski. Ühte tüüpi maske oli mitu - nt. kasutati kuute erinevat noore naise maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Komöödiategelaste maskide eesmärgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste näost tehti sõbralik zarz. Oli ka fantastilisi maske nagu nt. herilased, konnad jne. Maski osaks oli ka parukas. See tegi lavakuju suuremaks. Kõik elemendid pidid andma suurenduse. Ka riided. Näitlejad kandsid jalas koturne - jalanõusid, millel on talla paksendused.
alaealisusest. Alaealisusest väljunud isemõtleja hakkab oma väärtusi levitama, et ka teised eeskostjate mõju all olevad inimesed saaksid isemõtlejateks. Oma väärtusi ei saa isemõtlejad alaealistele peale suruda või revolutsioonile ajendada, sest publik suudab valgustuse saavutada vaid väikeste sammude kaupa. Revolutsiooniga on võimalik vabaneda despootide võimu alt ning teiste poliitiliste ebakõlade lihvimiste puhul, kuid revolutsioon ei aita publikul saavutada valgustatust. 4. Mõistuse avalik ja eratarvitus soodustavad valgustuse edenemist, kuid avaliku tarvituse puhul on oma mõistus igal hetkel vaba, kuid eratarvituse puhul on tegemist teiste poolt rangelt piiratud oma mõistusega. Avaliku tarvituse puhul on lubatud publikule välja tuua ühiskonna puudused, kasutades omaenda mõistust ja rääkides omaenda nimel. Eratarvituse puhul peab vastav ametimees kinni pidama ette nähtud piirangutest
siis keelpillid tema ümber ja taga reas puhkpillid ja löökpillid. Esimesed kolm sobisid minu arvates väga hästi kokku, ilmselt selle tõttu, et esimene oli loodud olema Mozarti sarnane ja järgenvad kaks olidki Mozarti loomingud. Viimane ei sobinud sinna sekka kuidagi üldse. See tekitas täiesti testmoodi tunde ja oli liiga dramaatiline võrreldes eelneva pigem rõõmsameelsema teemaga. Kuid kui see viimane välja arvata, oli tegemist väga meeldiva kontserdikülastusega. Publikul oli ka väga rahulolev pilk ja laval olijad nautisid seda laval olemist ja said suurepäraselt hakkama oma tegevusega. Soovitan soojalt kõigile klassikalise muusika armastajatele. Kasutatud materjalid: Emic:http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=270&lang=est&action=view&method=biograafia Kontserdikava
Mind ei taba sama rõõmus äratundmine kui avastades, et Asuncioni või Port Moresby raamatupoodides on saadaval Bulgakov või Kafka. Sellest, et nad loevad Nora Robertsit ja Sandra Browni või isegi «Harry Potterit», pole mul sooja ega külma. Säärased kunstilise kommunikatsiooni aktid ei puuduta inimest sügavamalt. Eurovisioonid ei muuda inimeste hinges midagi. Selline kultuur ei edasta ega soodusta midagi peale iseenda, põlistades publikul juba olemas olevaid hoiakuid. Aga just globaalkultuuri tasandil toimub lõviosa kultuuri levitamise ja tutvustamise üritustest. Nii on ühel pool kunst, mis jääb pealispinnale, luues üksnes ühistunde illusiooni. Kuna see on illusioon, siis võib see puruneda ootamatult ja julmade tagajärgedega. Poliitkorrektse keep smilingi tagant avaneb koopainimese lõust. Teisel pool on kunst, mis võiks inimese teadvust avardada, teenida
"Arbujatest"? NAK on loominguline klubi, mis võimaldab noortel kirjanikel ennast teostada. Neid ühendab Tartu linn või ülikool. Igal neljapäeval käiakse koos kirjandust ja maailmaasju arutamas. Praeguse NAKi tähtsaimaks funktsiooniks on uues ühiskonnas noorkirjanikele avaldamisvõimaluste loomine. NAKi põhitaotlus:"Me tahame, et meil oleks hästi lõbus ja lahe olla ja et ka publikul oleks hästi lõbus ja lahe olla" TNT koondas enda ümber peamiselt Tallinna Pedakoogikaülikoolist pärit noori tudengitest kirjanikke. NAKi ja TNT vahe varasemate noorte kirjanike liikumistega on see, et NAK ja TNT soovisid pakkuda noortele suures osas eneseteostamisvõimalusi, koondasid enda ümber põhiliselt ühest koolist tudengeid. Varasemad liikumised andsid midagi omalt poolt kirjandusse- uuendasid
