Barokk ja klassitsism (0)

Barokk
Barokk tekkis Itaalias ning sõna „barokk“ on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus.
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse mõisa. Eesti barokk on sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist.
Euroopas oli 17. sajand sõdaderohke ning reformatsioon oli jaotanud kontinendi usulistel põhimõtetel kaheks – katoliiklikuks ja protestantlikuks. Usuvoolude vahel käis pidev võitlus ning 17. sajandil viisid poliitilised nägelused Kolmekümneaastase sõjani, mis haaras peaaegu kogu Euroopa. Barokk maalikunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole ning seda iseloomustas ülevus, jõulisus, hoogsus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Selline kunst sobis hästi ka katoliku kirikule, sest nii oli võimalik inimesi mõjutada. Barokk oli esimene suur stiil, mis juurdus ka väljaspool Euroopat, kuid selle stiili klassikaline pool on omane ainult nendele maadele, kus tegutses katoliku kirik , mis püüdis tagasi võita inimeste poolehoiu, kes reformatsiooni ajal olid kirikust kaugenenud. Nendeks maadeks olid Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa ning Lõuna-Saksamaa. Prantsusmaal ning Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, antiikkunstist eeskuju võttev stiil.
Klassitsism
Klassitsism levis 18. sajandi teisest poolest 19. sajandini, lähtudes antiigiharrastusest ning pidades iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid . Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormi kooskõla , žanri- ja stiilipuhtust. Õitses see stiil just nendes maades, kus valitses absoluutne monarhia . Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline selgus ja harmoonia sobis hästi kindla ja korrastatud riigi sümboliks .
Arhitektuuri välisosa iseloomustas lihtsus, rangus ja reeglipärasus, siseosa veelgi rangem ja tagasihoidlikum kujundus. Dekoratsioonide motiivid muutusid sümmeetriliseks ning levinumaks olid hammaslõige, meander ning rippuva rätiku motiiv . Ehitiste seinaniššidesse paigutati skulptuurid . Kuna levima olid hakanud valgustusaja ideed, siis vähendasid need kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti, seega vähenes sakraalehitiste osatähtsus. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust, mis viis Suure Prantsuse Revolutsioonini. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone , Toompea haldushooned ja paljud mõisaansamblid.
Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad . Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Kunst oli muutunud avalikuks ja kättesaadavaks.
Mairo Koov 12 B 2