17. saj 18.saj kunst Kunsti üldilme järgi jaguneb Euroopa kolme piirkonda Väljakasvamine hilisrenessansist Euroopa protestantlikuks muutumine Arhitektuuri ülesandeks võimu sobivas suuruses ja hiilguses esindamine Baroroco ebakorrapärase kujuga pärl Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie
ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. USKUMUSED Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda aga tõusis kolmandal päeval surnuist üles. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. IDEOLOOGIA Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlased usuvad, et kolmandal päeval (ristisurm reedel,
Ligikaudu 2,1 miljardit järgijat on ristiusul seega on kristlus maailma suurim religioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinias ja Okeaanias. Ajalugu. Jeesuse õpetust levitasid tema järgijad. Kristuse õpetust levitasid Jeesuse apostlid kellest tähtsaim oli Peetrus ja Johannes. Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Pühad tekstid. Kristlik piibel koosneb kahest osast. Vana testament sisaldab vähemalt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi. Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi. Vanimad säilinud kristlikud piiblid on kreeka keelsed kaanonid 4 sajandist pkr. 7 surmapattu. Lihaimu ehk iharus. Laiskus ja tujutus. Aplus, Õgimine ja Õgardus. Kadedus. Viha. Uhkus. Sümbolid.
Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ja õigeusu kirikuks. Nimetus kristlane tähendab Kristusele kuuluvat või Kristuse pooldajat ning seda kasutati esmakordselt Antiookia jüngerite puhul. Termini kristlus vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlased usuvad, et kolmandal päeval pärast oma surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja 40 päeva hiljem läks taevasse.
Boleyniga. Vaja oli paavsti luba, mida too ei andnud. Seega ei jäänud kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ning alustada Inglismaal reformatsiooni. 1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid.
Tsetseenias, Türgis, ja Usbekistanis. Pühad Piibel Koraan (114 ilmutust ehk suurat) raamatud Ka tekstide kogumik ahadith. Peavoolud 1. roomakatolikuks · sunniidid (ca 90% moslemistest) Peasuunad 2. protestantlikuks · siiidid (10%). 3. õigeusu kirikuks Rajaja Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Muhamed Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus Tähtsamad Jõulud-Jeesuse sünnipäev 1. Eid ul Fitr (Sawwal) - Märgistab pühad Ülestõusmispühad paastukuu ramadaani lõppu; on
Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse mõisa. Eesti barokk on sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Euroopas oli 17. sajand sõdaderohke ning reformatsioon oli jaotanud kontinendi usulistel põhimõtetel kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Usuvoolude vahel käis pidev võitlus ning 17. sajandil viisid poliitilised nägelused Kolmekümneaastase sõjani, mis haaras peaaegu kogu Euroopa. Barokk maalikunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole ning seda iseloomustas ülevus, jõulisus, hoogsus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Selline kunst sobis hästi ka katoliku kirikule, sest nii oli võimalik inimesi mõjutada. Barokk oli esimene suur stiil, mis juurdus ka
See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta
säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa(Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi) 6)usulised: ilmalikud: *Pr. talupoegkond valdavalt katoliiklik *kun.võim ei olnud kindel *Pr
võimalik ka vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ristiusk - e. kristlus on monoteistlik usk, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Usutakse, et Jeesus on Jumala poeg. Jeesuse õpetusi levitasid tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Ristiusk kasvas esimeste sajandite jooksul teistest religioonidest suuremaks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, õigeusu ja protestantlikuks kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõigeväelisemasse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kelle ainus poeg , Pühast Vaimust ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõsis kolmandal päeval surnuist ülesse ja läks taevasse, kus istub Jumala käel. Samuti usutakse igavest elu, Püha Vaimu, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja pühade osadust.
Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Põhiline elu korraldus toimus rae poolt ehk selle aegne nõukogu, kes piiras isegi pulmade pidamise võimalusi. Pruudi kaasavara põhjal otsustati, kui palju võis külalisi kutsuda ja kui mitmest vaagnast võis toitu serveerida. Rael olid põhimõtteliselt keskajal
Põlvkondade konflikt, vastandumine eelnenule. suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju > raamatute (nootide) tohutult suurem levik (odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus. mitmed eri koolkonnad: vaimulik - muusika kõlab kirikus, ilmalik - aadlike õukonnas. enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile 16. saj, nootide trükkimine Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne.
Elulugu Vanemad ja lapsepõlv Vincent Willem van Gogh sündis 30. märts 1853 ja elas kuni 29. juulini 1890ni. Ta oli hollandi maalikunstnik. Ta sündis Põhja-Brabantis Groot-Zundertis. Ta sai omale sama nime, mis aasta varem sündinud vend, kes suri mõned tunnid peale sünnitust. Van Goghi suguvõsa teadaolevad juured ulatuvad 16sajandisse. Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbantuse tütre kohta öeldi ,,kehastunud inimlikkus." Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laialdased liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Koolitee 1860. aastal astus Vincent külakooli, mis asus Antwerpenis. Aasta hiljem võttis isa ta
segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja soti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid? Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke. Tegelikult tuleks öelda britid. Inglased moodustavad ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonna- Inglismaa- elanikkonna. Riigi teised osad on Wales, kus räägitakse veel oma põlist kõmri keelt; kõrge rahvusteadvusega Sotimaa ja väljaspool Suurbritanniat asuv Põhja-Iirimaa.
Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel
Zandriteks olid: missa, motett, chanson. Vaimulik muusika ( missa & motett ) olid kooridele, ilmalik muusika( chanson jt ) olid ansamblitele. Olulisemad autorid : Guillaume Dufay (~1400 1474) stiili rajajaid. Johannes Ockeghem (~1420 1497) kaanonimeister. Josquin des Prez, Adrian Willaert veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika Ususõjade sajand.Ühtne läänekirik jaguneb kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikud kirkud : anglikaani- , luterlik- ja kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu.
nimeta turismiliiike jahiturism, ... miks on turism muutunund tänapäeval üheks oluliseks majandusharuks turistid toovad raha sisse millised keskkonnaprobleemid võivad kaasneda massiturismiga? analüüsi miks on just nendest riikidest kujunenud suurima külastajate arvuga turismimaad? prantsusmaa hispaania usa Itaalia hiina suurbritannia ungari mehhiko poola austria saksamaa Maailma kultuurid ja usundid usundid: kristlus jaguneb katoliikluseks, õigeusuks , protestantlikuks judaism üks vanimaid õpetab ranget monoteismi j lunastus käsupärase ning kombeka elu kaudu islam on suuruselt teine ja noorem usk millele pani aluse prohet mohammed mistõttu seda nimetatakse muhameedluseksislami pühakiri on koraan hinduism budism euroopaliit liikmesriike 27 Eesti läti leedu poola tsehhi slovakkia malta ungari küpros 2007 1 jaan rumeenia bulgaaria euroopaliit sai alguse 1951 ühinesid söe ja terase tootjad euro hakkass kehtima 2002 aastast
arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV.
Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks. Neis riikides kujunes välja imperialistlik ideoloogia. Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne
ettemääratust ei saa muuta. · Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). · Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). · Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. · Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). 2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas.
Prantsusmaal Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse
Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Martin Luther oli vastuoluline isik, tema pooldajad nimetavad teda protestantlikuks kangelaseks, vabadusvõitlejaks, targaks ja selgepilguliseks kiriku juhiks. Samas kui tema vastased kutsusid teda hereetikuks, usutaganejaks, profaanseks kirikulikuks terroristiks. Mõned tunnistavad temast kui vajalikust pahest või katalüsaatorist, mis pani leegitsema ebapüsivaa sotsiaalse ja kirikliku situatsiooni. Kuigi ise olles lihtne inimene kes nimetas end lihtsalt mungaks või lihtsalt kristlaseks. Ta
- Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal - Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) - Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus - Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse 1598.a. – Nantes’i edikt: - Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus - protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) - protestandid võisid teenida riigiametites - hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Mõisted ja isikud: kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb
märtsil 1853.aastal Hollandis Põhja Brabanti provintsis Groot-Zunteri külas. Talle pandi sama eesnimi kui aasta varem täpselt samal päeval surnult sündinud vennale. Tal oli veel kaks venda ja kolm õde Van Goghide suguvõsa teadaolevad juured ulatuvad 16.sajandisse. Meesliini esindajad olid valdavalt näitlejad ja pastorid, kes kuulusid nn Groningeni parteisse, reformitud hollandi kiriku vabameelsesse tiiba. Vincenti isa Theodorus oli vaimulik, keda peeti karmiks, väikeseks protestantlikuks paavstiks, samas kui ema Anna Cornelia, Haagi õukonna raamatuköitja Carbentuse tütre kohta öeldi kehastunud inimlikkus. Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas asuvas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laiad liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Kunstnikuna kaebles ta hiljem korduvalt, et suurenev industrialiseerumine ja põllumajanduse massiivne pealetung muudavad maastikku põhjalikult
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist
17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Euroopas oli absolutismisajand, valitsesid monarhid. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide
Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. UUS TESTAMENT Kristlaste pühaks raamatuks on Piibli Uus Testament, mille originaalkäsikirju ei ole siiani leitud, küll aga hulgaliselt koopiaid. Uue testament oli kirjutatud Kreeka keeles. Sedamööda, kuidas käsikirjade arv kasvas, suurenes ka juhuslike või kavatsuslike vigade ja muudatuste arv käsikirjades. Autentsuse huvides küll käsikirju võrreldi, kuid vigu tekkis ja ka levis sellest hoolimata. Praktilisest seisukohast võib kinnitada, et
natsionalism e rahvuslus rahvusriik põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga paljurahvuseline riik riigi piires elab palju erinevaid rahvusi EESTI rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor) tööstuslik kaubatootmine rahva osalemine elukorralduses vabameelsus INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE majandus teadmusriik sotsiaalne heaoluriik poliitiline areng polüarhia õiguslik areng õigusriik SOTSIAALSE ÕIGLUSE all mõistetakse olukorda, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on
- Kirikuvarade võõrandandamine- kirik peab olema lihtne. Protestantlikud usutunnistused vabastasid inimese katoliku kiriku sõltuvusest. Varem sai ju õndsaks ainult kiriku abiga. Uue õpetusega pandi alus uuele väärtussüsteemile-arusaamale, et vaesus pole ideaal ega aita õndsaks saada. Rõhutati töö austusväärtust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsat eluviisi. Reformatsioon oli lõplikult hävitanud Lääne (katoliku) kiriku ühtsuse. Põhja-Euroopa muutub protestantlikuks. AUGSBURGI USURAHU Killustatud Saksamaa vürstid jagunesid kahte leeri: osa toetas keisrit ja katoliiklust, teine osa reformatsiooni. 1530- Aegsburgi usutunnistus (esitati Saksamaa riigipäeval) Peale kahte sõda keisriga sõlmiti 1555.a Augsburgi usurahu- „kelle võim, selle usk“. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid katoliiklikuks (lõuna ja loode Saksamaa) ja protestantlikuks (põhja- ja kesk-Saksamaa). Madalmaades, Šotimaal ja Prantsusmaal levis
kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Barokk Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618- 1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV.
Kavas: Motett ,,Ave Maria", chanson ,,Milles regretz" (Tuhat pilku) Adrian Willaert (~148090 1562) Veneetsia koolkonna rajaja Orlandus Lassus (1532 1594) Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16. sajandi vaimulik muusika Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Luterlik kirik ja selle muusika Martin Luther (1483 1546) 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud.
Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud. Henri VII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. 1524.a kinnitas parlamend kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Suleti kõik kloostrid. Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Õpetus muudeti protestantlikuks, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladina k missad asendati inglis k. Luterlik reformatsioon levis ka Skandinaavia maadesse, leidis poolehoidu ka Vana- Liivimaal. Baltikumis jäid Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad püsima. Võitlemaks reformatsiooniga vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. 1) katoliku kiriku otsene vastutegevus, seostus
Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused - Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut
Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel
kristliku ühenduse nime, sest nad moodustasid selle ühenduse ja rakendasid seda ilmaliku eesmärgi teenimiseks. ARMULAUATÜLI Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Üheks teravmaks kujunes armulauatüli. Luther leidis, et armulaual muutub leib Kristuse ihuks ning vein tema vereks. Karlstadt aga väitis, et armulaud on ainult sümboolne. Armulauda puudutavad küsimused ei lasknud neil kahel usupuhastusel liituda üheks protestantlikuks refermatsiooniks. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl V soovis usuküsimused lahendada, et rahvas saaks asuda sötta Prantsusmaa ja sissetungivate türklastega. Selleks kutsuti 1530 kokku Saksa Riigipäev. Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määrasa luterluse pöhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused.
määratud hukatusse (mida näitab ebaedu elus). Calvini ideede toetajad (kalvinistid) loobusid lõbustustest, kirevatest rõivastest (riietuti musta) ja ehetest. Propageeriti lihtsat eluviisi ja töökust, pühapäeval ja kirikupühadel suleti kõrtsid. Jumalateenistuse korda lihtsustati ja viidi läbi pildirüüste. Usulisi teisitimõtlejaid kiusati kalvinistlikel aladel taga ja karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis koguni hukata (Genfi linna kutsuti „protestantlikuks Roomaks”). Kalvinism levis Šveitsist Madalmaadesse ja Reini-äärsetele aladele Saksamaal, Prantsusmaale (nim hugenotid), Inglismaale (nim puritaanid) ja Šotimaale (nim presbüterlased). 3.4. Usupuhastus Inglismaal: Inglismaa kuningas Henry VIII (valitses 1509 – 1547) ei pooldanud alguses reformatsiooni ja oli tuline katoliikluse kaitsja. Usupuhastuse ajendiks oli kuninga soov lahutada oma seinine abielu Aragoni Katariinaga (mis ei
1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kiriku maavaldus, mis moodustas pea veerandi kogu maaomandist, langes nüüd uusaadli ja kodanluse kätte, mistõttu Inglismaal kujunes tugev Rooma-vastane maavaldajaskond, kes ei soovinud enam endise olukorra taastamist. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladinakeelsed missad asendati siiski ingliskeelsetega. HenryVIII Reformatsiooni levik Põhja-Euroopas Lisaks Saksamaale, Madalmaadele ja Suurbritanniale võitis luterlik reformatsioon ka Skandinaavia maades: Taanis, Rootsis ning Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlik reformatsioon leidis poolehoidu ka Vanal-Liivimaal: linnades
Talurahvasõda: Müntzeri seisukohad said Saksa talurahvasõjal ideoloogiliseks aluseks. Tekkisid suured talupoegade väesalgad. Kõikjal kutsuti talupoegi taotlema "jumalikku õigust". 1525-1526 purustati kõik talupoegade sõjavägi ning -salgad. Armulauatüli: Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Armulauda puudutavad vaidlused olid ka nende põhjuste hulgas, mis ei lasknud Lutheri ja Zwingli usupuhastusel liitude üheks protestantlikuks reformat. Augusburgi usutunnistus ja usurahu: Keiser Karl V soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530 Augusburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- "kelle
austamisele. Vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks sai Cranmeri koostatud palveraamat. 1534 võeti vastu Reetmise akt, millega kuulutati äraandjaks kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine. Protestantismi tulemuseks oli see, et inimene vabanes kiriku võimu alt. Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide
Niguliste kirikus on välja pandud Saksa kunstniku Bernt Nodke "Surmatants". Tallinnast on pärit ka renessansslike portreede meister Michel Sittow. · Barokk, rokokoo: absolutismi ja religiooni mõju kunstile. Ehituskunst (kirikud, lossid, pargid) Absolutismi ja religiooni mõju kunstile Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV.
ARMULAUATÜLI · 1520.aastal Luther heitis kõrvale katoliku kiriku dogma armulaual muutub leib Kristuse ihuks ja vein tema vereks. Ubikviteediõpetuse Kristuses on ühendatud jumalik ja ilmalik loomus ja see asub kõikjal. Karlstadt väitis, et kui Jeesuse jüngrid ei söönud pühal õhtusöömaajal Issanda ihu, ei saa see toimuda ka armulaul armulaud ainult sümboolne. · Luther ja Zwingli ei saanud liituda üheks protestantlikuks reformatsiooniks Zwingli sõitles rahvast, kes uskus osa saavat Issanda ihust. Zwingli: armulaud mälestussöömaaeg. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU · Karl V sisemaiste usuvaidluste lahendamine, ühendada jõud välisvaenlase vastu 1530. aastal kutsuti kokku Augsburgis Saksa Riigipäev. Koostas uue usutunnistuse ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthoniga.
Boleyniga. Abiellumiseks oli vaja paavsti luba. Hispaania Katariina oli aga keiser Karl 5. tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Nii ei jäänudki Henry 8. muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada reformatsiooni Inglismaal. 1534. aastal kinnitas parlament Henry 8. kirikupeaks ning seejärel lahkus Inglismaa kirik Rooma alluvusest. Henry 8. valitsemisaja lõpuks (1547) kujunes Inglismaal anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine- suur usupuhastus e usuliikumine Euroopas 16-17. saj. mis taotles katoliku kiriku uuendamist. 31. okt 1517 M. Luther lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladina keelset teesi mis seletasid tema vaateid. PILET 5 Egiptuse tsivilisatsioon
Abiellumiseks oli vaja paavsti luba. Hispaania Katariina oli aga keiser Karl 5. tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Nii ei jäänudki Henry 8. muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada reformatsiooni Inglismaal. 1534. aastal kinnitas parlament Henry 8. kirikupeaks ning seejärel lahkus Inglismaa kirik Rooma alluvusest. Henry 8. valitsemisaja lõpuks (1547) kujunes Inglismaal anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Vastureformatsioon . Pärtliöö PILET 12 1.Kreeka panteon Tähtsamad jumalad/jumalannad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus. Tähtsamad jumalad/jumalannad Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon-zeusi vend,
· REFORMATSIOON EESTIS: Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis. Tallinnasse jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523. aastal 1524. aastal tegutses Tallinnas juba kolm evangeelset jutlustajat, kelle töö kandis vilja seda enam, et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi, dominiiklaste ja tuntumate katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem
Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg. Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9. BAROKK, üldiseloomustus, tähtsamad suundumused ja kunstnikud. Barokk 17.saj. kunstistiil mõnevõrra ulatub ka 18. sajandisse. Sõdaderohke aeg (30 a sõda). Kontinendid jaotunud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Teaduse arengu ja maadeavastuste aeg. Kunst sai alguse 16. saj. lõpus Itaalias. Üldine iseloomustus - ülev, hoogne, jõuline, kontrastne, tunneteküllane, toredust ihalev; tegeletakse emotsioonidega; puhas maastik, natüürmort. Barokk sündis osalt katoliku kiriku soosingul. Ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil, pigem erinevate 6 stiilide kooslus.
Ülimuslikkuse seaduse (Act of Supremacy) vastuvõtmine 1533-1534. 1533 sai ametisse Thomas Cramner, Cantenbury peapiiskop. Tema esimene ülesanne oli Henry isiklike ambitsioonide rahuldamine ja Inglismaa lahtisidumine Rooma võrgust. 1534 väljastati Ülimuslikkuse seadus (Act of Supremacy), mis kuulutas Henry VIII ülimuslikuks ja kõrgeimaks kirikupeaks Inglismaal. Inglismaa Kiriku (the Church of England) olemus. Riigikiriku teke, kuid see ei tähenda et Inglismaa muutus protestantlikuks. Ei toonud kaasa suuri muutusi kirikus. Katoliiklikud liturgiad kestsid edasi. Formaalselt muutus vaid see, et riik hakkas nimetama ametisse piiskope. Riik jäi katoliiklikuks. Kloostrite likvideerimine 1536-1539. Olid allumatud ja korruptsioneerunud. 1536 likvideeriti kõik väikesed kloostrid ja 1539 kõik kloostrid ning kõik varad pidid minema riigile. Riik võttis üle u 800 kloostri valdust. Kuidas ja millal levis protestantlus Inglismaal? Reformatsioon oli väga pikaldane protsess,
..tult. Euroopa endiselt kristlik, hakkas välja kujunema mingi üleeuroopaline kultuur, kultuuriline ühtsus, mida piiridest rääkides varem ei olnud: kristlus, suhtluskeel (~1500=ladina keel, TÜs ka kuni 1830 ladinakeelsed väitekirjad, hiljem prantsuse keel ja prantsuse õukond andis tooni) kujunes välja kultuuriline kosmopolitism. Kosmopolitism väljendus selles, et ... ühtsuse kõrval oli olemas ka anomaalia: Lääne-Euroopa oli jagatud väga teravalt katoliiklikuks ja protestantlikuks, kelle omavaheline läbisaamine viis aegajalt väga teravate konfliktideni. Vestfaali lepe oli suuresti suunatud ka sellele, et lõpetada religioossed tülid. 1) Osised – kirevus hakkab ära kaduma, riigid hakkavad tugevalt domineerima, kaovad ära linnriigid ja ... hakkavad kujunema tsentraliseeritud riigid. Toonases Euroopas oli 2 piirkonda, mis seda ei olnud: Venemaa (tänapäevased uurijad rõhutavad seda, et 18.
radikaalsematele vooludele ja saksa kontekstis 19 II p sotsialismile ja kommunismile. Saksa rahvulsuse kuj. Ei ole sama rahvuslus , ku isee , mis Pr tekib. Saksa rahvusluse pol eesmärk on suunatud saksak piirkondade kogumisele mingi ühtse võimu või juhtmise alla Sellest tulenevalt saksa rahvuslus keele ja kutltuuri etno ja ajaloo ja tniliste keelpiirkondade keskne. Samuti on probleemiks relig kaheks väga selgelt eristuvaks piirkonnaks ( Protestantlikuks ja katoliiklikuks).Et seda relig lõhet ületada peab rahvuslus leidma ühise nimetaja, mille ta leiab etnilises ja keelelises kultuurilises ühtsuses. Näeme , et pol võitlus saksa ühendamise eest on relig võitlus , kusjuures saksa protestantlikud piirkonnad, eesotsas preisimaaga, muutuvad saksa konservatiivseks ja rahvuslikuideoloogia kandijateks, katoliiklikud piirkonnad jäävad alla, neist ei saa saksa ühendamise keskust vaid ühendatakase preisi juhtimise alla . Katoliiklikud
1525. aastal puhkeb talupoegade mäss. Seepeale Luther kainestub ning mõistab, et ühiskondlikud muutused võtavad kaua aega. 1530. aasta Augsburgi Riigipäeval võetakse vastu luterlaste Augsburgi usutunnistus. Moodustatakse Schmalkaldeni liit protestantlike linnade ja vürstiriikide kaitseks Karl V katoliikliku poliitika eest. 1546. aastal puhkenud sõjas saadakse lüüa, kuid 1555. aastaks lepitakse kokku Augsburgi usurahus. Protestantlikud alad jäävad protestantlikuks ja katoliiklikud katoliiklikuks. Luther soovis lammutada kolm müüri ehk tugeval alusel olevat vale seisukohta: vaimulik võim on ülimuslik ilmaliku võimu ees, pühakirja tõlgendamine on ainult paavsti pärusmaa, kontsiile võib kokku kutsuda vaid paavst. Lutheri arvates olid vaimulikud oma rolli üle tähtsustanud, ta väitis, et ristimise kaudu on kõik vaimulikus seisuses. Mungaelu oli tema arvates eraklikult kõrk ja sel ei olnud tema järgi mõtet.
annaabi.ee 
