elukvaliteeti 5. MTÜ Auh eesmärgiks on abivajavate (koduta) Vealeidja OÜ omanikujärelevalve korraldamine, loomade heaolu tagamine ja ekspertiishinnangute koostamine parandamine. Samuti tegeletakse ning ehitushangete läbiviimine loomakaitse põhimõtete propageerimise ja levitamisega elanikkonna hulgas 6. MTÜ Ühiselt toetada puuetega inimeste Sanfiks OÜ hoonete remondi, avariiremondi ja täisväärtuslikku elu, soodustades hooldusega tegelev äriühing. rehabilitatsiooniteenuste kaasabil Lisaks spetsialiseerunud
Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis Ma valin räägitavateks reformatsioonimaadeks Taani, Norra ja Inglismaa. Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520. aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536. aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega.
ning paned katma väiksemate kõrvu ja silmi, kuid see reklaam vastab reklaamiseadustele. Üllatav on ravimireklaamide arv ühe reklaamipausi ajal. Ravimid tunduvad reklaamis justkui hea tuju toojaid, mitte kui arstimid. Ravimitootjad võiksid kalli reklaami näitamise asemel, langetada hindu, sest kellel tõbi kallal, läheb küsib apteekrilt nõu ja valib endale sobiva ravimi ka ilma reklaamita. Paljudes reklaamides esineb küll peidetud infot ja mõjutusi, kuid üldsiselt jäävad kõik need propageerimise sekundid normaalsuse piiridesse. Eliisa Sommer 10a klass 8. veebruar 2009
üldpildis oli selle perioodi mõju haridusele positiivne või hoopis negatiivne? Just Vene aja alguses, peale Põhjasõda, said alguse mitmed luterlikud usuliikumised. Hakkasid levima pietism, teoloogiline ratsionalism ja hernhuutlaste liikumine. Usk oli tol ajal hariduse alus ning rahva teadmisi kasvatasid eelkõige just kaks viimast eespool mainitut. Hernhuutlaste ehk vennasteliikumine oli talurahva seas äärmiselt levinud just oma sotsiaalse võrdsuse ja vendluse propageerimise tõttu. Kiire levik tähendas aga omakorda paljusid järgijaid, kes innukalt omaks võtsid kõik, mida jutlustaja rääkis. Haritust nõudis aga asjaolu, et hernhuutlaste koguduses võis igaüks kaasa rääkida ja kuulda võeti enamasti neid, kel oli ka teadmisi. Lisaks sellele andsid selle liikumisega kaasnevad päevikutepidamised ja kirjavahetused eestlastele indu omandada kirjaoskust. Teoloogilise ratsionalismi puhul anti aga jutlustaja enda poolt otseselt kogukondlastele teadmisi
Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine", samal aastal asutati Tallinnas "Estonia" selts. Tallinnas esimene suurem eesti äriselts ,,Linda". Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel,
Rahvarinde survetega kaasnenud EKP leevendustega, lubamaks Eesti lipu kasutamise, kuulutamaks eesti keele riigikeeleks. Suveräänsust lootvate eestlaste vastulöökiteks kujunesid aga ENSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu tekked, taotledes, et kõik jääks nii, nagu on (status quo). Vastuseisud said lahenduse suveräänsusdeklaratsiooni abil, kui ENSV seadused kuulutati ülimuslikeks ning alustati Eesti omariikluse taastamise propageerimise ja realiseerimisega. Üheks parimaks iseseisvuse ennistamise soovi näiteks kujunes Balti kett, toimudes 23. augustil 1989, kulgedes 600 km pikkuse umbes kahest miljonist ini-mesest koosneva ahelana Tallinnast Vilniuseni. Siim Krull 1989. aasta lõpul tunnistas NSVL viimaks MRP salaprotokollide olemasolu, ent kuulutades need ,,juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks"; MRP sidet Baltikumi hilisema allutamisega ei tunnistatud. 1991
päringuid saadavad üheaegselt paljud kasutajad paljudest arvutitest Küberkaitse süsteemide vastu suunatud rünnakute kindlaks tegemine, ennetamine ja rünnetele vastamine Botnet (robot network) küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum, mis, koosneb suvalistest tavakasutajate arvutitest (zombidest). Krüpteering andmete muutmine võõrastele loetamatuks Hacktivism (hack activism) arvutite ja interneti kasutamine poliitiliste vaadete ja inimõiguste propageerimise ning protesti eesmärgil Kübersõda Kübersõda on sõda küberruumis, kus arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Seostatud infosõjaga, sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda Erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Eesmärgiks on vastase võitlusvõimetuks muutmine tema elutähtsate teenuste blokeerimise teel Küberkaitseliit
pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi või toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks. Tee puhtaks Kampaania eesmärgiks on elanikkonna keskkonnateadlikuse edendamine, maanteede teepervedele sattuva prügi hulga vähendamine, teepervede osaline koristamine prügist, ning vabatahtlike liikumise propageerimise. Kolm noolt ja number Numbrid 1-7 ja see märk esinevad peaaegu kõigil plastpakenditel.Numbrid aitavad kindlaks teha mis plastikust toode on valmistatud.Sellest on kasu nii tarbijale kui ka hiljem jäätmete sorteerijatele.Viimased saavad välja sorteerida taaskasutatava prügi. Toodet võib põletada Leegiga tikk tähistab põhiliselt
Stalin, sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Dzugasvili elas väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. Noor Jossif lõpetas 1894.a Gori vaimuliku kooli ja astus Tbilisi vaimulikku seminari, kuid heideti sealt marksismi propageerimise pärast 1899. a välja. 1898. aastal astus ta kommunistlikku parteisse ja oli 1901. aastast elukutseline revolutsionäär. 1906 aasta juunis abiellus Stalin gruusia iluduse Jekaterina Svanidzega. 1907.a oktoobris, kuus kuud pärast poja sündi suri Jekaterina tüüfusesse. Poja nimi oli Jakov. Ta õppis ülikoolis ning oli 15a. kui isa võimule tuli ning 1943.aastal tapeti ta põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist. 1918 veebruar abiellus Stalin noorukese Nadezda Allilujeviga
päevad" kitarriteoste konkursi. · 1999. aastal võitis kammerorkestriteos ,,Päikesetõusu akadeemia" Eesti Muusikaakadeemia konkursi ja kõlas Eesti Muusikaakadeemia uue maja avamisel. · 2002. aastal pälvis Timo Steiner oma loomingu eest Heino Elleri muusikapreemia. · 2006. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest. · Eesti Rahvusringhääling on 2008. aastal välja andnud Timo Steineri autoriplaadi "Pilved tulevad vahele". Looming Steiner on loonud väga palju erinevat muusikat, mis erineb vahel üksteisest kui öö ja päev. Tema repertuaaris on nii kurbasid kui ka lõbusaid teoseid, teoseid sooloinstrumendile ja ka orkestrile. Enamus juhtudel ei oleks aru saada, et teosed on sama persooni poolt loodud, kuna nad erinevad teineteisest niivõrd palju
2002. aastal avaldas EOQ Walter Masingu tegevusele austust andes talle kuldmedali "Georges Borel Medal" tunnustuseks tema panuse eest kvaliteedijuhtimises ("invaluable contribution") W.Masing oli Ameerika Kvaliteediorganisatsiooni (ASQ) kaastöötaja, 1974 USA Edwardsi nimelise Medali laureaat Rahvusvahelise Kvaliteediakadeemia (International Academy for Quality - IAQ) kaasrajaja IAQ võttis oma eesmärgiks kvaliteediidee ülemaailmse propageerimise ja arendamise. Sellise idee propageerivat liikumist hakati Masingu eeskujul nimetama Fellow`iks (vennaskond) 1978-1981 oli Masing IAQ president 1981-1984. aastani IAQ juhatuse esimees Seos Eestiga Alates 1988. aastast on W.Masing olnud sagedane külalislektor Eestis 1991 Eesti Kvaliteediühingu asutamise innustaja Walter Masing oli kirjavahetuses paljude eestlastega, suheldes eesti keeles. Ta on kinkinud Eesti Kvaliteediühingule oma kuulsate kvaliteedijuhtimise käsiraamatute
ICOM töötab ühiskonna ja selle arengu heaks. See on pühendunud selleks, et tagada kultuuriväärtuste säilitamine ja kaitsmine. 7. ICA - http://www.ica.org/ ICA ehk The International Council on Archives on pühendunud registrite tõhusale korraldamisele ja arhiivipärandi säilitamisele, hooldamisele ja kasutamisele. Sellega on tihedalt seotud registrite esindused ja arhiivinduse spetsialistid üle kogu maailma. ICA püüab kaitsta ja tagada juurdepääsu arhiividele läbi propageerimise, standardite kehtestamise ning professionaalse arengu, võimaldades arhivaaridel, poliitikakujundajatel, loojatel ja arhiivide kasutajatel omavahel vestelda. ICA on neutraalne ja mittetulunduslik organisatsioon. ICA on üle 60 aasta ühendanud arhiivide instituute ja praktikuid üle kogu maailma. Organisatsioonis on ligikaudu 1400 liiget. ICA on tihedas koostöös UNESCO, Euroopa Nõukogu ja teiste valitsusväliste organisatsioonidega. ICA on koostöös ka eelpool nimetatud IFLA ja ICOMiga
Kuna see oli ainus, mis elanud mees ise kunagi oma öeldu järgi. Doriani tema juures tõmbas, jätab ta neiu julmalt maha. Järgmisel Lord Henry jaoks oli püsivaim ja olulisim väärtus ilu ning ta rõhutas seda hommikul kuuleb ta Sybili enesetapust. Samal ajal märkab ta ka muutusi igal sammul, kuna inimene on kõige ilusam noorena, väärtustas ta väga portreel. ka noorust. Samuti püüdles ta amoraalse elustiili propageerimise poole ja Lord Henry arvab, et oleks õigem mitte tüdrukut leinata ning kingib uskus, et naudingud on elus kõik. Dorianile kollase raamatu, mis on täis ühe mehe pahelisi katsetusi. Usun, et ta poleks alustanud Doriani nii tugeva mõjutamisega, kui oleks Dorian satub teosest lausa sõltuvusse ning otsustab oma elu selle järgi teadnud, mis tagajärjed sel on. Ta ei olnud sedasorti mees, kes oleks ümber seada.
1930. aastatel muutus nais võimlemine Eestis tõeliseks massiharrastuseks. Üle kogu maa tegutsesid rühmad rahvamajade juures. Tallinna ja Tartu kõrvale kerkisid uued keskused, nagu Viljandi, Pärnu, Võru, Narva, Rakvere, Kuressaare jt. E.Idla juhendamisel kujunesid välja tavarühmad ja ,,musterrühmad". Tavarühmade laialdasemat levikut ergutasid esinemise võimalused lihtsate kavadega mitmesugustel spordi ja pargipidudel. Musterrühmad käisid ala propageerimise eesmärgil esinemas paljudes kohtades üle maa. Musterrühmadest kasvasid välja paljud hilisemad silmapaistvad võimlemisjuhid. Musterrühmades olid stiimuliks esinemised võimlemisõhtutel Estonias ja Vanemuises, eriti aga võimalused osaleda Põhjamaade, eeskätt Soome ja Rootsi võimlemispidustustel. Välisesinemistel saatis Eesti rühmi reeglina silmapaistev menu ajakirjanduses kiideti eestlannade uuenduslikku ja moodsat laadi.
Elukäik Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses vaese kingsepa Vissarion Dzugasvili perekonnas. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele mitteilmumine". 1888-1894.a. õppis ta Gori kirikukoolis, seejärel Tbilisi vaimulikus seminaris, kust visati 1899. a. välja revolutsioonilise meelsuse pärast. Kooliharidust Goba pärast seda enam ei saanud. 1899. a. detsembris töötas Stalin oma ainsal palgatööl, oli Tbilisi observatooriumi kontoriametnik. 1900. a. ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega. Kui see 1903. a
Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele miteilmumine" 1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tuli, oli temast saanud partei häälekandja Pravdatoimetaja. Võimuhaaramise protsessis mängis Stalin minimaalset rolli: hilisemad väited tema suurest panusest oktoobripöörde ajal on SUUR VÕLTSING. 1922
nina- kurguhaigustele. Koppel oli 1920-28 Tartu ülikooli rektor ja sisehaiguste polikliiniku juhataja, organiseeris ülikoolis kõrva-nina kurguhaiguste kateedri (1904). Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja "Tervis". Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis "Vanemuine". Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. H.Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises. Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust
kindlustamise nõuet. uuringud näitavad, et tegemist on eelkõige regionaalse päevahoiu kohtade puudusega. Lasteaedade järjekorra probleem on kõige suurem Tartu linnas. 9 Lahendused Esitan eelmises peatükis väljatoodud probleemidele mõned võimalikud lahendused: · Riigil soodustada hooldusperede arvu kasvu teenuse propageerimise,nõustamise ning täiendkoolituste kaudu · Luua pidevalt uuendatav andmebaas mis käsitleks nii koolituse läbinuid,hetkel tegutsevaid kui ka potentsiaalseid hooldusperesid · Täpsustada järelevalvesüsteemi täiustamiseks ning teenuse kvaliteedi paremaks hindamiseks asendushoolduse kvaliteedi mõiste ning määrata komponendid, mida järelevalve käigus hinnatakse.
materialismi ja ratsionalismi levik võitlus kiriku ja poliitilise reaktsiooniga filosoofia sekkumine ühiskonnaellu ISELOOMULIKUD JOONED 1) võitlus parema ühiskonnakorra eest (riigi etteotsa valgusideede vaimus kasvatatud valitseja ) 2) vabaduse ja võrdsuse ideede levitamine 3) mõistuse kuulutamine kõige mõõdupuuks 4) ideaaliks loomulik inimene 5) valgustusideid hakkas levitama ajakirjandus 6) ilukirjandus kui ideede propageerimise tribüün, ideoloogilise mõjutamise vahend 7) kogu valgustuskirjandust läbivad humanismiideed: üldjuhul uskusid valgustajad inimloomuse headesse algetesse kõik halb tuleb keskkonnast JAGUNEMINE 1) valgustusklassitsism oli suurte ühiskondlike ideede ja poliitiliste kirgede teenistuses, antiikkirjandus jumalustati; Voltaire, Goethe, Schiller 2) valgustusrealism püüd läheneda kaasajale, näidati lihtsat inimest
4. ÖKOMÄRGISTATUD TOOTEID Kuigi eesti kaubandusvõrgus leidub ökomärgistatud tooteid, pole midagi tehtud, et neid kergemini üles leida. Keskkonnateadliku tarbija ostuotsuseid ei suuna kauplustes vastavad infolehed ning ökomärgistatud tooteid pole eraldatud märgistamata kaubast. kuigi igasugune reklaam ahvatleb rohkem tarbima ja on seetõttu keskkonna säästmise seisukohalt taunitav, siis ökomärgi propageerimise kohta nii öelda ei saaks. Vastupidi, ökomärgi reklaamimine õhutab küll tarbima, kuid arukalt ja kooskõlas keskkonnaga. praegusajal tuleb eesti kaubanduses veel ette juhtumeid, kus kaubale eestikeelset silti kleepides on kinni kaetud ka ostjale mõeldud märgistus. 5. MIS KASU SAAB TARBIJA? Tõestab tarbijale, et toode on keskkonnaja tervisesõbralikum Annab kinnituse, et toode tarbib vähem ressursse ja on seega ka majanduslikult mõttekam (nt energiat tarbivad seadmed)
õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. Kindlasti tuleb ka edaspidi rõhku panna erakapitali kaasamisele läbi õppelaenusüsteemi arendamise ja maksuvabade haridusfondide propageerimise. Fakt on see, et kõrgharidust tuleb reformida. Seda eelkõige seetõttu, et Eesti inimesed saaksid parima võimaliku hariduse ning leiaksid efektiivse rakenduse tööturul. Usun, et kui jõuame eelmainitud valikutes üksmeelele, siis oleme astunud suure sammu seatud sihtide suunas. KOKKUVÕTE Haridustasemed on: alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase), kõrgharidus (III tase). Eesti haridussüsteem on nii ülesse ehitatud, et kõik kes soovivad õppida saavad õppida
MPS = 500 / 2000 = 0,25 (säästab juurdesaadud 2000kr'ist 25% - 500 kr) 14.Säästmise piirkalduvus (MPS): 1.näitab investeeringute taset riigis 2.võimaldab selgitada riigi kõige kokkuhoidlikumat inimest, et väljastada talle "aasta koonerdaja" tiitel 3.näitab, kui palju kasutatava tulu lisakroonist (lisandunud rahaühikust) läheb säästmiseks 4.iseloomustab pankade halba tööd säästuhoiuste propageerimise osas 15.Kas varude ja läbimüügi suhte (jagatise) suurenemine viitab suure tõenäosusega majanduslikule tõusule? Tõene / Väär 16.Indutseeritud tarbimine iseloomustab: 1.tarbimise suurust, mis ei sõltu sissetulekute suurusest 2.tarbija aura muutust ideaalses tarbimiskeskkonnas 3.tarbimise suurust, mis sõltub sissetulekute suurusest 4.tarbimise suurust, mis sõltub tarbija poolt indutseeritud tarbimisideedest 17. Graafikult 1. Kui suur on antud tingimustel autonoomne tarbimine?
esimene suhtekorraldusfirma on loodud 1900 aastal Moodne suhtekorraldus Ivy Ledbetter Lee. oli algselt ajakirjanik, sealt edasi sai temast PR. töötas raudtee firmade jaoks, oli Rockefelleri perekonna suhtekorraldaja. Motoks the public be informed(firmad peavad rääkima ise enda lugu võimalikult ausalt ja avatult) Edward Bernays. nn suhtekorralduse isa. temalt on pärit mitmed juhtumid mis on väga tähtsad PR ajaloos, üheks on nt Torches of freedom(naistele suunatud suitsetamise propageerimise kampaania). Kasutas palju Freudi psühhoanalüütikat. Nn andis suitsetamisega naistele ühe vabaduse juurde. propaganda Nõukogude liit. paljut kirjaoskamatut rahvast üritati informeerida visuaalsete elementide abil(kino, pildid,peeti kõnesid) natsi-saksamaa suhtekorraldus eestis I iseseisvus periood, algusaastad ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus
väikeriike suurtele. Kuna mitme kandidaadi jaoks võib liitu pääsemine muutuda mõrumaiguliseks, on kogu protsess tasakaalutu. Euroopas pööratakse palju tähelepanu kandidaatriikide kvaliteedile.6 Liitumise eest küsitav „hind“ võib olla liiga kõrge ja ootused ebaselged. Laienemist ei ole võimalik kohaldada kogu maailmale ega eksportida. Tuleb leida alternatiivne väljapääs, millega sätestada oma norm rahvusvahelistes suhetes. Oma normi propageerimise eesmärgiks on see, et teised seda tunnistaksid ja omaks võtaksid, kuid siit tulebki EL-i enesekehtestamise raskus: mitte ükski suurvõim ei ole nõus teiste ettekirjutustega nende käitumise või elukäsitluse aadressil.7 Algupäraselt lõid eurooplased originaalse institutsiooni ning kehtestasid Euroopas rahvusvaheliste suhete ansambli, mis pärineb täielikult globaalsest asjade käsitlemisest. Süsteemist, milles on välistatud sõja võimalus omavahel suveräänsust jagavate riikidega,
ellu viimisel. See vabadus ei pruugi ka olla alati kõige parem, kuna pedagoog, kes oma ainet ei tunne, ei oska ka selle sisu valida, materjali järjestada ja metoodiliselt esitada ega soovitud tulemuseni jõuda. Kuid nagu näha siis sellist tüüpi õppekava on juba aastaid vastu pidanud ning toimib Eestis küllalti hästi. Koolide õppekavades toimus veel muutusi, seda siis reaalainete vähendamise ja sotsiaalteaduste propageerimise suunas, veel hakati tähelepanu pöörama ka aktiivsetele õppemeetoditele. Aktiivsete õppemeetodite eesmärk oli õpetada õpilased ise mõtlema, analüüsima, lahendusi ja seoseid leidma, kuna varasem õppekava ei soosinud õpilase mõtlemise arendamist. Õppemeetodeid peaks samas kasutama mitmekülgselt ja kindlat meetodit ei tohiks peale suruma ja nö leierdama hakata. Nõukogude Liidu ajal oli kõigil koolides samasugused õpikud, kuid iseseisvumisega hakkasid
3 Peaaegu iga keskaja inimene armastas rohkelt süüa. Linlased ei olnud huvitatud saleda joonise hoidmises, muretseti hoopis kas söödavat on piisavalt või mitte. Kartulit õpiti tundma alles 16.sajandil, kui oli taasavastatud Ameerika. Selle asemel söödi palju naerist ning herneid ja ube. Kala omandas keskajal suure tähtsuse just kiriku propageerimise tõttu. Kala kuivatati ja soolati. Suure kevadise paastu ajal hinnati kala kui meelisrooga. Tavaliselt söödi päevas 2 korda: keskpäeval ja õhtul kella 6 paiku, mis oli ka peamine söögikord. Põhitoiduks oli liharoog, mis oli lahti lõigatuna asetatud vaagnale. Igaüks võttis seda sealt kas sõrmede või orgiga ning asetas suhu või leivaviilule. Leivaviilu kasutati tihti taldrikuna. Kuna toitudel oli sageli halb kõrvalmaitse, püüti seda varjata vürtsidega. Pidusöögi
6 põhjused"(1928, prantsuse keeles ajakirjas ,,Europe", 1961 ja 1976 vene keeles), millest tuleb juttu allpool. Pärast ,,Anna Karenina" ilmumist mõistis Tolstoi hukka oma senise kunstilise toodangu ning pühendus omapärase kõlblusõpetuse propageerimisele, avaldades ,,Pihtimuse"(1881) ja suure hulga usulisi publitsistlikke ja moraliseerivaid artikleid, mis tekitasid usulise liikumise, nn. tolstoilismi (selle propageerimise vahendiks oli kirjastus ,,Posrednik"). Selle kõlblusõpetuse põhimõtteks on kurjusele mittevastuhakkamine ja nn. lihtsustamine, s.o. lähenemine lihtrahvale, kes olevat usulise ja kõlbla tõe kandjaks. Oma suhtumises ristiusku ja kirikusse oli Tolstoi pessimist: evangeeliumide õige tuum olevat varjatud väliste tseremooniate, silmakirjatseva vagaduse ja sotsiaalse ülekohtu taha.(Eesti Entsüklopeedia lk 215) Joonis 5. Viimane ülesvõte koos abikaasaga 1910.
