Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõnis Mägi "Talveöö" (0)

1 Hindamata
Punktid
Talveöö
28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti “Talveöö”. Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala . Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad . Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima loogaKoit ”, mis jättis inimeste meeltesse heaolu- ja rõõmutunde.
Tõnis Mägi on Eestis juba üle 50. aasta tegev olnud muusik ja laulukirjutaja, kes on suutnud oma hingeminevate ja siiraste lugudega eesti rahva südametesse hiilida. Iga tema kontsert on omapärane ja erinev eelmistest. Oma küllaltki tagasihoidliku olekuga ei pruugi ta kohe erilist muljet jätta, ent kui ta laulab , tähendab see kõigile midagi. Tema laulusõnad on ausad ja tähendusrikkad. Tõnisel on mahe ja küllaltki kärisev laulutämber, mis võib aga ulatuda ka väga kõrgete nootideni. Oma staažika karjääriga on ta õppinud oma häält väga hästi tundma, seda õigesti kasutama ja kontrollima, mida täheldasin ka hästi tema kontserdil. Kahjuks oli ta aga tookord veidi tõbine ja hääl oli natukene ära, mis takistas tal endast kõike andmast, kuid meeleolu see siiski ei häirinud. Laulmise kõrvalt mängis Tõnis paaril korral ka suupilli , mis sobis kontserdi õhkkonda oma bluusiliku olekuga suurepäraselt.
Kontserdil „Talveöö” esines ka hinnatud kontsertmeister Riivo Jõgi orkestriga Põlvast, kuid selle seas oli seekord ka noori Nõmme muusikakoolist. Orkester koosneski noorukitest, vanuses 12-17. Orkestris olid ainult professionaalid, uskumatu oli tõdeda, et nad kuulusid minuga samasse vanusegruppi. Nende nägudest ei olnud näha hirmu ega ärevust, nad tegid oma asja, hästi ja kiiduväärselt. Riivo on võitnud mitmeid auhindu Eesti Kooriühingult ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidult. Dirigent ei juhatanud ainult orkestrit, vaid esitas ka kaks klaveripala. Tema esitusi nähes ei tundunudki pillimäng niivõrd keerukana, ta valdas klaverit hästi ja klahvidel liikus ta lendlevalt. Noorusliku dirigendi ja tuntud muusiku ühine kontsert oli harmoneeruv, nad täiendasid üksteist ja andsid helge tõuke uude aastasse.
Kontserdiõhtul esines ka Tõnise noorim tütar samuti klaveripalaga, mille kirjutas Mägi ise, kui tütar oli veel väike. Eelnevalt rääkis ta publikule tutvustava loo, kuidas pala sündis ja selle mõju isa ja tütre vahel. Pala ise oli pigem rahulik, see kõlas ilusasti ning sellest õhkus lootust ja armastust. Oli näha, et isa head geenid olid edasi kandunud ka lapsele, sest pilli mängis ta kergusega ja tundeliselt. See üllatus sobis imeliselt kontserdi lõpuossa, muutes publiku emotsionaalseks.
Aastalõpukontserdil kõlasid mitmed armastatud lood, millele oldi veidi teistsuguse nurga alt lähenetud. Ma arvan, et Tõnise lood sobivad hästi kokku klassikalise muusikaga, sest enamik tema lugudest on ballaadilike elementidega ning ka sõnade tähendus kerkib klassikalise muusikaseadega rohkem esile. Minule on oluline, et autoril on enda laulusõnadega midagi kuulajaskonnale öelda, seega olin õnnelik, et sain neid kontserdil paremini jälgida ja analüüsida. Kontsert oli läbivalt üpriski rahulik, mõned palad olid ka energilisemad, mis haarasid publiku endaga kiiremini kaasa. Mulle jäi kõige enam meelde Tõnis Mägi viimane lugu „Koit”, mis oli imeilus , rahvas tõusis püsti ja laulis kaasa. Sellega lõpetati kontsert ja rahval oli toredam asuda uut aastat vastu võtma.
Estonia kontserdisaal oli sobiv paik taolise kontserdi jaoks. Minule oli esmakordne kogemus seda külastada, varem olin vaid ooperi- ja balletisaalis käinud. Kontserdisaal oli kena, mitte eriti suur, kuid ainuke negatiivne osa saali juures olid minu jaoks suured sambad keset saali, sest meie istekohad oli täpselt posti taga, mistõttu oli lavale nägemine piiratud. Teeksin korraldajatele ettepaneku sarnastest kohtadest toolid eemaldada, istekohti jääks küll vähemaks, ent publikul oleks kindlasti palju mugavam ja parem kontserti nautida. Muidu oli kontsert hästi korraldatud, aegadest peeti kinni ja töötajad olid sõbralikud.
Üldjoones oli esitus igati tore ja meeldejääv. See oli minule midagi uut, mis jääb kauaks meelde. Loodan, et ka sellel aastal korraldab Tõnis Mägi sarnaseid kontserte, siis soovitan seda kõigile, kes soovivad õhtupoolikut veeta kõlavate ja omapäraselt lahendatud laulude seltsis .
Tõnis Mägi-Talveöö #1 Tõnis Mägi-Talveöö #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grera7 Õppematerjali autor
Muusikaretsensioon Tõnis Mägi kontserdist "Talveöö".
Kirjeldatud on kontserdi ülesehitust, muusikat, esinejaid ning arvamust kontserdist.

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun