Nii on meil moes (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Retsensioon
„Nii on meil moes!“
(„ Anything Goes”)
Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat „Nii on meil moes!“, mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega.
Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi , Kristi Roosmaa , Tõnu Kark , Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira , kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis.
Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt’i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss , Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi) sõidab S.S.America pardal Londonisse, et seal natuke lõõgastuda enne kui ta oma

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ordi Õppematerjali autor

Retsensioon muusikalist "Nii on meil moes"

muusikal nii meil moes anything goes andrus vaarik märt avandi

Sarnased õppematerjalid

odt

Cole Porteri muusikal „Nii on meil moes“

Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka.

Muusika

doc

"Nii on meil moes" Retsensioon

,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia)

Muusikaajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

4 DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918–1945 Resümee Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – afroameerikaliku džässmuusika jõudmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide töötlemisel on kasutatud valdavalt induktiivset analüüsi – saadud ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Eelmainitud kirjalike allikate kõrval on ühe olulisema andmekogumismeetodina kasutatud inter- vjuud (N=47) ja küsitlust (N=58). Tänu käesoleva töö autori aastakümnete pikkusele kogemusele džässmuusi-

Muusika ajalugu