Ooper. 8 klassi õppematerjal (1)

OOPER
Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST .
Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel .

MÕISTED:

LIBRETO – muusikaline lavateose sisu .
Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu .
PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat .
Vaatluste vahel on vaheajad .
EPILOOG – Järelesitus .
AARIA – Soolaul .
RETSITATIIV – Jutustav kõnelaul enne aariat .
ANSAMBEL – Mitme tegelase üheaegne laul .
DUETT – Kui kaks (2) inimest laulavad .
Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast .
Koori ülesandeks massist tseenides anda .
Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17-18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa . Ta aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolu muutusi .
Ooperi eelkäijaks oli Vana-Kreeka tragöödiad mis olid sõnalis – muusikalis etendused . Venesaussi ajastul olid ooperi eelkäijateks mitmesugused müsteeriumid .
Esimene ooper tehti 1598 – Firinze Jacopo Peri „ Daphne „ Itaalia ooperid domineerisid euroopas üle kahe sajandi . Prantsuse ooperi loojaks oli rahvuselt Itaallane – Jean Baltiste Lully ( 1632 – 1687 ) .
Nimetus OOPER , mis tähendab Itaalia keeles Töö või teos .
Võeti kasutusele 17. saj keskel . Enne seda õeldi muusikaline draama .
Muusika ilmestas seda . Saadet mängis instrument .
Etendused toimusid ainult õukondades . 17 saj hakati ehitama avalikke ooperi teatreid . Esimene teater rajati 1637. aastal Veneetsias . Nüüd said etendust nautida vaadata need kes pileti ostsid . Ooperis lavale ilmus satiir . Hakkas kujunema koomiline satiir . Ooper sai väga armastatud ZANRIKS . Ainuüksi Veneetsias oli 16 teatrit . Ooperi Isaks peetakse Claudio Monteverdit (1567 – 1643) . Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks . Napoli sai mõjuvõimstates helilooja Alekssandro Scarclatti ( 1660 – 1725 ) , kirjutanud 120 teost.

BAROKKOOPER ( 17saj. – 18.saj. – 1poolel )

Sellele ajastule oli iseloomulik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud . 1680 aastal oli ühes etenduses 300 koorilauljat , 100 hobust , 2 elevanti ja 2 lõvi .
Voolavate meloodiate ja keeruliste kaunistustega AARIA sai ooperite keskseteks numbriteks .
Kuulsad lauluviit noosid ( prima donna , primo romo ) demonstreerisid oma võimeid ja laval hakkas toimuma lauljate vahel võistlused mis vahel lõppesid riiuga . Ooperi tegevustikul ei olnud erilist tähtsust . Tekkis koomiline rahvusooper , mida hakati nimetama BUFFO oopriks.
ITAALIAST KANDUS OOPER AUSTRIASSE .
KLASSITSISM .
Mozart Christoph .
Mozardist kujunes välja suur traamameister . Ta kirjutas 19 ooperit .
19-st oli 5 saksa keeles .
Gioachhine Rossini . ( 1792 – 1868 )
Buffa ooper . „Sevilla habemeajaja „ .
Rossini on kirjutanud 39 teost .
ROMANTISM .
19.saj

Helilooja Giuseppe Nerdi (1813-1901) .

Tema tõi jälle Itaalia keelse ooperi esiplaanile – välja antud romantsimile on iseloomulik- tundeline väljenduslaad . Verdi ooperid on lõpetanud aariate ja retsitaliividega numbri .

Richard Wagner (1813-1883)

Puudusid lõpetatud numbrid . wagen oli erakordne isiksus .
Ta oli helilooja , luuletaja , kultuuri filosoof , dirigent ning ooperi reformaator . Oma ooperi lainestiku võttis rahvuslikust mütoloogiast ja saksa esi-ajaloost .
19. sajandil tekkisid euroopa äärealadel rahvastiku koolkonnad . Nende piirkondade heliloojad hakkasid ooperisse tooma rahvuslikku omapära , NT: Venelaste rahvusoopei looja : Mihhail Glinkov (1804 – 1857) .
Tema ooperid : „Ivan Sussanin” , „Ruslan ja Ludmilla” .