Ülo Õun (1)

1980-1990 Skulptuur

Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Mare Mikoff ­ eesti skulptor Mikoff on väga heterogeenne ja hüplik Lineaarne areng puudub, kuna tegeleb mitme asjaga korraga Keskseks küsimuseks on igas skulptuuri teoses: mida teha vormiga? Ta parodeerib skulptuuri kõikvõimalikke avaldumisi.  1989 aastal esitleb M. Mikoff sürrealistliku vahepala. Valmivad pronksist ja alumiiniumist koonusteseeria. Väikevormid, kus on lahendatud paradoksaalne kompositsiooniülesanne: püramidaalseteks selge kontuuriga ehitisteks on kogutud lõdvalt ja juhuslikult langevad draperiid ­ mittemidagiütlevad ekslevad vormid, mis parimal juhul räägivad gravitatsioonijõust  Iga koonuse tipus on puänt: ristatud sukaardad või traat, mis tõmbab ehitise tipu kokku nagu kotisuu, ja teisel vabamüürlaslik silm tühjaltvaatajat põrnitsemas Tähendusi pole, vormi pole, on vaid ,,üks õnnis äraminemine seendasse" nagu Ernst