30 seconds to mars kontserdi kokkuvõte (0)

Thirty Seconds to Mars
30 Seconds to Mars on Ameerika üks tuntumaid roki bände. Nad on koos alates 1998. aastast. Bändis on kolm liiget: solist Jared Leto , trummar Shannon Leto (Jaredi vend) ja kitarrist Tomo Miličevic. Bändil on ilmunud 3 albumit: „30 Seconds To Mars“, „A Beautiful Lie“ ja „This Is War“.
Nad esinesid Tallinna Lauluväljakul 21. juunil. Nii, kui ma teada sain, et nad tulevad Eestisse esinema , olin ma kindel, et lähen sinna kontserdile, kuna nende bänd on huvitav ja ostsin kohe eelmüügist piletid ära. Lauluväljakule lasti 18.00 ja siis hakkasid soojendusesinejad. 18.20 Iris , 19.10 LCDMF (Soomest) ja Von Herzen Brothers (samuti Soomest) ja kell 21.30 30 Seconds to Mars. Soojendusesinejad laulsid kõik ajakava järgi, aga peaesineja jäi veidike hiljaks ja nad alustasid peale 22.00.
Lauljatest ja bändidest: Minumeelest ja minu maitse järgi oli kõik need esinejad pandud järjekorda – kõige halvem esineja alguses ja lõpus kõige parem esineja. Iirist kuulates, mul oli selline tunne, et ma tahaks sealt ära minna, kuna ma kuulsin ainult ta kiljumist ja imelikku häält. Ausalt õeldes minu meelest see oli halb valik soojendusesinejaks. Teisena esines Soome bänd LCDMF, mina ei saanud ausalt õeldes sellest bändist mitte midagi aru, aga ta oli minu arvates parem kui Iris, kuna nad tegid huvitavat muusikat. Kolmandaks esines Von Herzen Brothers, nendest olin ma enne ka kuulnud ja nad olid täitsa head. Laulsid hästi ja oli väga tore seltskond. Kahjuks ma ei tea nende ühtegi laulu, kuna pole selle bändiga eriti kursis.
Kui viimane soojendusesineja lõpetas siis tuli umbes pool tundi oodata. Kõik olid nii elevil juba, et millal siis peaesineja tuleb. Rahvast oli palju, ma pole kunagi niipalju rahvast kontserdil näinud, ilmselgelt oli hea bänd mille pärast kontserdile minna. Palju oli ka külalisi naabermaadest. Lõpuks tuligi lavale 30 Seconds to Mars, kõik olid väga õnnelikud. Jared Leto suhtes publikuga väga vabalt ja oli väga huvitav isiksus. Pealegi ta andis hea kontserdi selle kohta, et eelmises linnas kus ta esines oli ta raskelt haige ja ta oli mõelnud pikalt, kas jätta Eestis kontsert ära või mitte. Väga tore, et seda ei juhtunud. Ta oli publiku kõik ümber enda sõrme keeranud, sõna otseses mõttes. Kontserdi ajal ta saatis laiali palju õhupalle ja need päris kaua lendasid rahvas. Lava ees oli väga, palju rahvast, oleksin tahtnud ka olla ees, aga olen samas õnnelik, et ei olnud. See oli olnud jube ja kõik olid üksteise otsas, üks viidi ka ära kuna kukkus kokku. Paljusid tuli turgutada veega.
Bänd oli tõesti hea, nad laulsid enamasti laule mida ma teadsin ja osad nendest olid mul ka peas. Laulsin nendega ka kaasa. Mulle kõik laulud meeldisid ja olid ühed lemmikud sellelt bändilt, niiet suht raske valida need kaks parimat. Valiksin siis esiteks „Closer to the Edge “ see laul on mu üks lemmikutest ja ta laulis seda niipuhtalt ja hästi.. Ma olin laulukaare all täiesti, kõige kaugemal aga nägin ja kuulsin väga hästi, niisiis heli oli väga hästi kuulda. Teiseks meeldis mulle väga „ Hurricane “ see oli varem nende üks lemmik laul. Kontsert oli peaaegu lõppemas ja mõtlesin, et seda laulu ei tulegi kuid ikka tuli ja ma olin selle üle väga õnnelik. See laul on mulle alati südamesse läinud ja seda ka seekord . Lives oli see lihtsalt vapustav, ta tegi selle laulu lihtsalt nii lihtsaks. Ta lasi publikul ka väga palju laulda oma lauludes. „The Kill “-i ajal ta kutsus ühe mehe lavale endaga ja laulsid seda ja viimase laulu ajal ta korjas publikust inimesi lavale endaga, kahjuks ma ei mäleta, mis viimane laul oli.
Mulle tõsiselt meeldis see kontset väga, ma läheks sinna iga kell tagasi kui nad peaksid tagasi tulema Eestisse.