Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõnede analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Ülane Vilumets.
1.Sisu:Tema kõnes oli arusaada,et kõne oli vähe argumenteeritud ,kuna ta põhjendas väga vähe oma igat mõtet.Mõne asja juures oli kahjuks vähem seletust,ta hüppas ühest mõttest kiiresti teisele,kuid alati ta üritas oma mõtet argumenteerida.Mina arvan,et ta oleks pidanud rohkem oma mõtteid põhjendama,mul jäi segaseks paljud tema mõtted kuna ta liikus nende juurest kiiresti uue mõtte juurde.Tema paljud väited jäid tihti tõestuseta ja järelduseta,õige kõneleja viis oleks olnud selline,et ta oleks esitanud väite,siis oleks ta selle lahti seletanud,ja hiljem oleks tõestanud et see nii on ja siis sellest väitest järelduse teinud.
2.Ülane Vilumets kasutab „ Logos ” veenvus kanalit.Tema jutus oli väga palju väiteid ja fakte.Kuna tema kõne sisaldab nii sõnade valikut,tsitaate ja lugusid .Tema sõnavara oli selles kõnes väga suur ja lai kuid kohati tundus,et ta ei oska seda kõike ära kasutada.
3.Kõne stiil:Tema kõnes oli paigas parakeel ,sest tema hääle kõla oli väga selge ja arusaadav,näiteks kui oli vanemaid inimesi tema kõnet kuulamas siis said nemad ka aru tema selgest ja rütmikast kõnest.Ta oli oma hääletugevuse just õigesti valinud põnevate faktide juures ta läks hääleliselt põnevamaks ja see fakt või väide oligi mitmeid kordi huvitavam.Žestikulatsiooni oli tema kõnes piisavalt,ta suhtles käte abi üpris palju.See et ta žestikulatsiooni kasutas oli minujaoks meeldiv, minule tekitas ta väga hea kuulamis tunde sellega.
Kalev Kaarna
1.Sisu:Tema kõne oli argumentteeritud,kuna ta põhjendas oma väiteid ja fakte väga hästi.Ta ei hüpanud ühest mõttest kiiresti teise vaid ta põhejndas enda fakte ja väiteid nii nagu peab:väide,seletus,tõestus ja järeldus).Seoses sellega muutus tema kõne sisu palju huvitavamaks.ta suutis panna mind mõtlema teistmoodi,tema argumenteeritud mõtted olid väga huvitavad.Kohati mõningad asjad jäid veidi pealis kaudse põhjendusega aga ta suutis jälle järgnevate faktidega teha selle kõne huvitavaks ning minuarvates oli tema jutt tõesti hästi argumenteeritud.
2.Kalev Kaarna kasutab oma kõnes eelkõige „ Pathos ” veenvus kanalit.Ta otsis väga palju kontakti publikuga,tema kõne algas kohe sellega et ta kaasas publikut oma kõnesse.Minule meeldib väga selline esineja kes küsib publiku arvamust,see ei lase publikul magama jääda ning see toob kõneleja otse kuulaja kõrvu sest ta kontakteerus sinuga ning edasi kuulamine on juba huvitavam.
3.Kõne stiil:Kalev Kaarna kasutas mitmeid kõnestiile eelkõige meeldis mulle tema žestikukulatsioon,ma ei saanud aru kuidas aga tema käte žestid rääkisid nagu tema eest,see mõjus minusse kui kuulajasse väga positiivselt.Tema parakeel oli väga mitme külgne ta oli valinud rääkimiseks väga hea rütmi,see rütm oli kõikuv küll kõrgemale,küll madalamale,see hoiab alati kuulajaskonnale väga hästi.tempo oli tal kiire,see võis kuulajaid veidi segadusse ajada.Muidu oli Kalev Kaarna kõne väga huvitav ning mõtlema panev.
Riina Raudne
1.Sisu:Selle kõneleja kõne ei meeldinud mulle kohe üldse,tal ei olnud nii paljusid asju argumenteeritud,tema kõnel oli liiga vähe põhjendust.Kui teistel olid enamus faktid argumenteeritud,siis temal oli väga vähe,paljud mõtted ja faktid jäid minujaoks poolikuks.Sellist kõnelejat on raske kuulata tema faktid oleks pidanud olema põhjendatud õigete esinemis kavade järgi.Tema kõne oli nendest kolmest kõige halvem,tema seisukohad jäid nii segaseks,et kuulajal oleks väga raske temast aru saada.
2.Riina Raudne kasutas mitmeid veenvus kanaleid ,nagu näiteks „Phatos” ja „Logos”. Logos väljendus sellest et ta tugines palju faktidele ja tsitaatidele,kui kahjuks ta neid ei põhjendanud.Phatost kasutas ta nii et ta suutis jätta veenmis mulje,ta suutis nagu sellise mulje jätta et ta räägiks väga põhjendatult ja tõestatult,kuid kahjuks see nii eil olnud.
3.Kõne stiil:Riina Raudne puhul jäi minuarvates puudu žestikuleerimine,kuna ta tundus ilma selleta väga igav.Ta oli emotsioonitu seal rääkides.Tema rääkimise tempo oli liiga ühtlane see ajab kuulajaskonnal une peale,ta oleks pidanud rohkem oma häälega mängima ,et põnevamatel kohtadel läheb hääleliselt huvitavamaks ja kurvematel kohtadel näiteks oleks vaiksemini ja rahulikumalt rääkinud.Ta oleks pidanud olema rohkem rütmikam ja rahvast oleks võinud oma kõnesse rohkem kaasa haarata.Mõnele vanemale kuulajale oleks ta ka ilmselt halva mulje jätnud kuna ta rääkimise kõla oli üpris vaikne ning oli raske kohati sõnadest arusaada.
Koostaja :Silver Selling 11.MÜ
Kõnede analüüs #1 Kõnede analüüs #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silver.selling Õppematerjali autor
Avaliku esinemise kõnede analüüs

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun