Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

La Scala (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinna Polütehnikum
Referaat
La Scala
Koostaja : Siim Maasing
Juhendaja : Eve Oja
Tallinn 2012
Sisukord
  • La Scala......................................3
  • Ülevaade.....................................4
  • Ajalugu........................................5-6
  • Hiljutised Arengud .......................7-8
  • Peamised Dirigendid...................9
  • Pildid...........................................10-11
    La Scala.
    La Scala ( Itaalia : Teatro alla Scala) on üle maailma tuntud ooperimaja  Milanos , Itaalias. Teater avati 3. august 1778 ja algselt tuntud New Royal -Ducal Teater La Scala ( Itaalia : Nuovo Regio Ducale Teatro alla Scala). Esietenduse peanäitleja oli  Antonio Salieri on Europa riconosciuta .
    Enamus Itaalia suurimad ooperi kunstnikud ja paljud parimad lauljad üle maailma, on ilmunud La Scalasse viimase 200 aasta jooksul. Täna, teater on endiselt tunnustatud kui üks juhtivaid ooperi ja balleti teater maailmas ja on koduks La Scala teatri Chorus , La Scala teater ballett  ja La Scala teatri peadirigent .Teatris on ka keskastme kool, mida tuntakse La Scala Teatriakadeemia (itaalia keeles: Accademia Teatro alla Scala), mis pakub professionaalset koolitust muusikas, tantsus , käsitöös ja lavameistris .
    Ülevaade.
    La Scala hooaeg traditsiooniliselt avaneb 7. detsembril, Saint Ambrose 's Day, pidu päeva Milano  pühak . Kõik etendused peavad lõppema enne keskööd ja pikk ooper võib alata varem õhtul, kui vaja.
    Museo Teatrale alla Scala (La Scala teatri Museum), pääseb teatri fuajeesse ja osa majast, sisaldab maalikogu : eskiisid, skulptuurid , kostüümid ja muud dokumendid seoses La Scalaga ja ooperi ajalooga . La Scalal on ka võõrustaja Accademia d'Arti e Mestieri dello Spettacolo (Akadeemia Performing Arts). Selle eesmärk on koolitada uus põlvkond noori muusikuid, tehnilisi personaale ja tantsijad (at Scuola di ballo del Teatro alla Scala  Akadeemia osad).
    Ajalugu.
    Tulekahju hävitas eelmise teatri Teatro Regio Ducale , 25. veebruaril 1776, peale karnevali gala. Grupp 90 jõukad Milanese, kes kuulub palchi (era lahtrid ) teatris, kirjutas ertshertsog  Ferdinand Austria- Este  küsis uue teatri ja ajutise , mida kasutatakse samas täites uuega. Neoklassikalise  arhitekt  Giuseppe Piermarini toodetud esialgne projekt, kuid see lükati tagasi krahv Firmian ( kuberner siis Austria  Lombardia  ). 1776 ​​keisrinna Maria Theresa . Uus teater ehitati endisse asukohata kirik  Santa Maria della Scala , kust teater saab oma nime.  Kirik lammutati ning  teatris oli kokku üle 3000 istekohta .
    Ehitus kulud katis plachi müük , mis olid rikkalikult kaunistatud nende omanikude poolt  . La Scala (nagu see sai tuntuks ) kohtumispaik sai täidetud üllate ja rikaste Milano inimestega.
    La Scalas on galerii, kus vaesemad inimesed saavad vaadata etendusi, mida nimetatakse loggione .Loggione on tavaliselt tulvil kõige kriitilisem ooper aficionados, kes võib olla ekstaatiline või halastamatu suunas lauljate edu või ebaõnnestumisi. La Scala loggione peetakse tuleristsed ka ooperi maailma . (Üks hiljutine juhtum leidis aset aastal 2006, kui tenor  Roberto Alagna oli booed laval täitmas  Aida rolli , sundides tema dublant , Antonello Palombi , kiiresti asendada teda keskpaigaks stseeni ilma muuta kostüümi.) La Scalas oli ka  kasiino  , kus mängurid istusid fuajees.  Tingimuseks oli auditoorium , samuti võib olla heidutav ooperi armastaja, nagu  Mary Shelley  avastati september 1840:
    La Scala oli algselt valgustatud 84 õlilambiga paigaldatud palcoscenico ja veel tuhat ülejäänud teatrisse. Selleks, et vältida riske tulekahju, mitu tuba oli täis ämbreid mis olid täis vett . Mõneaja pärast asendati õlilambid gaasi lambidega , need omakorda asendati elektrituledga 1883.
    Algne struktuur renoveeriti 1907, mil ta sai paigutuse 2800 istekohaga. Aastal 1943, teise maailmasõija ajal , Sai Las Cala tugevalt kahjustada pommitades . See ehitati ümber ja taasavati 11. mail 1946, koos meeldejääva kontsertiga koos Arturo Toscanini kes oli kaks korda La Scala peamine dirigent ja partner heliloojate Giuseppe Verdi  ja  Giacomo Puccini  -koos sopran soolo  Renata Tebaldi , mis tekitas sensatsiooni.
    Hiljutised Arengud.

    Major renoveerimine, 2002-2004


    Teatri läbis olulise rekonstrueerimise 2002 - 2004. Teater suleti 7. detsember 2001 kui tomus hooaja avamine etendus Otello,mis jooksis läbi detsembris. Alates 19. jaanuarist 2002 kuni november 2004, läks ooperi firma üle uuele Teatro degli Arcimboldi , mis on ehitatud Pirelli-Bicocca tööstuspiirkonnas 4,5 miili kaugusel kesklinnast.
    Renoveerimise poolt tunnustatud arhitekt Mario Botta osutus vastuoluliseks, kuna preservationists kartsid, et ajaloolised detailid kaovad. Kuid ooperi firma ütles parandusi tehakse struktuuris ja heli kvaliteedis, mis suureneb, kui rasked punased vaibad on eemaldatud. Etapp oli täielikult ümber ehitada ja laiendada lava mis võimaldab rohkem komplektidena, säilitada, lubades rohkem toodangut.  Monitorid elektroonilise libreto süsteemiga ,pool raadio Marconi , Itaalia firma, mis võimaldab publikul jälgida ooperit inglise ja itaalia lisaks originaalkeeles.
    Ooperimaja on avati uuesti 7. detsembril 2004 ,oli dirigent  Riccardo Muti ,   oma , ooperiga , mis eisnes kuiaLa Scala avati esmakordselt 1778.  Piletite ülepingutatud hinnaks oli kuni 2000 € .
    Renoveerimise maksumus oli üle 61 miljonieuro ja oli eelarve puudujääk, mis ooperimaja ületas 2006.



    Peamised Dirigendid.
    • Franco Faccio , (1871-1889) 
    • Arturo Toscanini , (1898-1908)
    • Tullio Serafin , (1909-1914, 1917-1918)
    • La Scala suletud 1918-1920
    • Arturo Toscanini , (1921-1929)
    • Victor de Sabata , (1930-1953)
    • Carlo Maria Giulini , (1953-1956)
    • Guido Cantelli , (1956)
    • Gianandrea Gavazzeni , (1966-1968)
    • Claudio Abbado , (1968-1986)
    • Riccardo Muti , (1986-2005)
    • Daniel Barenboim , (2006-2011, Maestro Scaligero, muusikaline juht )

    Pildid.
  • Vasakule Paremale
    La Scala #1 La Scala #2 La Scala #3 La Scala #4 La Scala #5 La Scala #6 La Scala #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor JohnnyCash Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Teatro alla Scala
    8
    ppt

    Teatro alla Scala

    Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast.

    Ühiskonnaõpetus
    Milano
    1
    docx

    Milano

    Veel üks väga tuntud kirik on Santa Maria delle Grazie , kus asub Leonardo da Vinci kuulus maal ´´Püha õhtusöömaaeg´´. See kirik on ka ehitatud gooti stiilis. Ehitamist alustati 15.sajandil ja ka lõpetati samal sajandil. Galleria Vittorio Emanuel II on tohutu suur galerii. Luksuslike restoranidega, kohvikutega ja raamatudupoodidega hoone on kujundatud uusrenessanslikus võtmes. Võlvkäigus korraldatakse palju foto- ja kunsti näitusi. Kõige kuulsam ooperi- teater Milanos on La Scala ehk Teatro alla Scala. Tetro Ducale hävis tules ja enne seda oli seal kirik Santa Maria alla Scala. Selle järgi sai ka teater oma nime. Teater avati uuesti 3.augustil 1778. Teatris on 2000 istekohta ja selle tõttu on ta ka Euroopa suurim teater. Esialgu oli seal ligi 3000 istekohta. Milanos on tugev mõju ka kunstil. Ambrosiuse pinakoteek on üks kuulus kunstimuuseum Milanos. Seal asub Lonardo da Vinci kuulusja tuntud

    Ajalugu
    Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming
    7
    docx

    "Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"

    ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem muutus ooper kättesaadavaks üha suurematele massidele ning kus kõrgklassi aristokraatia arusaamad muutusid üha enam marginaalsemaks. Seetõttu oligi populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas. Verdi õppis Milanos La Scala teatris cembalisti Vincenzo Lavigna juhatusel, kuna ei pääsenud halva klaverimängu oskuse tõttu Milano konservatooriumi kompositsiooniklassi. Ent ärgas noormees käis kõigil La Scala ooperietendustel ning huvitus kõigest, mis tema ümber selles muusikamekas keerles. Ta kuulis oma aja kõige kuulsamaid ooperidiivasid – Maria Malibran ja Giuditta Pasta, kes laulsid kaelamurdvates – ent vanamoodsates G. Rossini ja V. Bellini ooperites. Samuti uuris

    Ooper
    Giacomo Puccini
    10
    doc

    Giacomo Puccini

    hukkumisele määratud teoseks. Ajalugu on aga näidanud, et just see ooper on Puccini üks enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". See ooper sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Selles ooperis tõi Puccini muusikasse hulgaliselt uusi elemente, eriti teises vaatuses võib märgata impressionismi algeid. Kiiresti võeti ooper repertuaari terves Itaalias ja ka mujal Euroopas. 1904. aastal kirjutas Puccini Milano La Scala tellimusel jaapani-ainelise "Madame Butterfly", mis kukkus esietendusel pidulikult läbi. Puccini tegi teose pisut ümber ja see tuli 5 uuesti lavale Brescia teatris ja see võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti eriti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse. KRIIS 1903. aastal oli Puccinil, kes oli suur autohuviline, raske autoõnnetus. Hädavaevu

    Muusika
    Antiikteater
    8
    ppt

    Antiikteater

    Antiikteater Vanimad ja tuntuimad teatrid Ameerika ühendriigid ­ Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria ­ Burgtheater (1741) Belgia ­ Theatre du Parc (1782) Hispaania ­ Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa ­ Abbey Theatre (1904) Iisrael ­ Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia ­ La Scala (1778) Jaapan ­ Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu ­ Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra ­ Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola ­ Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa ­ Grand Opèra (1671) Rootsi ­ Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa ­ Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome ­ Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia ­ Covent Garden (1732) Sveits ­ Züricher Opernhaus (1891)

    Kirjandus
    Teatri ajalugu
    18
    ppt

    Teatri ajalugu

    stsenaariumi järgi. · Teksti improviseeriti etteantud teema piires, kasutades selleks tekste nii klassikalistest näidenditest kui ka rahvajuttudest. Vanimaid ja tuntumaid teatreid · Ameerika ühendriigid ­ Metropolitan Opera (1883) · Argentiina - Teatro Colòn (1908) · Austria ­ Burgtheater (1741) · Belgia ­ Theatre du Parc (1782) · Hispaania ­ Gran teatro de liceo (1848) · Iirimaa ­ Abbey Theatre (1904) · Iisrael ­ Rahvusteater ,,Habima" (1928) · Itaalia ­ La Scala (1778) · Jaapan ­ Bunrakuza nukuteater (1685) · Leedu ­ Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) · Läti ­ Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper · Norra ­ Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) · Poola ­ Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) · Prantsusmaa ­ Grand Opèra (1671) · Rootsi ­ Kuninglik ooperiteater (1773) · Saksamaa ­ Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) · Soome ­ Soome Rahvusteater (1872) · Suurbritannia ­ Covent Garden (1732)

    Kultuurilood
    Hispaania ooperilauljad
    3
    docx

    Hispaania ooperilauljad

    extended the contract and stayed for two and a half years, singing 280 performances of 12 different roles.Alates 1966. aastatst on ta Metropolitan Opera hooaega avanud 21 korda, ületades eelmise rekordi Enrico Caruso poolt. He made his debut at the in 1967, at the in 1968, at both and in 1969, at the in 1970, and at in 1971, and has now sung at practically every other important and festival worldwide. Ta tegi oma debüüdi Viini Riigiooperis 1967, Chicago Lyric Opera's 1968, La Scala ja San Francisco Opera's 1969, Philadelphia Lyric Opera Company's aastal 1970 ning Covent Gardeni's aastal 1971- Nüüdseks on ta laulnud peaaegu kõikides olulisemates ooperiteatrites ja festivalidel maailmas. In 1971, he sang Mario Cavaradossi in Puccini's at the Metropolitan Opera, and continued to sing that part for many years, singing it, in fact, more than any other role. Aastal 1971 mängis ta Cavaradossi osa Puccini ooperis "Tosca". Seda rolli on ta esitanud rohkem, kui

    Muusika
    Giuseppe Verdi
    7
    doc

    Giuseppe Verdi

    selts ja nii sai Giuseppe ühelt kohalikult aristokraadilt ka oma esimese suurema tellimuse kantaadi jaoks. Kui Verdi taas Bussetosse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Barezzi tütre Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Partituuri ostis koguni Milano rikkaim kirjastaja Riccordi ning La Scala esitas uue tellimuse. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli

    Muusika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun