5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
revilo1212
Õppematerjali autor
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul
Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618
protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598. aastal andis kuningas Henri IV Nantes'i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks. Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda. Sõja ettekäändeks oli juhtum, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja sekretäri aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka Rootsi, eesotsas Gustav II Adolf. Lisaks Rootsile astus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa. Sõda
kaupa kuna algul materjali lugedes märkasin, et paljud asjad lõppevad sajandite lõpus ning uued algavad kohe sajandi alguses. Nii oli kergem teha ja usun, et tuli ka terviklikum tekst millest on kergem aru saada ja kergem lugeda. 1. Saksamaa 17. sajandil Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt vürstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama. Usulisi pingeid see ei lahendanud. Juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud sõda usuliste rahutuste tõttu keisrile kuuluvas väikeses Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku ning kuna keiser oli katoliiklane, pidas ta seda usurahu rikkumiseks. 1608. aastal moodustasid protestandid uniooni ning 1609. aastal vastasid sellele katolliklased oma ühenduse loomisega. Mõlemal poolel oli oma sõjavägi ja kokkupõrge katoliiklaste ja protestantide vahel oli vältimatu. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23. mail 1618
Sõja algus: Kuningal oli raha vaja, et sotimaal puhkenud mäss maha suruda, selleks ta pidi uuesti kokku kutsuma parlamendi, ta sai raha, kuid talt võeti õigus parlament uuesti laiali saata, kuningas põgenes inglismaalt ja sellega kaasnes ka kodusõda. Sõja lõpp: Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ja kuningas põgenes sotimaale, kuid sotlased andsid ta välja suure rahasumma eest parlamendile. 1649.a 30.jan raiutigi kunigal pea maha londonis. Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Osapooled: Katoliiklaste poolel olid prantsusmaa, põhja-saksa- rooma keisririik., sveits. Puritaanide poolel olid taani, keda toetasid inglismaa ja holland, saksa-rooma keisririigi lõunapool. Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a. Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608
Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas. Järgmisel aastal kutsus Felipe II Alba hertsogi Madalmaadest tagasi ja oli valmis mõningateks järeleandmisteks. Madalmaade vastupanu kandis ka sõjaline edu. 1574. aastal, kui hispaanlased piirasid Leidenit,
Teine suurem valgustaja oli Thomas Jefferson, pooldas rahva suveräniteediideed, oli üks iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Hiljem sai temast ka USA president. George Washington oli kolmas oluline isik iseseisvumisprotsessis, ta oli Iseseisvussõjas ülemjuhataja ning temast sai esimene USA president. · Franklin avaldab Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, millega oleks kolooniatest saanud autonoomne üksus · 1754-1763 Seitsmeaastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, hõlmas nii Euroopat, Põhja-Ameerikat kui muid kolooniaid. Selle tulemusena vallutas Inglismaa Prantsusmaalt alasid, sh Kanada · 1765 sõjaväe majutamise seadus, templimaksu seadus (tekitas rahulolematust, kuna makse oleks pidanud määrama kohalik seadusandlik kogu) · 1766 templimaks tühistatakse, määratakse sisseveotollid · 1773 Bostoni teejoomine protest maksupoliitika vastu, indiaanlasteks riietatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid