Kontserdiarvustus: Curly Strings ja Mari Jürjens “Kohe näha, et vanad sõbrad” (0)

Kontserdiarvustus : Curly Strings ja Mari Jürjens “Kohe näha, et vanad sõbrad”

8. veebruaril 2015 toimus Rahvusooper Estonia kontserdisaalis eesti folkkoosseisu Curly Strings ja akustilise muusiku Mari Jürjensi (Pokinen) ühiskontsert “Kohe näha, et vanad sõbrad”. Kontsert koosnes Mari Jürjensi ja Curly Stringsi eelnevast loomingust, kuid esitati ka paar uuemat lugu. Kontserdi esimene pool pühendus Mari Jürjensi loomingule: koos Curly Stringsiga tulid esitusele lood “Paradiis” ja “No Näed”, ülejäänud lood esitas Mari Jürjens üksi ning lood pärinesid enamasti tema albumilt “Maa saab taevani”. Kontserdi teine pool koosnes Curly Stringsi teostest. Esitati koosseisu populaarsemaid teoseid ja kontsert lõppes rahva seisva ovatsiooniga ning lauluga “Kauges külas”.
Lavakujundus oli antud kontserdi puhul väga lihtne ja visuaalselt soe, hubane. Lava keskosa katsid vaibad, millel olid vanamoodsed põrandalambid, tool ning instrumendid. Kasutati enamasti sooje toone - punase ja tumekollase segu. Koos Curly Stringsi traditsiooniliseks kujunenud heleda ja soliidse stiili ja Mari Jürjensi tagasihoidlikusega näis see kõik värvide poolest nagu stseen mõnest romantilisest Prantsuse filmist , mida saatis mahe akustiline folkjuurtega muusika . Harjumatu oli sellist seadet kohata Rahvusooper Estonia laval ning seda detaili tõid välja ka artistid, kes pidid tagasihoidlikut publikut innustama kaasa elama. Mari Jürjensi esituse ajal olin lummatud tema loomingust. Tema lugude meloodiad on väga lihtsa ülesehitusega, kuid väga hingestatud ja neid saadavad poeetilised, kaunid sõnad. Curly Stringsi looming on positiivne ning positiivsust kiirgas lavalt ka silmnähtavalt saali. Nende esituse ajal tantsisid väikesed lapsed rõdudel meloodiate järgi ning inimeste näod olid kaetud naeratustega, kõik lood võtsid publikul vaikselt jala tatsuma. Seisev ovatsioon oli see, mida see kontsert vääris. Muusikud olid väga tasemel ja isegi, et vahepeal läks mõni nooti sassi või mõni vokaalpartii hetkeks mööda, sobisid need “vead” sellesse lihtsasse konspekti ja lisas elulisust. Kontsert ja selles kõlanud looming tegi hinge soojaks.
Jäin kontserdielamusega väga rahule, tänasin veel artiste peale kontserdit elamuse eest ja ümisesin kõlanud lugusid ka teel koju. Sellist positiivsust ja hõngu pole ma varem kontserdisaalis istudes kogenud. Kontserttuur “Kohe näha, et vanad sõbrad” on kindlasti elamus , mida soovitaksin minna võimaluse esinedes kuulama .