rõõmupidu Tallinna Lauluväljakul. Laemaali keskele on rippuma pandud kena ja suur lühter. Lava ees asetseb orkestriauk, kus mängib Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Lava kujundus aga on küllaltki minimaalne ehk laval ei ole muud kui ainult kaugelt vaadeldes kuldne väike nelinurk.Terve etenduse vältel laulavad näitlejad itaalia keeles, kuid lava kohal ripub ka tabloo, kus on eesti- ja inglise keelsed subtiitrid. Tuled hämarduvad ja publikul palutakse mobiiltelefonid välja lülitada ning keelatakse ära filmimine, fotografeerimine ja kolmandal moel jäädvustamine. Siiski mõni inimene suutis need reeglid kõrvust mööda lasta ja keset etendust hakkas eriti häiriv helin segama. Ilmselt oli see väga tähtis kõne, kuna välja lülitatud telefonile saab helistada ainult Jumal. ,,Cosi fan tutte" räägib noorohvitseridest Ferrando ja Guglielmo, kes kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud
Tallinna lauluväljakul laulu- ja tantsupeo ,,Maa ja ilm" avamine ja tantsupeo esimene etendus 1. juulil kell 19. Tantsupeo teine etendus 2. juulil kell 20. Peorongkäik 3. juulil kell 9 ning laulupidu 3. juulil kell 14. Tantsupeoetenedusi on sel korral kaks ning samuti saab publik tavapäraselt osa peaproovietendustest. Nagu senisele tantsuplatsile Kalevi staadionil, mahub ka laulukaare esisele kuni 8000 tantsijat. Publikul on võimalik valida, kas jälgida etenedust kõrgemalt laulukaare alusest nn meresektorist, tantsuplatsi veerelt, tantsijatele hästi lähedal asuvast nn orusektorist või Lasnamäe nõlvalt nn mäesektorist. Tantsupidu jutustab Märt Agu sõnul loo, mis võib olla nii tema lugu, ent võib ka olla meist igaühe lugu. See on lugu lapsest, kes kasvades igatseb kangesti ilma näha, kuid ilmas rännates avastab seal hoopis oma maa. ,,See on suure armastuse lugu minemisest ja tulemisest ja
eksponeerimine igapäevases miljöös oli keelatud. Züriipoolne järsusõnaline tagasilükkamine alandas Manet'd ning tekitas paljudes prantsuse kunstnikes nördimust. Kuigi Manet ei pidanud end impressionistiks, juhtis ta arutelusid impressionistide kogunemiskohas kohvikus Café Guerbois ning mõjutas rühmituse otsinguid. Keiser Napoleon III vaatas 1863. aastal tagasi lükatud tööd üle ning tegi korralduse, et publikul võimaldataks tööde üle ise otsustada selleks puhuks organiseeritud nn Hüljatute salongis (Salon des Refusés). Hüljatute salongi töid noomisid kunstikriitikud veel aastaid. Aastal 1874 korraldasid impressionistid (keda veel ei tuntud selle nime all) oma näituse. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu
meistrivõistlused, meistrivõistluste vaheetapid, karikavõistlused, eelvõistlused, linnade- ja koolidevahelised võistlused, maavõistlused... Lugematu hulk võistlusi. Hasart ja kirg on seejuures jäänud samasuguseks nagu antiikkreeklastel, kellel paraku ei olnud niisugust võimalust sagedamini kui kord nelja aasta jooksul. Ning tõenäoliselt just spordi roll meelelahutusena andis tõuke uute spordialade toomiseks antiikse Kreeka olümpiamängudele et publikul oleks põnevam, huvitavam, enam pinget, rohkem emotsioone, kirge, hasarti. See mõjutas ilmselt ka mängude kestvusaja pikenemist mitu päeva pingelisi võistlusi, millele lisandusid esimese päeva avatseremoonia ning olümpiamängude lõpetamise pidustused viimasel päeval, mis olid niikuinii emotsionaalselt üles kruvitud. Sel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis oliivipärgadega, neisse suhtuti kodukohas kui
Kolis Taani, kus kirjutas näidendid ,,Hea inimene Sezuanist", ,,Ema Courage ja tema lapsed" ning ,,Galilei elu", saksa vägede soome tulekuga pidi pagema Soome ning sealt Los Angelasse. Hiljem tuli tagasi Euroopasse, Viini ning asutas Ida-Berliinis oma teatri Berliner Ensemble. Sai Austria kodakondsuse. Teatri saamisega sai ta hakata ka praktikas ellu viima oma nägemust teatrist, mida me tunneme eepilise teatri nime all. Teatri eesmärk oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Sai rahvusliku preemia, Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse. Teosed: romaan ,,Kolmekrossiromaan". Tema loodud nn. eepilise teatri teooria hülgas varasemad, realismi taotlevad draamakonventsioonid ning püüdis teatrist teha kriitilist foorumit ühiskondlike ja ideoloogiliste probleemide üle arutlemiseks. (absurdi teater): · Samuel Beckett (1906-1989) Sündis Dublinis, oli iiri näitekirjanik ja luuletaja
10. Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel. Postmodernism. 1. Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 4. Absurditeatrit iseloomustavad põhjuslikkuse puudumine, ringjas tegevus, arhetüüpsed tegelased, tähenduse kadu keeles. Kaks peategelast ootavad terve näidendi mingit tegelast nimega Godot
sissepöördeks. Mõõgahoiet kontrollivad sõrmed, ranne on toetuspunkti ja käepikenduse eest, selline hoie võimaldab ,,rauda tunnetada" (sentir le fer) ja rünnakule kiiremini reageerida. Tervitus: enne ja pärast mati tehakse mõõgaga traditsiooniline viisakusest, selleks hetkeks võetakse mask eest. Tervitus on adresseeritud vastasele, kohtunikule ja publikule. Mati lõppedes suruvad võistlejad omavahel ja kohtunikul kätt. Punktitabel asub vehklemisraja lõpus, nii on publikul punktidest parem ülevaade. Out: kui võistleja astub mõlema jalaga üle lõpu joone, saab vastasvõistleja punkti. Lõputsoon on värviline ala, mis märgib lähenemist lõpujoonele. Vehklemisplatvorm võimaldab publikul ja pressil mati paremini jälgida. Poodium ei tohi olla kõrgem, kui 50 cm. Turvatsoon on teist värvi ala, mis annab vehklejale märku, et ta on lähenemas poodiumiservale. Rada on kaetud libisemisvastase metalse võrguga. Võrk on
AVALIK ESINEMINE 1. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, enneta vastuargumente, jäta teisele alati võimalus väärikalt taganeda, alusta kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast Väljenda oma emotsioone Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 4. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Visuaalsed vahendid, jaotusmaterjaalid, rekvisiidid. Tõmbavad tähelepanu, aitavad põhilist meelde jätta,
22% 33% 1930ndate lõpus 1921. aastal Joonis 2. Filmimuusika algus 2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima Enamus õpilasi vastas õigesti filmiprojektorite poolt tekitatav müra häiris vaatajaid. Filmitegijad arvasid, et muusika aitaks filmi sisu jutustamisele kaasa pakuti 36% vastanute poolt ja 26% arvas, et publikul hakkas filmi vaadates sageli igav, kuna puudus heli. (vt joonis 3) Publikul hakkas filmi vaadates sageli igav, 26% kuna puudus heli 38% Filmitegijad arvasid, et muusika aitaks filmi
Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas.Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt. Publikul tekkis harjumus selle laulu ettekande ajal püsti tõusta (Seda lasid võimud sündida).) "Rahu" teksti on kirjutanud Urmas Alender, lindistusena tehti ta koos Eesti Raadio Orkestriga. 1983. a. ilmus Rujal laulik "Laulab Ruja" Ruja III perioodi lauludega, seal on noodina ka see laul olemas. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski
· Teatriantropoloogia-Tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. Kaks suunda: teoreetiline(A.Artaud, R.Schechner), praktiline(P.Brook, E.Barba) · Teatrifenomenoloogia 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid 1) Konstantin Stanislavski näitleja töö endaga. Kuidas näitleja elab oma rolli sisse, kuidas ta elab karakteri rolli läbi. 2) Bertolt Brecht - tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 3) Peter Brook 4) Jerzy Grotowski 5) Eugenio Barba 6) Richard Schechner 7) Patrice Pavis 8) Manfred Pfister 9) Erika Fischer-Lichte 10) Hans-Thies Lehmann
Hilisemates näidendites oli rohkem rolle ning lavastuses jagati need kolme näitleja vahel. Maskid, mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga. Neil olid suured suuavad, et näitlejate hääl kostaks ka viimastesse ridadesse. Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid laval kerge ära tunda. Vahetades rolli, vahetas ka näitleja maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite
*Lõppsõnad ja üleminekud 8. Kuidas analüüsida publikut? *Demograafiline informatsioon: vanus, sugu ja muu sellesse puutuv *Publiku hoiakud, väärtushinnangud ja uskumused *Mida nad teavad ja millal nad teada said? 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele? * Ära lange stereotüüpide ohvriks *Ära eelda, et sinu huumor töötab *Ole aupaklik 10. Kuidas võita publiku sümpaatiat? *Teadvusta, mida publik tunneb *Leevenda nende hirme *Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida *Ära kurda publikule oma probleeme *Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole *Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast *Väljenda oma emotsioone *Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? *Kronoloogiline *Füüsiline asukoht *Probleem lahendus *Põhjus tagajärg *Teooria praktika 12. Miks on kõnes vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus? 13
Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel, kevadistel pidustustel Dionysose auks, osalevad kõik Ateena elanikud. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Vahetades rolli, vahetas ka näitleja maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. KREEKA SKULPTUUR Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Arhailisel ajajärgul, mis kestis 7-5 saj e.m.a., on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid
Koomilised seotud siis pühade või tähtpäevadega. Rahvale meeldisid, kuid kirikutes tekitati pahameelt. Zanriteks olid sotii ja farss, sotii on narrimäng, kõike pilati. Farss on lühike mäng. Teatrihooneid veel ei ehitatud. Kasutati simultaanlavasid. Seal paiknes korraga mitu erinevat tegevuspaika. Alustati alati peakiriku juures ja liiguti edasi turuplatsile. Kui ühes linnaotsas alustati ja teises lõpetati, siis liikumise käigus toimus etendus. Loomulikult publikul oli kaasas oma söögikotid. Sellistele vaatemängudele kogunesid väga palju linnaelanikke. Ühel müsteeriumile võis olla kokku umbes 20 000 pealtvaatajat. Teater oli rahvale väga lähedane, see meeldis neile, kuna see oli meelelahutus. Etendusi kirjutati vaid üheks korraks. Need olid hästi erinevad. Etendused olid väga tõetruud, kasutati tuld, kasutati tõrva ja eriti rohkesti kasutati verd. Renessanss
annaabi.ee 
