50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
E E
Õppematerjali autor
seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest.
seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest.
aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on see, et need luksuskaubad tulid kaugelt ja olid enne turgudele jõudmist aastaid teel, kuid võib vaid oletada, kui kaugelt ja kui kaua täpselt need teel olid. Loomulikult mõistatasid antiikfilosoofid milline on maailm nende silmapiiri taga, kus see algas ja kus lõppes. Nende tasapinnaline maailm ei saanud olla lõputu, sest kõik esemed langevad maha ja nii pidi iga küllalt kaugele küündiv retk lõpuks jõudma Maa servani, kust enam kaugemale jõuda pole võimalik. Kreeka filosoofia arenes mõtiskluste ja arutluste teel, jõudmata praktiliste katseteni. Arvati, et samuti kui Vahemerd ümbritseb kõikjalt maismaa, nõnda peab maismaad kõikjalt ümbritsema hiigelookean. See pidi paiknema väljaspool Heraklese sambaid, kuid ümbritsema kõiki tuntud mandreid-Euroopat, Aafrikat ja Aasiat
Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast. Aliide väitis, et ei ole tüdrukut näinud. Viimaks sõnasid mehed, et Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks. Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide
Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval. Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu istutatama ja Justiitspalees 6 müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid
«Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne kui mul kops üle maksa läheb, ja ta teab ka, et kui ta mu käest hetkeks pääseb või mind naerma suudab ajada, siis on kõik jälle hea ja ma ei tee talle 10 midagi. Ma ei täida oma kohust selle poisi vastu, jumalatõsi, taevas teab seda. Hoia vitsa ja riku last, nagu tarkuseraamat ütleb. Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu
seletus ja kohamuistendite motiive, ,,Kalevalast" ja K. J. Petersoni tõlgitud ,,Soome mütoloogiast" pärinevad aga müütilised tegelased (nt Vanemuine, Ilmarine). Õhutades ÕESi haritud kuulajaskonda eesti rahvaluulet uurima ja lõplikust kadumisest päästma, esitas Faehlmann seltsi koosolekuil peetud ettekannetes need muistendid koos pikema Kalevipojalugude tsükliga kui ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi rahvusvaheliseltki tuttavaks. Eesti keelde hakati Faehlmanni muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Nüüdki tutvustati neid kui ehtsaid rahvajutte, eesti rahva suursuguse mineviku tõendusi. Muistendite motiivid jõudsid paljude eesti kirjanike loomingusse, tegelaste järgi said nime tekkivad seltsid, teatrid (,,Vanemuise" selts, ,,Endla" teater) jm
õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? Naine vaatas meest, kes hobuse kõrval kõndis, vaatas hobust, keda ta isakodus oli näinud sündivat ja kasvavat, – mõlemad tõttasid täiel sammul, nagu ootaks neid õnn ees. Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad, vennad, õed – olid otsustanud: sellele mehele võib minna, tema jaksab ja oskab naist toita. Imelik oli tol korral tundunud, et räägiti tema toitmisest. Kas siis tema ise ei oska tööd teha, et end ise toita, nagu iga teinegi tervete ihuliikmetega inimene? Uuesti vaadates, kui kähku mees ja hobu kõrvuti uue kodu poole astusid, muutus ka tema meel rahulikumaks, süda julgemaks. Peaasi, et mära, see nende majapidamise üks peatugesid ja põhivara – nagu isa hobust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid