Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto
esiettekande ja eesti esiettekande vahe oli nii suur. Autorist Olav Roots sündis 26. veebruaril 1910. aastal Rõngu Kihelkonnas, lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveri ja kompositsiooni erialal, õpetajaks Heino Eller. Aasta hiljem lõpetas ta ka Tallinna Konservatooriumi. Oli Riigi Ringhäälinguorkestri peadirigent. Põgenes Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi ning 1954. aastal Kolumbiasse, kuhu ta jäi oma surmani 1974. aastal. Roots pole palju muusikat loonud. Sümfoonia, mille Roots kirjutas Bogota sümfooniaorkestrile, valmis 1967. aastal. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Kontsert tekitas väga vastakaid arvamusi. Ühelt poolt olid Sibelius, ERSO ning Alexandra Soumm suurepärased, tehes sellest kontserdist meeldivaima muusikaelamuse üle pika aja. Teiselt poolt oli Olav Roots ja tema ,,Sümfoonia" minu maitsele ikka vägagi vastuvõtmatu. Nädalateks jäid kõlama kaks küsimust: Miks jäädvustati videokaameratega
kultuuriauhinna nominent, saanud Georg Otsa nimelise preemia. Aastast 1989 on ta Rahvusooper Estonia solist ja aastast 1992 ühtlasi EMTA pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna. On Rahvusooper Estonias ja mujal loonud üle 40 rolli, esinenud nii ooperi-, kontsert- kui suurvormilauljana ka Lätis, Leedus, Tsehhis, Soomes, Rootsis, Belgias, Venemaal, Tsuvassis, Kanadas ja Küprosel. Ta on laulnud metsosoprani partiid sellistes suurvormides nagu W. A. Mozarti ,,Reekviem", Verdi ,,Reekviem" jpt. Mrs Pearce, professor Higginsi majapidajanna-Helgi Sallo Helgi Sallo lõpetas Tallinna 17. Keskkooli. Esialgu asus ta õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Draamateatri õppestuudios ja laulmist Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures. Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalilavastusse "West Side'i lugu" (konservatooriumi
Orkester(Veemuusika 1717 ; Tulevärgimuusika) Concerto grosso Johann Sebastian Bach 1685-1750 Sündis muusiku perekonda Kirjtutas oratooriume Passioon(oratooriumi alaliik) teemaks alati kristuse kannatuslugu Kantaat- teos solistidele, koorile ja orkestrile. Stseen piiblist Orkestrimuusika- kontserdid erinevatele soolopillidele Brandenburgi kontserdid+ 4 orkestrisüiti Kammermuusika- süite klavessiinile ja viiulile Palju orelimuusikat ERINEVUSED Wolfang Amadeus Mozart Franz Joseph Haydn 1756-1791 1732-1809 Elas 35-aastaseks Elas 77-aastaseks Sündis Salzburgis Sündis külas Rohau Ei õppinud olema viisakas Oli käitumiselt vägagi viisakas Mozartil oli õde Haydnil oli üksteist venda
poeesia on muusika isand) Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini saatega voolav kõnelaul)Recitativo accompagnato- orkestri saatega rõhutatud väljendusega .Kolmeosaline (A B A) A osa tagasipöördumide enamasti improviseeritud kaunistusega. Avamänge (sinfonia) tempodes allegro , andante allegro- kasutatakse hiljem ka väljaspool teatrit ja ta saab eeskujuks klassikalise sonaadi ja sümfoonia tsüklile. Loobutakse koorist, prima donnad (kõrgtehniliste võimetega ), staarikultuse levik. Olulisemad autorid :Itaalias Cavalli (Markuse kiriku kapellmeister) loonud 50 ooperit, Prantsusmaal Lully(Firenzes)kammerteener,viiuldaja,tantsija,õukonnamuusika juht,kuningliku ooperi direktor ,kirjutanud 16 ooperit, 22 balletti, 14 komöödia- balletti, Uudseks vormiks on prantsuse avamäng(Ouverture)-tempodega aeglane kiire(fugaato) aeglane
B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik
(tõsine, kangelas ooper). Laulumäng (opera comique) rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau ,,Külaennustaja" Opera buffa koomilise sisuga ooper, algselt oli tõsise ooperi vahepala. Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenija-käskijanna" esimene klassikaline opera buffa. Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti singspiel´id ,,Haaremirööv","Teatridirektor" ja ,,Võluflööt" Eestis Kotzebue ,,Isalik ootus" Ooperi reformiaks sai Christoph Willibald Gluck (1714-1787) Glucki ja Calzabigi esimene koostöö oli ballett ,,Don Juan", sai oluliseks reformiks baletti ajaloos- klassikalise draamaballetti algus. (1761) Ooperireformi aluseks oli nende ooper ,,Orpheus ja Eurydike" (1762) killustasid ooperi üksikuteks etteasteteks, retsitatiivideks ja aariateks, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene
Õpilased: Evald Aav (,,Vikerlased"), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro. Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert. Ehkki on tuntud suurteoste meistrina, on loonud ka palju koorimuusikat, soololaule. Instrumentaalteostest on tuntumad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng. Kirjutab soolo- ja koorilaule. Hiiob on sama suur kui Joonase Lähetamine peaaegu. Ettekandja koosseis sega-, mees- ja naiskoor ja 4 solisti. Mart Saar 1882-1963. Helilooja, pedagoog, organist, pianist
Kõik kommentaarid