Keskaja kultuur (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Keskaja kultuur

Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus ­ keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse ­ keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt ­ leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski

Kirjandus

6

doc

Maailma usundid - konspekt

Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligio

Ameerika vähemusrahvad

2

rtf

Keskaeg eestis

Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.­5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka

Eesti keel

14

doc

Usundite konspekt

Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a ­ 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ­ ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarn

Üldine usundilugu

7

docx

10 maailma usundi lühiülevaade

Südame asemel pandi rinda kiviskarabeus. Laip mähiti linaribadesse ja näo asemele pandi muumiamask. Seejärel asetati surnukeha kolme kirstu, pärast seda hauakambrisse. Kuningale anti rohkesti panuseid kaasa. Pidevalt toodi juurde toitu. Egiptlased ei eeldanud et muumia säilib igavesti. Egiptlastel oli rikkalik kirjandus, mis käsitles teispoolsust. Vanimad tekstid on püramiidtekstid. Egiptuse usund oli kultususund. Kultust viidi läbi templites. Egiptuse kultuur oli suletud. Olulisel kohal oli ohverdamine ja palved. Preestritele kehtisid mitmed tabud. Olulisel kohal oli hügieen ning karskus. Preestriamet oli päritav, mood. suletud kasti. Jumalateenistust peeti iga päev hommikuti. Olulisel kohal olid pühad, mille ajal peeti suuremaid pidustusi (uusaastapüha). Usundis toimuvad muudatused: tekivad müsteeriumiusundid (Osirise ja Isise). Müsteeriumidega olid seotud lunastusõpetused. Isisest saab kõiksuse- ja saatusevalitsejanna

Usundiõpetus

35

docx

Üldine usundilugu

· Teistes teadusharudes kasutatavad teooriad ja meetodid · Teoloogia ­ õpetus Jumalast , usuteadus ­ uuritava eksistentsiaalne tähendus uurijale. *Teoloog käsitleb oma ainest kire , hirmuja armastusega (Paul Tillich) Religion · Uskumused ja tavad · Filosoofia ja praktika ­ nt. Mis on elu eesmärk  · Maaimanägemisviis · Eluviis ­ mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne · Olemisviis · Kultuur · Poliitilised eelistused · Moraal ja eetika · Identiteet(individuaalne / kollektiivne)- kes me oleme , kust me tuleme ja kuhu läheme, mis on meie(põhi)väärtused Euroopa ja =eligioon 21.saj · Religion ja kollektiivne identiteet? ­* post-traditsionaalne maailm, · multikultuursus, identiteet ja =eligioon ­ religioon ja poliitika · islam ­ religioon avalikus ruumis? · religioon ja globaliseerumine ÜKS LOENG PUUDU!

Usundiõpetus

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid.  · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate

Üldine usundilugu

13

doc

Kristlus retsensioon

Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funkt

Usundiõpetus

Kommentaarid (1)