Iluvõimlemine olümpiamängudel (0)

Keskkool - Sport - Atleetvõimlemine

1 Hindamata

Loksa Gümnaasium
Iluvõimlemine olümpiamängudel
Referaat
Anneli Alenina
10b klass
Juhendaja : Pille Plakk
Loksa 2013

Iluvõimlemine olümpiamängudel.

Iluvõimlemine on spordiala , mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport , mis kombineerib endas nii balletti elemente, võimlemist, tantsu kui ka vahendite oskuslikku käsitlemist. Võitjaks osutub see võimleja, kes teenib määratud žürii poolt kõige enam punkte. Zürii hindab väga erinevaid komponente, milleks on: hüpped, tasakaalud, pöörded, painduvus , vahendite käsitlus, kava teostus ja artistlikkus.

Ajalugu:
Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võim.

Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana- Rooma aegadest . Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga
19.saj. esimeselt poolelt Tartust.
Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine norsoo kehalise kasvatuse koostisosa.

Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.

Maailma mastaabis on tugevad iluvõimlemisriigid Venemaa, Valgevene, Bulgaria ja Ukraina . Mitte ainult nende riikide temperamentsete neidude võistluskavad ei too neile edu meistrivõistlustel, vaid näiteks Venemaal tegutseb oma olümpiakeskus, kus iluvõimlejatele on loodud heal tasemel
treeningtingimused.
Iluvõimlemise võistlustel on viis vanusegruppi: seeniorid (16 ja vanemad), juuniorid (13-15), noored (11-12), lapsed (9-10) ja miniklass (8 ja nooremad ).

ILUVÕIMLEMINE

Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised. Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Olümpiale lubatakse kü mme esindust.

Individuaalselt pääsevad olümpiamängudele 24 sportlast, neist 10 parimat jõuavad finaali, seega kestab võistlus kaks päeva. Võisteldakse alati muusika saatel, mis on saalis esitamiseks salvestatud (kassetile või CD- plaadile ). Kasutada võib mitmekülgset instrumentaalmuusikat ja lauluga muusikat, kuid muusikapala sees ei tohi olla sõnu.

Individuaalselt kestab harjutus 1.15 kuni 1.30 min, võistkondlikult 2.15 kuni 2.30 min. Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint . Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse viit sarnast vahendit (näiteks 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (näiteks 2 palli ja 3 rõngast).

Vahendite iseloomustus:

Hüpits
Rõngas
Pall
Lint
Kurikad
Kavade elemendid
Kavade hindamine
Põhilised kavade mahaarvamised
Võistluskostüümid

Kavad:

Rõngakava
Pallikava
Kurikakava
Lint
Rühmkava
BATUUDIHÜPPED

Vaata batuudihüppeid tutvustavat animatsiooni

Battuta tähendab itaalia keeles lööki. Nüüdisajal kujutab batuut põrandast meetri kõrgusel asetsevat vetruvat võrku, mis on löögileevenditega kinnitatud. Sellel sooritatakse akrobaatilisi hüppeid.

Batuudihüpete ajalugu algab 19. sajandil. Peaaegu kaks sajandit tunti neid üksnes tsirkuses. Nüüd vajab see spordiala halli, mis on vähemalt 8-10 m kõrge. Batuudi kõrval peavad igas küljes olema kahe meetri laiuselt matid, et tagada sportlaste turvalisust. Hüppeplatvorm paigutatakse poodiumile, et publikul oleks parem hüppeid jälgida.

Ala oli olümpiamängudel esimest korda kavas 2000. aastal Sydneys. Siis konkureerisid 24 võimlejat, Ateenas oli neid 32 (16 meest ja 16 naist).

Omadused:

Võistlusvarustus
Võistluskava
Võistlusjärjekord
Kvalifikatsioonivõistluste kohustuslik kava
Kohtunikud
Punktiarvestus
RIISTVÕIMLEMINE

Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, mees¬kondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil.

Omadused:

Naiste ja meeste riistvõimlemise erinevus
Individuaalne mitmevõistlus
Võistkondlik mitmevõistlus
Kohtunikud
Raskusastmed

Erinõuded:

Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V.
NAISTE RIISTVÕIMLEMINE

Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min.

Omadused:

Kohtunikud
Raskusastmed

Kergemaid elemente võib asendada raskematega, kuid mitte vastu-pidi.

TABEL.
Tabelis on toodud kõik riigid, kes võitsid medaleid iluvõimlemist olümpiamängudel:
Koht
Riik
Kuld
Hõbe
Pronts
1
Venemaa
6
2
2
2
Hispaania
1
1
0
3
Ukraina
1
0
3
4
NSVL,
Kombineeritud rühm
1
0
1
6
Kanada
1
0
0
7
Valgevene
0
3
1
8
Bulgaaria
0
2
1
9
Itaalia,
Hiina,
Rumeenia
0
1
0
12
Kreeka,
Saksamaa
0
0
1
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annelialenina Õppematerjali autor

võimlemine võistlus võimleja olümpiamängudel kavas muusika berliinis

Sarnased õppematerjalid

doc

Iluvõimlemine

3 Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust. Alates 18

Kehaline kasvatus

docx

Iluvõimlemine

Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9

Sport/kehaline kasvatus

rtf

Iluvõimlemine

Iluvõimlemine Iluvõimlemine on spordiala, mis ühendab elemente balletist, võimlemisest ja tantsust. Iluvõimlemises on liigutuste täpsus valatud justkui kunstiteosesse. Võimeldes arendatakse ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust. Klassikaline tants mängib iluvõimlemise treeningutel suurt osa. Iluvõimlejad saavad ka tugevad akrobaatilised ja koreograafilised oskused. Iluvõimlemine nõuab palju kohusetunnet ja iseseisvat treenimist, tippu jõudmine on tõsiselt raske, sest treeningud on pingelised. Top iluvõimlejate peavad paljud omadused: tasakaal, paindlikkus, koostöö ja tugevus on mõned kõige olulisemad. Reeglina tegelevad sellega ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.1929

Kehaline kasvatus

ppt

ILUVÕIMLEMINE

ILUVÕIMLEMINE Maria Kesvatera Tutvustus · Iluvõimlemine on üks naiselikumaid ja kaunimaid alasi. · Iluvõimlemine ühendab balletti,võimelemist ja tantsu. · Lapsed, kes tegelevad iluvõmilemisega, oskavad valitseda keha, neil on hea rüht, graatsilisus, koordinatsioon, rütmi tunne, kaunis kõnnak ja liikumisoskus. Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas Reeglid · Vaiba peal on punased jooned, millest

Kehaline kasvatus

docx

Iluvõimemine

mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Ajalugu Iluvõimlemine on üks vanemaid spordialasid maailmas. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal algul vabavõimlemisena, kuid hiljem võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid kurikad, pall, tamburiin ja hüpits. Võimlemisliikumine hakkas edasi arenema 1922. aastal Berliinis toimunud konverentsil

Kehaline kasvatus

odt

Kehalise kasvatuse referaat - Sportvõimlemine

Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Sportvõimlemine Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT 12 30.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Riistvõimlemine, iluvõimlemine......................................................4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8

Kehaline kasvatus

docx

Virve Kiisa

Virve õppis kaugõppes ja lõpetas 1966.aastal Tallinna Kergetööstus Tehnikumi. Pärast sündis poeg Marek. Ta töötas ka ,,Viru" hotellis. Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega- Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos.

Kirjandus

doc

Riistvõimlemine

Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud............................................................................

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid