ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT Referaat Juhendaja: XXXXXX XXXXXX 2017 Sissejuhatus.............................................................................. 3 Psühhopaatia mitmetahuline kuvand..........................................4 Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta...........................5 Mis on psühhopaatia?................................................................6 Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel..................7 Kolmekomponendiline mudel definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine........................................................8 Kas psühhopaatia definitsiooni saab üldistada soo, rassi ja kultuuri üle?.............................................................................. 9
Õigusteaduskond Õigusteadus Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas Referaat Koostaja: Marian Kund Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. .....3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia .......................................................................................................6 2
Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt
Tallinna Nõmme Gümnaasium Psühhopaatia Psühholoogia lõputöö Maria Annette Tahk 10.H klass Tallinn 2015 Sissejuhatus Minu valitud teema aine lõputöö jaoks on psühhopaatia. Idee sain täiesti juhuslikult sõpradega vesteldes ja koheselt tundus väga huvitav valik olevat. Isiklikult pole ma kunagi kokku puutunud nö psühhopaatidega või psühhopaatiaga, kuid huviga võtaks endale eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia
4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid. -Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne
haridust Prantsuse psühholoog Alfred Binet hakkas int.uuringuid 1890.a keskendudes meeldejäätmistele,varsti said aru et see pole küllaldane.Tema eesmärk oli tehametoodikat,et hinnata õpilasi. Nad lahendasid ülesandeid,mille resultaadi alusel saab teada saada vaimsevõimekust. Testis olid ülesanned,mille abiga saab ilmuda otsuse,arusaamise ja arutlusevõimekust.Tänapäevane arusaam intelligentsuse ja kriminaalse käitumise seostest. 15. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia eineb teisest psühhikahäiretest sellest,et ta arvutatakse mitte haigusena, vaid isiksuse hälbinud seisundina,mille põhjused on stabiilsed kogu elu. 16. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare) 17. H. Eysencki isiksuse teooria üldmõisted. 18. Isiksuse dimensioonid H. Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine. 19. Eksimine ja valeütlused. 20
........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid......................................................................................12 8. Enesehinnangu paradoks......................................................................13 9. Lõppsõna...........................................................................................14 10. Kasutatud allikad................................................................................
omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused: inimesele kogu elu jooksul iseloomulik tunnuste kogum, mis avaldub tema käitumises, suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo toimepanemisega ei ole teaduslikult põhjendatud.
...................................................... 5 Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 ............................................................................................................................................5 2. NARTSISSISTLIK ISIKSUSEHÄIRE..............................................................................6 2.1. Nartsissim ja inimsuhted............................................................................................. 6 2.2. Psühhopaatia................................................................................................................7 3. KUIDAS NARTSISSITLIK HÄIRE TEKIB?...................................................................8 Psühhoanalüütiku Ott Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et
10. Mõiste "psühhopaatia" tähendus kohtupsühholoogia kontekstis Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab "psühhopaatia" inimese emotsionaalses reaktiivsuses, käitumises ja sotsiaalsetes suhetes avalduvat tunnustekogumit, mis seondub kõrge riskiga korduvaks õigusrikkumiseks. Mõiste "psühhopaatia" on kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis teoreetiline konstrukt, mitte diagnoos. Arvamust psühhopaatia kohta ei saa anda eksperdiarvamusena, see on üldteoreetiline käsitlus. Robert Hare' 1980.a. Psychopathy Checklist (PCL) Psühhopaat on isik, kes saab kõrge näidu PCL-skaalal. Teistes kontekstides võivad mõisted "psühhopaatia" ja "psühhopaat" olla sisustatud teisiti, kuna see mõiste on varem olnud kasutusel isiksushäire tähenduses. Selle teema edasise arengu käigus ei ole välistatud psühhopaatia mõiste kasutuselevõtt kliinilises
- häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust 10. Mõiste "psühhopaatia" tähendus kohtupsühholoogia kontekstis Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab mõiste "psühhopaatia" inimese emotsionaalses reaktiivsuses, käitumises ja sotsiaalsetes suhetes avalduvat tunnustekogumit, mis seondub kõrge riskiga korduvaks õigusrikkumiseks. Mõiste "psühhopaatia" on kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis teoreetiline konstrukt, mitte diagnoos. Arvamust psühhopaatia kohta ei saa anda eksperdiarvamusena, see on üldteoreetiline käsitlus. 11. Õigusrikkuva käitumise retsidiivsusriski hindamine: struktureeritud kliiniliste meetodite eelis statistiliste meetoditega võrrelded. Retsidiivsusriski hindamine lähtub varasema käitumise põhjuste analüüsist. Statistika ei pruugi kõigi puhul alati kehtida. Analüüs, mis toetub statistilistele andmetele, ei anna käitumisjuhist järgnevateks juhtumiteks. Põhjusena nähakse
neile kaikaid kodarasse loopida, sõlmivad nende seljataga intriige. Minakesksus avaldub enesearmastusena ning jätab tugeva, eneseväärikustunde mulje, tegelikult puudub eneseväärikustunne aga hoopis ning kogu enesekindluse demonstratsioon peab seda varjama. Psühhopaatia on nartsissistliku iseloomuhälbe raskekujuline vorm, mis hõlmab nii avaldumisvormi kui ka kujunemise poolest erinevaid alarühmi. Psühhopaatia erineb kõrgematest nartsissistliku hälbe vormidest esmajoones selle poolest, et temaga kaasneb ühiskonnavastane, sageli hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. Ühiskonnavastane agressiivne käitumine on tavaliselt kestev, agressiivsus on isiku loomuomane viis reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele. Tüüpiline on, et ta ise ei märka oma agressiivsust, vaid eitab seda.
kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930ndatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat. Praegu on taastumas objektiivsem suhtumine, et seos on olemas. Kuritegeliku käitumise puhul on eelistatud sotsioloogilist lähenemist, mille järgi igaüks võib õppida ja saavutada kõike nii heas kui halvas mõttes. Kui seostada intelligentsus kuritegeliku käitumisega, on järeldus külaltki fatalistlik. 16. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia on isiksuse psüühilise struktuuri oluline kõrvalekalle, mille juures on kõige enam häiritud tunde- ja tahteelu harmoonia ning mis põhjustab pidevaid reageerimisiseärasusi ja käitumishäireid. Kõik käitumishäired, mille puhul karistatakse kriminaalsels korras on hälbelised käitumised. Psühhopaatia peamine eripära on see, et see on seisund, mitte protsess.
täiskasvanulikumad. TÄISKASVANUIGA Suuremal osal on probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega. Enamasti ei saavuta nad töökohal siiski kuigi soodsat kohta, sest ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja tööd korralikult planeerida. Raskusi lähisuhete hoidmisega. Selline suhe ammendub kiiresti. Otsitakse üha uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslasi, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Välja võib olla kujunenud isiksusehäire e psühhopaatia. Lisanduda võivad masendus ja suurenenud ärevus. Haridustee jäänud tihtipeale lühemaks häiretest tingitud probleemide tõttu, v ka loobumise tõttu vaimset pingutust nõudvast tegevusest. MÕJU VANEMATELE JA ÕPETAJATELE Lapse ema tunneb end sageli ebaõnnestunud lapsevanemana, kes ei ole lapse kasvatamisega toiime tulnud. Sellist arvamust kinnitab ka ümbritsevate inimeste suhtumine. Uuringutes leitud, et h.aktiivsete laste vanemad lahutavad oma abielu sagedamini
Selle põhjus on samuti ilmne: lapsepõlves on isiksus alles kujunemas ja katse sel ajal diagnoosi panna on mõnigi kord nagu katse peatada voolavat vett. Kriitikat on esitatud ka sellepärast, et laste jaoks tähendab isiksusehäire nimetus sildistamist ja see hakkab ennast taastootma. Kliinilises töös tuleb siiski ette lapsi, kellele nartsissistliku häire tundemärgid sobivad murettekitavalt hästi ja mis veelgi hullem, neil on mõnikord koguni psühhopaatia jooni. Nartsissistlikult käituv laps ei jää kellelegi märkamatuks: ta tõmbab teised kaasa võimuvõitlusesse, arhailistele meelemaastikele. Teda tuleb kas teenida või siis võideldakse võimu ja ülemvõimu pärast, põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu". 3 Nartsissism Nartsissistlike häirete puhul mida on terve spekter on tegemist nartsissismi, eneseväärikustunde häirega
Väga sageli satuvad lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad ) omaga. Kui aga resultaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest. Esimeste hulka kuuluv adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis, kus tehti kindlaks psühhopaatia esinemine täisealiste adopteeritute bioloogiliste sugulaste hulgas.19 Schulsinger võrdles 57 adopteeritut, kellel ta diagnoosis psühhopaatia sama suure adopteeritute mitte-psühhopaatide grupiga. Ta tuvastas, et psühhopaatide puhul oli 3,9% bioloogilistest vanematest samuti diagnoositud psühhopaatia. Kontrollgrupi vastav näitaja oli 1,4%. Erinevus ei olnud statistiliselt oluline ja lisaks sellele
(b) Piaget, Mead'i, Harlow (c) Wernicke, Broca, Korsakovi (d) Cattelli, Costa, McCrae 47. Silmapaistvalt andeka inimese IQ väärtuseks on (a) 60 (b) 110 (c) 140 (d) 1000 48. Isiksuse patoloogia defineerivateks tunnusteks on (a) hetkel psühhopatoloogias omaks võetud haiguste nomenklatuurid (b) hälbimine normist, sobimatus konteksti, kannatused (c) psühhopaatia avaldumise määr ja intensiivsus (d) neurootilisuse abaldumise määr ja intensiivsus 49. Hoiakud annavad käitumisele (a) erapooletuse, sotsiaalse aktsepteeringu ja vastavuse ühiskonna normidele (b) erakordse paindlikkuse (c) võimaluse vähendada agressiooni tõenäosust (d) kiiruse, ökonoomia ja järjepidevuse 50. Inimesed on altid sisemiselt omaks võtma (a) argumenteerimata, kuid üllatavat teavet
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus. 11 KUIDAS RAVIDA HÜPERAKTIIVSUST ? Kindlat ravi pole olemas. Kuid pakutakse mitmeid variante kuidas hüperaktiivsusega toime tulla. 1. DIEET Võimalikuks vormiks oleks dieet. Kuna arvatakse, et hüperaktiivsust võib vallandada teatud toidulisandid. S
Tal on nõrk enseväärikustunne ja minakesksus, vajadus imetluse ja tähelepanu äratamise järele, vajadus mõju avaldada, vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema, võimetus teisele inimesele kaasa tunda, ta kahetseb vähe või ei kahetse üldse, kõik teised peale ta enda on kõiges ebameeldivas alati süüdi, ta ei ole võimeline loovalt oma aega sisustama ja seetõttu on tal hirm pideva igavuse ja tegevusetuse ees. Nartsissismi raskem juhus on psühhopaatia, sest sellele lisandub veel hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8 – 15). Nartsissistlikud inimesed ei arvesta teistega ja on minakesksed. Nad eeldavad, et terve maailm pöörleb ümber nende. Nad arvavad, et neil on alati õigus ning nendega vastuolus olevaid inimesi peavad nad kadedateks, pahatahtlikeks nende suhtes ning kättemaksuhimulisteks. „Minakesksus
igale asjale jutustatakse põhjus ( arsti ja kliendi liigsüdamliku suhte puhul) nii et tõsist haigust ei märkagi. 15. KERNBERGI SÜSTEEM Kerenbergi süsteem määratleb psüühilisi haigusi vastavalt funktsioneerimise ja ego tunnetuse tasemele- astmele? Ego teljele on suunatud psühhoteraapia ja funktsioneerimise teljele on suunatud erinevad medikamendid Vertikaalteljel inimese funktsioneerimise tasabd,horisontaalteljel ego tunnetuse tasand. Ühikuteks: psühhoos, isiksusehäire e. psühhopaatia, ärevushäire e. neuroos, norm. Normaalsel inimesel mõlemad näitajad normis. EMBED PBrush 16. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID Sümptom on ühe psüühilise funktsiooni hälve. See on patoloogiline tunnus. Mitte igasugune tunnusjoon ei ole sümptom. Sümptomid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Pos. Sümptomid on seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jt. ). Pos. sümptomite puhul lisandub midagi psüühiliste tegevuste aktiivsus. Uute avalduste ilmnemine. Neg
- Anonüümsus ja deindividualisatsioon – anonüümsuse korral käitub inimene agressiivsemalt - Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist o 50% vägivaldsete kuritegude sooritajates tarbinud alkoholi o Alkohol pole otsene põhjus – vähendab enesekontrolli, eneseteadvust, pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus - Vilets enesekontroll – suures korrelatsioonis vägivaldsete kuritegude sooritamisega Psühhopaatia ei ole 1:1 seotud kuritegeliku käitumisega. Küll aga suurem osa kinnipeetavatest on düssotsiaalse isiksushäirega, vaid veerand psühhopaadid - Naiskinnipeetavatest 10-20% düssotsiaalse isiksusehäirega Bioloogilised korrelaadid Selleks et olla jõhker psühhopaat on vaja palju erinevaid asju kokku.
( Pere ja Kodu 2009) 4.2 Eneseimetluse ärahoidmine - · Laitus ja kiitus tuleb tasakaalustada Nii nagu suureneb kihistumine, leidub meilgi printse ja kerjuseid üha rohkem. Kurb on see, et mõlemad eneseimetlejalikud poolused kipuvad teineteist vastastikku eitama ja hävitama. Siit ka vägivald ja pime kättemaks. Kannatajaks jääb aga enamus, kes ei kuulu ühte ega teise äärmusesse. Nartsissistliku isiksusehäire äärmus on psühhopaatia diagnoos, mida kandsid Aleksander Nevski, Ivan Julm, Hitler, Stalin jne. Iga rahvus ja ajastu sünnitab ning kasvatab oma hävitajaid ja ülistajaid. Milline oleks õige käitumisviis, mis hoiduks last liialt alla surumast või üle hellitamast. Me peame õpetama last oma tegude eest vastutama ja andma talle kogemuse, et igal teol on tagajärg. Lapse jaoks võiks karistus olla lõppenud siis, kui ta on õppinud ja tahab pahategu ise heateoga heastada.
impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus. KUIDAS RAVIDA HÜPERAKTIIVSUST ? Kindlat ravi pole olemas. Kuid pakutakse mitmeid variante kuidas hüperaktiivsusega toime tulla. 1. DIEET Võimalikuks vormiks oleks dieet. Kuna arvatakse, et hüperaktiivsust võib vallandada teatud toidulisandid. 2. RAVIMID Ravimite kasutamisele tuleks mõelda siis kui laps on diagnoosipanekul halvas seisus. Osaliselt
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Väga sageli satuvad lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad) omaga. Kui aga resulaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest. Esimeste hulka kuuluv adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis, kus tehti kindlaks psühhopaatia (isiksushäire, indiviidil puudub südametunnistu ja empaatilise võime) esinemine täisealiste adopteeritute bioloogiliste sugulaste hulgas. Schulsinger võrdles 57 adopteeritut, kellele ta diagnoosis psühhopaatia sama suure adopteeritute mittepsühhopaatide grupiga. Ta tuvastas, et psühhopaatia puhul oli 3,9% bioloogilistest vanematest diagnoositud psühhopaatia. Kontrollgrupi vastav näitaja oli 1,4%. Seni mahukaim
33,4% - kasusaamise eesmärgil; 18.2% - eriline julmus; 12% - vägistamine; 11,7% - grupiviisiline kuritegu; 9,4% - riigiametnike mõrv; 8% - huligaansus motiivid; 7,3% - kodused kuriteod. Enamik kinnipeetavaid on sooritanud rohkem kui ühe kuiteo ja nende ohvrite arv on kokku 4125 inimest. Kinnipeetavatest: 36% on kroonilised alkohoolikud või narkomaanid 30% on vaimsed hälbed ja vaimuhaigused ning alkoholismist tulenev psühhopaatia 67% on retsidiivsed kurjategijad. Eluaegse kinnipeetava kulud riigile on aastas 3000 ( umbes 31000 USD). 5 inimest õpib kaugõppes, 2 õpivad kõrgkoolis. Haridustase : 64,5% kesk- või keskeriharidus 30% - lõpetamata keskharidus või põhiharidus 4% - kõrgharidus. Tööhõive 63, 5% ei olnud tööd 18, 5% juhutööd 10, 3% lihttööd 7, 7% tegid erialast tööd või õppisid Kasutatud allikad: www.prison.org www.newsru.com http://www.russiansabroad.com/russian_history_389
•Depressioon •Enesetapud 3. Käitumise epigeneetika 1. Geeni aktiivsuse päranduvad (mitte alati) muutused, millega ei kaasne DNA järjestuse muutuseid 2. DNA vaigistamise (ingl silincer) mehhanismid DNA metülatsioon Histoonide atsetülatsioon 3. Patoloogia Stress Õppimine ja mälu Toitumishäired Skisofreenia Bipolaarsed muutused Psühhopaatia Depressioon Enesetapud 4. Maailma ja Eesti rahvastik 5. Enesetapud ja genotüübid 6. Päritavus päritavus (ingl. Heritability)- Määr, millega on määratletud vaadeldava tunnuse pärilik muutlikkus. Geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonis. Vt. päritavus kitsas tähenduses; päritavus laias tähenduses. 7. Skisofreenia skisofreenia (ingl
1 Käitumine: geenid - Melanhoolne, koleeriline, flegmaatiline, sangviiniline - Temperament - Sotsioloogia 62.Käitumuslik epigeneetika - Geeni aktiivsuse päranduvad muutused, millega ei kaasn DNA järjestuse muutuseid - DNA vaigistamise mehhanismid: DNA metülatsioon, histoonide atsetülatsioon - Patoloogia: stress, õppimine & mälu, toitumishäired, skisofreenia, bipolaarsed muutused, psühhopaatia, depressioon, enesetapud - Adopteerimine – adopteeritud lastel IQ sageli 20 ühikut kõrgem kui emal. Adopteerimine on protsess mille käigus võtab isik endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku üle. 63.Keskkond, geenid - Närvid, toit, seks ja keskkond - Blondid enamasti põhjariikides 64.Vananemine - Vanuse kasvades geneetika osa suureneb
mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Toetudes teadussuuringuile, osutas ta, et arevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reageerivad liiga tugevasti stiimuleide ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivaile, harjumatult uutele, ärritavatele olukordadele ja kurdavad sagedamini pea- ja seljavalude, aga ka erutuvuse ja ärevustunde üle. Kõrge psühhotism pole mingil juhul psühhopaatia väljendus, kuid võib ekstreemses olukorras saada selle eelsoodumuseks. Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaindlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed, ümbritsejate suhtes vaenulikud, kahtlustavad ja antisotsiaalsed. Tugeva superegoga inimesed on samas sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. Kõrge psühhotism on Eysencki meelest seotud eritumisega organiismis, millel on taas tugev geneetiline soodumus.
Lapse ja ema suhe Kalle elus on olnud lõhutud kahel korral. Bioloogilise ema mitte tundmine ja kasuema surm. Emaliku deprivatsiooni toimumine ema kaotuse läbi võib olla Kalle varajase alkoholi lembuse põhjus ja sealt tulenevate probleemide algallikas. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed on : ● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria. Sotsiaalse arengu teooria juures on oluline psühhosotsiaalse arengu aste 1. Usaldus vs Usaldamatus
Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga) Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja ohustamismaania, hallutsinatsioonid, sundmõtted, vaimuelu ummikussejooksmine ja tahteelu häired) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid (ingl k attitude) ning sättumuslikke hoiakuid sättumusi (ingl k set). Hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
mööduv sügav psüühika häire (nt akuutne reaktiivne psühhoos, patoloogiline afekt, patoloogiline joove, äge infektsiooniline psühhoos jt); 3) nõrgamõistuslikkus kaasa sündinud, alatine mõistuslik arenematus (oligofreenia); 4) muu haiguslik seisund kroonilises või ajutises psüühilises haigestumises mitteseisnev, kuid nendega võrreldav tervisehäire (nt psühhopaatia raskemad vormid, või abstinentsi raskemad juhud narkomaanidel). Mõningatel juhtudel võib muuks haiguslikuks seisundiks lugeda ka kurttummust. KarS § 34 on välja toodud aga otseselt süüdivust välistavate meditsiiniliste kriteeriumide loetelu. ,,Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keeletusest või oma käitumist vastavalt sellele
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
Aktsentueeritud iseloom. See pole patoloogia. Aktsentueeritud isiksuse mõiste tõi psühhiaatriasse saksa psühhiaater K. Leonhard (1964), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned isikupäraomadused väljenduvad rõhutatult. See mõiste on aluseks ka A. Litsko käsitlusele noorukite aktsentueeritud iseloomust. Selle all mõeldakse kõrvalekaldeid isiksuse arengus, eriti tunde- ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Kõrvalekalde iseloom ei vasta aga psühhopaatia kolmele tunnusele: kõikehaaravus, suhteline muutmatus ja sotsiaalse kohanemise häiritus. Esineb kohanemisraskusi. Aktsentueeritud iseloomujooned avalduvad olukordades, mis mõjutavad kõige väiksema vastupanu punkti. K. Leonhardi meelest on aktsentueeritud isiksused üle poole rahvast (arenenud maades). Litsko: aktsenteeritud iseloom on täpsem mõiste, sest isiksus on väga lai ja sisaldab ka intellekti. Võimeid, maailmavaadet jne
· Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) · Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) · Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus · Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) · Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia ja sotsiopaatia · Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja –armastus) 42 Antisotsiaalsed isiksusehäired – psühhopaatia ja sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
