GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901
RICHARD WAGNER -sakslane 1812 -1883
Eraviisiline haridus
Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli.
Varajane andekus
Varajane andekus
Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest
Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest
Veendunud rahvuslane
Venndunud rahvuslane
Põhiteosed ooperid
1849 hakati tagakiusama. Kolis šveitsi
1838 esimene oooper
Põhiteosed ooperis
Itaalia suurooper e. numbriooper
1832 esimene ooper
Bel canto “La traviata”
Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid
Ooperitegelasteks kõrgem seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi ka alamklassist
K:avamäng “Rienzi”
Esimene kustutas ooperisaalis tuled
Ooperiteemad:poliitika,sotsiaalne ebavõrdsus,
Ehitas põranda kaldu,et publikul oleksparem vaadata,pööras dirigendi orkestri poole
Libreto : maailmakuulsate näitekirjanike teosed:shakespeare,grazaa,marsia, viktor hugo.
Tegelased mütoloogiast :skandinaavia eepostest. Väljamõeldud kujud. Salapärased tegelased.tegelased draagilise saatusega ja surevad õilsate tegude nimel.
Ooperiteemad:Legendid, mütoloogia
Libretod kirjutas ise. Mõned kukkusid seetõttu ka läbi.
K:”Aida” triumfimarss, kõige tähtsam on meloodia
K:Valküüride lend
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tuulii
Õppematerjali autor
eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline. 12-aastaselt sai ta ise selle küla organistiks, selleks ajaks oli ta teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832. aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus. 1839
neoklassitsismi. * Brahmsi orkester on kahekordse koosseisuga nagu viini klassikutel, ilma väliste efektideta, graafilise koloriidiga. * Range vorm ühineb romantilise tundelisusega, kuid ta ei puista oma hinge nagu romantikud. * Eitas programmilist muusikat. Tähtsamad teosed: Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. Giuseppe Verdi (1813-1901) Verdi on Itaalia tuntuim helilooja. Ta sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. Tänu kaupmees Barezzi organiseeritud stipendiumile läks õppima Milanosse, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud konservatooriumi vastu. 1832-35 õppis erateel Milano La Scala kontsertmeistri V. Lavigna juures. Vahepeal tuli tagasi Bussetosse ja teenis muusikuna välja oma stipendiumi
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. T
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,
saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19.saj tekkisid euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857)
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid