50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JohnnyCash
Õppematerjali autor
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast.
Veel üks väga tuntud kirik on Santa Maria delle Grazie , kus asub Leonardo da Vinci kuulus maal ´´Püha õhtusöömaaeg´´. See kirik on ka ehitatud gooti stiilis. Ehitamist alustati 15.sajandil ja ka lõpetati samal sajandil. Galleria Vittorio Emanuel II on tohutu suur galerii. Luksuslike restoranidega, kohvikutega ja raamatudupoodidega hoone on kujundatud uusrenessanslikus võtmes. Võlvkäigus korraldatakse palju foto- ja kunsti näitusi. Kõige kuulsam ooperi- teater Milanos on La Scala ehk Teatro alla Scala. Tetro Ducale hävis tules ja enne seda oli seal kirik Santa Maria alla Scala. Selle järgi sai ka teater oma nime. Teater avati uuesti 3.augustil 1778. Teatris on 2000 istekohta ja selle tõttu on ta ka Euroopa suurim teater. Esialgu oli seal ligi 3000 istekohta. Milanos on tugev mõju ka kunstil. Ambrosiuse pinakoteek on üks kuulus kunstimuuseum Milanos. Seal asub Lonardo da Vinci kuulusja tuntud
ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem muutus ooper kättesaadavaks üha suurematele massidele ning kus kõrgklassi aristokraatia arusaamad muutusid üha enam marginaalsemaks. Seetõttu oligi populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas. Verdi õppis Milanos La Scala teatris cembalisti Vincenzo Lavigna juhatusel, kuna ei pääsenud halva klaverimängu oskuse tõttu Milano konservatooriumi kompositsiooniklassi. Ent ärgas noormees käis kõigil La Scala ooperietendustel ning huvitus kõigest, mis tema ümber selles muusikamekas keerles. Ta kuulis oma aja kõige kuulsamaid ooperidiivasid – Maria Malibran ja Giuditta Pasta, kes laulsid kaelamurdvates – ent vanamoodsates G. Rossini ja V. Bellini ooperites. Samuti uuris
hukkumisele määratud teoseks. Ajalugu on aga näidanud, et just see ooper on Puccini üks enimmängitud teoseid. 1900. aastal tuli Roomas lavale "Tosca". See ooper sai kriitikute poolt hävitava hinnangu, kuid publik võttis selle ülimalt hästi vastu. Selles ooperis tõi Puccini muusikasse hulgaliselt uusi elemente, eriti teises vaatuses võib märgata impressionismi algeid. Kiiresti võeti ooper repertuaari terves Itaalias ja ka mujal Euroopas. 1904. aastal kirjutas Puccini Milano La Scala tellimusel jaapani-ainelise "Madame Butterfly", mis kukkus esietendusel pidulikult läbi. Puccini tegi teose pisut ümber ja see tuli 5 uuesti lavale Brescia teatris ja see võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti eriti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse. KRIIS 1903. aastal oli Puccinil, kes oli suur autohuviline, raske autoõnnetus. Hädavaevu
Antiikteater Vanimad ja tuntuimad teatrid Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria Burgtheater (1741) Belgia Theatre du Parc (1782) Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891)
stsenaariumi järgi. · Teksti improviseeriti etteantud teema piires, kasutades selleks tekste nii klassikalistest näidenditest kui ka rahvajuttudest. Vanimaid ja tuntumaid teatreid · Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) · Argentiina - Teatro Colòn (1908) · Austria Burgtheater (1741) · Belgia Theatre du Parc (1782) · Hispaania Gran teatro de liceo (1848) · Iirimaa Abbey Theatre (1904) · Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) · Itaalia La Scala (1778) · Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) · Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) · Läti Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper · Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) · Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) · Prantsusmaa Grand Opèra (1671) · Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) · Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) · Soome Soome Rahvusteater (1872) · Suurbritannia Covent Garden (1732)
extended the contract and stayed for two and a half years, singing 280 performances of 12 different roles.Alates 1966. aastatst on ta Metropolitan Opera hooaega avanud 21 korda, ületades eelmise rekordi Enrico Caruso poolt. He made his debut at the in 1967, at the in 1968, at both and in 1969, at the in 1970, and at in 1971, and has now sung at practically every other important and festival worldwide. Ta tegi oma debüüdi Viini Riigiooperis 1967, Chicago Lyric Opera's 1968, La Scala ja San Francisco Opera's 1969, Philadelphia Lyric Opera Company's aastal 1970 ning Covent Gardeni's aastal 1971- Nüüdseks on ta laulnud peaaegu kõikides olulisemates ooperiteatrites ja festivalidel maailmas. In 1971, he sang Mario Cavaradossi in Puccini's at the Metropolitan Opera, and continued to sing that part for many years, singing it, in fact, more than any other role. Aastal 1971 mängis ta Cavaradossi osa Puccini ooperis "Tosca". Seda rolli on ta esitanud rohkem, kui
selts ja nii sai Giuseppe ühelt kohalikult aristokraadilt ka oma esimese suurema tellimuse kantaadi jaoks. Kui Verdi taas Bussetosse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Barezzi tütre Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Partituuri ostis koguni Milano rikkaim kirjastaja Riccordi ning La Scala esitas uue tellimuse. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid