Rehepapp (0)

1. Pealkiri ( helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht
"Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper
16. jaanuar 2014
Teater Vanemuine , Tartu
2. Solistide/esitantsijate, dirigendi , lavastaja ja kunstniku nimed
Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi
Dirigent Lauri Sirp , Taavi Kull
Lavastaja Marko Matvere
Kunstnik Iir Hermeliin
Koreograaf Marika Aidla
Valguskujundaja Imbi Mälk
Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul , Simo Breede , Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen
3. Mõnda esinejate tutvustamiseks
a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne
Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest.
Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning on Vanemuise teatris aastast 1995. Tegeleb ka ennustamisega ( kaartide abil) ja on huvitatud muudest sellistest maagiatest ( reiki jms).
b) tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta
Dirigent Lauri Sirp - sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas ning on eesti dirigent. 1993. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala ning 2002. aastal orkestridirigeerimise eriala ning alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO , Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia.
Lavastaja Marko Matvere - sündis 4. veebruaril 1968 Pärnus, on eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri 1990. aastal ning asus tööle Tallinna Linnateatrisse. On lavastanud muusikale , komöödiaid, oopereid, olnud paljudes muusikarollides, on mänginud filmides ja seriaalides ning on saanud mitmeid auhindu näitlemise alal (nt noore näiteja peaauhind).
Kunstnik Iir Hermeliin - sündinud 25. juulil 1973 Tartus, on eesti lava- ja kostüümikunstnik. Lisaks teatrile on ta teinud kunstnikutööd filmile "Sigade revolutsioon " ning kujundanud lava suurtel üritustel nagu Eurovisiooni lauluvõistlus Tallinnas aastal 2002 ja Euroopa filmiauhindade jagamise tseremoonial Tallinnas aastal 2011. On teeninud mitmeid preemiaid ning tunnustatud lavakujunduse tiitliga.
4. Etendatava teose sisuline iseloomustus:
a) millises žanris teos esitati ja millisest ajastust (näit. esietenduse aeg ja koht);
Žanriks on tragikomöödia ning olustik sarnanes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale. Oli müstiline, fantaasiarohke, kuna tegelasteks oli lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid.
b) lühike sisu kokkuvõte
Räägib kummalisest mõsaaegsest (talu)rahvast, kes (olenemata halvast ilmast , halbadest oludest ) ei kaota kunagi lootust. Kuigi üksteist vihatakse ning vahel lüüakse ka nuga selga , ei jäeta üksteist unarusse ning üllataval kombel jäetakse mõnikord isiklik ego kõrvale ning aidatakse üksteist ka mittekasutoovates (materiaalsuse poolest) olukordades. Kuigi tegevus toimub ammuses minevikus, kajastuvad ooperis tänapeävased mured, ootused, soovid - inimesed jäävad ikka inimesteks. Tervet tegevust läbib teoses kajastuv huumor ja ühiskonnakriitika.
5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö:
kuidas on lavastaja/koreograaf teose sisu edasi andnud, kas lavastaja/koreograafitöö oli huvitav; millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks.
Kuigi teose sisu oli natuke muudetud ning kõne ja tegevus leebemalt edasi antud, siis toese enda mõtet - näidata inimeste igapäevaelu (labast, ülepaisutatud) draamat , siiski ära ei kaotatud .
See, et lava kujundati võimalikult maagiliselt ning näitlejad riietati lohakalt, räpakalt, mõisaaegselt, talupoeglikult, oli ka hea, sest just nii oli ka teoses. Üldine kujundus ise oleks võib-olla pidanud isegi räpakam olema. Kuigi visuaalses pooles midagi väga rohket ei kasutanud, oli tehtud töö huvitav - on väga teistsugune ja omapärane ehitada terve visuaalne külg üles mingisugustest alustest. Kuna üldine ülesehitus oli lihtne, oli ka publikul lihtsam koondada tähelepanu tegevusele ning märgata huvitavaid detaile. Siiski oli ka üks häiriv aspekt - kui tegevus toimus saunas , siis sauna taga põlev lamp pimestas rõdul olijate silmi.
6. Teose ettekande analüüs:
a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus -puhtus, lauljate puhul - hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus
Hääle ilu, kõlavus, esinejate tase, näitlejameisterlikkus oli väga hea, ent teksti selgus oli mõneti küsitav - taustamuusika oli selleks liiga vali. Kui viimane välja arvata, oli esitatu korrektne ja puhas.
b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine;
Kõik peaesinejad meeldisid väga, kedagi ei saa välja tuua vähem meeldivate all. Enam meeldis mulle Tõnis Mägi tämbri poolest.
c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles;
Nagu juba eelnevalt mainisin , oli orkestrimuusika liiga vali. Orkester ise oli musitseerimisoskuselt suurepärane , seega ka dirigent ise oli tasemel.
d) etenduse üldine meeleolu jmt.
Muusika valik oli sobilik - tekitas just loole vastava müstilise meeleolu.
7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud vaatused, stseenid, aariad , tantsud jne.
Ooperi teine pool oli esimesest veidi igavam. See võis tulla ka sellest, et ooperi kestvus oli liiga pikk. Eriti meeldisid mulle need kohad, kus Vanapagan suure pauguga sisse tuli.
8. Etenduse üldine õnnestumine.
Etendus oli õnnestunud. Eriti just loo isepärasuse poolest.
9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine.
Teiste arvamust kuuldes jäi mulje, et neile ei meeldinud või et ei olnud just parim, kuna oli liiga teistsugune. Ent just omapärasuse poolest etendus meeldis mulle. Hea on vahel midagi teistsugust vaatamas käia.
10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks esinejatele.
Võtke praegustest eeskuju ja püüelge paremuse poole.