Kolmekümneaastane sõda (0)

Kolmekümneaastane sõda
23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid.
1555 . aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks.
1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all.
Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta. Ent keisriväed said peagi taanlastest jagu ning nad vallutasid Põhja – Saksamaa. Küllap oli Saksamaa vallutamine ka üheks põhjuseks, miks 1630. aastal asutus sõtta Rootsi. Rootsis, kes oli tollajal läänemere võimsaim riik, oli valitsejaks protestandist kuningas Gustav II Adolf. Rootsi kuningal polnud Saksamaal toimuvast sugugi ükskõik kuna ta oli ise luterlane . Mees lootis rajada suure Läänemerd ümbritseva riigi. Nii vallutaski Rootsi Põhja- Saksamaa tagasi ning katoliiklaste said tugevalt lüüa. Lahingus, Lützeni all, hukkus ka Gustav II Adolf . Rootslaste sõtta sekkumine tõi murrangu.
1635. aastal astus sõtta Prantsusmaa. See oli aasta pärast seda, kui rootslased olid Nördlingeni all lüüa saanud. Prantsusmaa peaminister oli alati protestante toetanud ja nüüd soovis ta nõrgestada Habsburge. Paljud sõdivad riigid vahetasid poolt ning konflikt muutus aina keerulisemaks. Prantsusmaa ja Rootsi väed ei toonud kumbakile erilist edu. Sõda venis järjest pikemaks. Kui prantslased ja rootslased olid valmis Baierit ära võtma ning ähvardasid Austriat, palus Habsburgide keiser rahu.
Rahu sõlmimise järel olid Madalmaad ja Šveits saavutanud iseseisvuse, Holland, Prantsusmaa ja Rootsi tugevnesid. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks, ent sealsed alad, mis olid protestantlikud või katoliiklikud, jäid ka protestantlikeks ja katoliiklikeks. Suurenes vaid vürsti võim.
1648. aasta sügisel kinnitati rahuleping . Seda rahu oodati tükk aega ja huviga
Vaherahu sõlmimine toimus Vestfaali linnas. Sellepärast nimetataksegi seda vaherahu Vestfaali rahuks. See sai ka esimeseks nüüdisaegseks Euroopa rahulepinguks.
Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ja palgasõdurite vägesid, mis tekitasid suuri purustusi, hakkasid levima epideemiad, surid tuhanded inimesed. Sõda oli põhjendamatu, kuna isegi sõjaväed vahetasid sageli poolt.
Kuigi sõja käigus said mõned riigid maad juurde ja mõningad kaotasid seda, olid need muutused suurte purustuste ja veriste lahingutega võrreldes olematud. See sõda näitas sõdimise ja religioossete vaadete pealesurumise mõttetust. Kumbki pool ei saanud edu, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.