History of Rock `n' Roll. Paljud on kinnitanud ,et kui ta poleks olnud must, ületanuks ta populaarsuselt Elvis Presleyt.Võrreldes teiste rock'n rolli silmapaistvate esindajatega oli ta majanduslikult vähem edukas , osalt seetõttu , et kuulsuse tipul olles tekkis tal konflikt seadusega.Ehkki ta on alati kinnitanud , et tegemist oli sihiliku väärsüüdistusega tuli tal veeta kaks aastat trellide taga.Tublisti koorisid teda ka kirjastajad, produtsendid ja diskorid, seades laulu propageerimise eeltingimuseks kaasautorluse.Chusck Berry populaarsete laulude loetelu on üsnagi pikk.Algas see 1955 aastal lauluga "Maybelline", oli oli algselt kavandatud kantristiilis loona; edasi tulid "Sweet little sixteen" ja "Schooldays"( mõlemad olid suunatud otse noorsoo kõrvadesse), "Rock'n roll music","Johonny B Good" jt.Väärib märkimist , Chuck Berry armastas oma lauludesse tuua otsest Ameerika olustikku koos kohanimedega, mis võisidki olla üks põhjus tema vangisaatmise pärast
poolt kui populaarkultuur. Võiks öelda, et populaarkultuur ongi saanud enamuse oma sisust väliskultuuridelt, rahvakultuur aga jääb rohkem truuks oma maa traditsioonidele. Kohati on nimetatud populaarkultuuri ka primitiivseks ja labaseks, sest selle eesmärk on teenida raha, samas, kui rahvakultuur on respekteeritavam, sest on populaarkultuuriga võrreldes eetilisema alatooniga, sest on seadnud eesmärgiks rahvuse traditsioonide ja väärtuste hoidmise ja propageerimise. Populaarkultuur sisaldab endas pidevat tarbimist (Ta rõhub kiirele tarbimisele, naudingule, rahale jne.) ja uusi vahetuvaid elemente või trende, see meeldib paljudele erineva staatusega inimestele ning on ühtlaselt kõigi hulgas populaarne, samas kui rahvakultuur propageerib stabiilsemaid väärtusi, traditsioone ning ei levi niivõrd ühtlaselt kõigi hulgas, omades eraldi tarbijaskonda. Rahvakultuuril on oht integreeruda teistesse kultuuridesse. 3
Kammerorkestriteos "Päikesetõusu akadeemia" võitis Eesti Muusikaakadeemia konkursi ja kõlas Eesti Muusikaakadeemia uue maja avamisel 1999. aastal. 21 2002. aastal pälvis Timo Steiner oma loomingu eest Heino Elleri muusikapreemia. 2006. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest. Eesti Rahvusringhääling on välja andnud Timo Steineri autoriplaadi "Pilved tulevad vahele" (2008). Alates 2005/2006 õppeaastast on ta Tallinna Muusikakeskkooli direktor.27 Tauno Aints Tauno Aints on sündinud 19. juunil 1975. aastal Tartus. Ta on eesti helilooja, popmuusik, kontsertmeister ning muusikapedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2004.28 Haridus Tauno Aints lõpetas 1993. aastal Miina Härma Gümnaasiumi ja 1998. aastal Viljandi
paigaldavad endale päikesepaneelid ja/või kollektorid. Ülejäänud 31 vastajat olid väga huvitatud ja paigaldaksid, kuid neil puudub piisavalt rahalisi ressursse. 55% inimestest oleksid nõus paigaldama, aga neil puudub paigaldamiseks piisavalt raha või vastavaid tingimusi. (Joonis 21.). 35 Joonis 21. Huvi päikeseenergia vastu peale küsimustele vastamist 4.14 Päikeseenergia propageerimise vajadus Viimase küsimuse eesmärgiks oli teada saada, kas tuleks propageerida päikeseenergia kasutamist igapäevase energiavajaduse katmiseks. Variantideks oli 5 valikvastust ja üks avatud vastus vastajate soovitusteks, teha võis mitu valikut. 9 vastajat arvas, et ei tuleks propageerida. Kõige enam (65 korral) valiti, et tuleks teha tasuta päikeseenergiaga seonduvad infotunnid erinevates Eesti paikades, eriti maakohtades. Järgmisena arvati, et tuleks
(,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand"), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Pähklipureja", ,,Uinuv kaunitar"), klaveri-, kammer- ja vokaalmuusika. Uusajal valitses ilmalik muusika, keskajal vaimulik. Muusikas vallandus emotsionaalsus. Arenes homofooniline muusika (mitmehäälsus, kus domineerib meloodia hääl, teised saated moodustavad saate.) Uusaeg sai suurteoste ajastuks. Ooper, ballett instrumentaalmuusika - kõik need jooned ei pääsenud maksvusele kohe uue ajastu alguses. Muutusid ka muusika propageerimise võimalused, hakati kasutama avalikke kontsertsaale ja ooperiteatreid. Muusika läbis kolm stiiliperioodi: 1. Barokk 17.saj 18.saj I pool 2. Klassitsism 18.saj II pool 19.saj algus 3. Romantism 19.saj 20.saj Barokk Koos eksisteerisid vana ja uus kunst. Jätkus vaimuliku koorimuusika arenemine, kuid üha enam arenes ilmalik muusika. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid kasvas ka instrumentaalmuusika tähtsus. Tekkisid uued meloodia tüübid:
mõõka, müüdaks esimesel aastal kuus 50 mõõga jagu toormaterjali, tehes aastakäibeks 42 000 krooni. · Ühe LARPiteemalise riidekomplekti valmistamiseks kulub ligikaudu 3 ruutmeetrit riiet. Ühes kuus ostetaks ligikaudu 10 komplekti jagu riiet, tehes 1. aasta käibeks 54 000. Kokku tuleks esimese aasta käibeks: 420 000+66 000+10 000+144 000+54 000+42 000+54 000=790 000 krooni Teisel aastal on oodata LARPi ja lauamängude propageerimise tulemusena nõudluse kasvu pakutavatele toodetele, mis suurendab toodete läbimüüki. Müügile aitab kaasa väljakujunenud püsiklientuur ning tuntus turul. Teise aasta lõpus laieneb ettevõte teistesse Eesti linnadesse. Pakutava LARPi varustuse kvaliteet kasvab, hakatakse tegema koostööd Eesti nahameistrite ja seppadaga. Kolmandal aastal laieneb ettevõte välismaale, tuues kaasa läbimüügi kasvu. LARPi varustuse kvaliteet paraneb veelgi. Tabel 5 Realiseerimise netokäive (tuh
Meie ettevõttele saab oluliseks pidev kulude kontroll ja turu laiendamine, toodangu mahu suurendamine. Maailmas on umbes 6,6 miljonit inimest, kellest ligikaudu 6% on taimetoitlased. Enim taimetoitlasi leidub Indias, tervelt 40% rahvastikust. Viimane näitab, et taimetoitlus sõltub lisaks tervise ja moraalsusega seonduvatele aspektidele sageli ka kultuurilistest ja religioossetest eelistustest. Hetkel on taimetoitlaste osakaal tõususuunas eelkõige tervislike eluviiside propageerimise tõttu. Eesti taimetoitlaste arvu on raske kindlaks määrata, kuna taimetoitlusega seonduvaid seltse ja ühinguid on väga vähesel määral ning samuti on taimetoitlusest informeeritus suhteliselt vähene. Tervislikult toitujate arv on aga vaikselt suurenemas ning plaanis on meie ettevõtte tegevuse näol seda arvu veelgi suurendada. Konkurentsis püsimiseks tuleks ettevõttel pakkuda oma teenust mitte ainult taimetoitlastele, vaid ka lihtsalt tervislikku toitumist harrastavale inimesele. 3
Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Proosa esiletõus Realism võttis eesti ilukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Realismiajajärgul tõusis juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani ja novellizanr. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaikadeks lähemad ja kaugemad linnad
spordiorganisatsioonides. Tööjõureservides moodustati noorte õppegrupid treener H.Aasa juhendamisel , Jõus võttis noorte õpetamise oma südameasjaks treener I.Tarro, Tallinna Pioneeride ja Koolinoortes Palees H.Neemelaid. Föderatsiooni presiidimus oli tihti arutamisel motokrosside korraldamise uute vormide ja täienduste probleemid. Suur osavõtjate arv tingis Eesti meistrivõistluste läbiviimise mitmeetapilistena ja motokrossi propageerimise huvides erinevatel krossiradadel. Esimene ja õnnestunud katse tehti 1968. Aastal. Võistlus paikadeks valiti kuus krossirada. Kõikides masinaklassides võisteldi kolmel etapil. Naised, noored ja mehed 350 cm3 soolo ja sama kubatuuriga külgvankriga mootorratastel võistlesid Kohtla-Järvel, Lelles ja Kundas. Sõidud noorte 175-, meeste 125-,175-,250- ja 500- kuubikulistel masinatel korraldati Võrus, Valgas ja Viljandis. Meistrivõistlustel oli esimene etapp 4.Mail ja viimane 1.Septembril
teaduslik ateism ei tabanud ära religiooni tegelikku olemust. Ta lisab, et kuna ateism pidi olema teaduslik, siis ateismi levitajad olid ateismi tõestamiseks sunnitud teadust kasutama. See viis aga raskusteni, sest tegelikud teadlased hoidusid religiooni kohta midagi ütlemast. Lõppude lõpuks sai ateistlikust “teadusest” ideoloogia, mis üleüldse teaduslikust meetodist kõrvale hoidis. Ateism uususundina Ära tuleb märkida ateismi propageerimise algusest saadik läbivat kiriklike terminite - punajutlus, ilmalik leer jms - kasutamist ateistliku propaganda poolt. Sedavõrd jäik oponeerumine toob paratamatult endaga kaasa vastase meetodite kopeerimise, millega paratamatult tööpõld iseeneslikult ahendatakse ja meetodid kindlaks määratakse. Teisalt on muidugi tegu äärmiselt hea reklaaminõksuga - tegu on juba sissetöötatud kaubamärgiga. Näiteks, 30ndate aastate lõpus ilmus
kehtestamise kui ka kirikliku distsipliini tugevdamise teel. Kirikuõpetajate ja visitaatorite formuleeringud ei jäta kahtlust, et tegemist polnud katoliku usu taaselustamisega, vaid mingite ristiusueelsete rituaalsete talitlusetega. Rootsi võimud, balti aadel ja baltisaksa luterlik kirik asusid püha innuga seda vastupanu murdma. Eesti alale iseloomulikuks võib lugeda asjaolu, et luterliku ideoloogia ägeda propageerimise ja nõiaprotsesside aeg kujutas endast ka esimest intensiivset ja massilist ideoloogilist pealetungi eesti rahva vaimseks orjastamiseks. Hoolimata kõigist ponnistustest ei läinud politesi- ja kirikuvõimudel korda eelkristlikke uskumusi ja traditsioone täielikult välja juurida. Kuni XVII sajandi lõpuni harrastati ebajumalakultust ulatuslikult ja küllaltki vabalt. XVIII sajandi esimesest veerandist on esimesi tundemärke ja ettekuulutusi rahva vaimuelus aset
lahendust ootama. 1865. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen, eesti ajakirjanduse rajaja, Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine". Samal aastal asutati Tallinnas ka ,,Estonia" selts. Tekkisid ka põllumeeste seltsid ning laulu- ja mänguseltsid. 1872. aastal loodi üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, nn. uue kirjaviisi (see on meil kasutusel tänini) propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara korjamisega. Friedrich Robert Faehlmann kogus, uuris ja töötles eesti folklooriainest, temalt pärinevad mitmed kaunid kunstimuistendid (nt. ,,Koit" ja ,,Hämarik"). Temalt pärineb ka eepose koostamise idee ja selle esimene kavand. ,,Kalevipoja" kirjapanijaks sai Faehlmanni sõber Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald tegi ka tõlketöid ja avaldas populaarteaduslikku ajakirja.
Seltsi vaimsust toetavate ühendustega. ·Aleksander Paldrock- 1871-1944. Arstiteadlane ja sõjaväelane. Aleksander Paldrok leiutas meetodi leepra ravimiseks süsihappelume ja kullapreparaatidega. Esitati kolm korda Nobeli auhinna kandidaadiks. 1934. aastani oli Eesti sõjaväes kindralmajor- meedik, Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse nahahaiguste konsultant. ·Heinrich Koppel- 1863-1944. Arstiteadlane. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. ·Johan Kõpp- 1874-1970. Oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop ja Tartu Ülikooli rektor. 1937. aastal
Tsensuur ja poliitilised piirangud tõkestasid mitmete oluliste teemade käsitlemist, nagu näiteks sisepoliitiliselt õrnad rahvusliku kultuuri ja baltisaksa kiriku ning sotsiaalsed probleemid. Selleaegsetes lehtedes oli rahvuslikul kultuuril suur osaseltsielu ja koolide ning üldise hariduse käsitlemisel. Lehtedes ilmus ka palju algupärast ilukirjandust. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Eriti oluliseks tuleb pidada ajakirjanduse kaudu levinud taust-teadmisi, mis tekitasid (koos eesti keele kasutamisega) eesti haritlaste keskrühmas ühise tunnetuse eestlaste ajaloost ning propageerisid rahvusliku teadvuse teket. 9. Eesti vaimueliit eesti kultuuri kandja ja mõtestajana (Eesti haritlaskonna
ühinemisel moodustunud Rahvusliku Keskerakonna juht. Kui ta 1933 uuesti valitsusjuhiks sai, oli tema suurimaks mureks lahendada Eestit ikka veel vaevav majanduskriis. Selleks oli vaja devalveerida Eesti kroon; et aga asi tekitas paljudes põllumeestes ning vasakpoolsetes vastuseisu, oli seda väga raske teha. Eelmised valitsused ei olnudki "krooni kukutamisega" julgenud tegeleda ning Pätsi valitsus oli isegi selle avaliku propageerimise keelanud. Tõnissoni valitsus tegi asja ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises Peruule, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus. Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka Vabadussõjalaste poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid
kaasaaitamine ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele. Ühisesse organisatsiooni on koondunud ettevõtted, kes soovivad kaasa rääkida ja anda oma panuse ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna kujundamisse ning need, kel kasu pakutavatest praktilistest teenustest ja ärialasest informatsioonist. Lisaks sellele arendavad taolised ühingud ettevõtluskeskkonda, parandavad majandust läbi erinevate projektide, mis on suunatud ärieetika ja vastutustundliku ettevõtluse propageerimise, kommunikatiivse innovatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamise, ettevõtlushariduse levikule ning ametiõppe populariseerimisele. Kaubandusühingutesse võiksid kuuluda kõik ettevõtjad, kes on huvitatud soodsa majanduskeskkonna säilitamise tagamisest ja oma äri edendamisest. Eestis tegutsevaid Soome ettevõtjaid koondab Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC), mis on suurim Eestis tegutsevatest rahvusvahelistest kaubanduskodadest. Sellel on
omaloomingut kui ka teiste heliloojate laule. Folkmuusika alla paigutatakse ka ühiskondlik- poliitilise sisuga protestilaul, mis toob esile mitmesuguseid ühiskonna pahesid nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne. Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Protestilaule lõi ja esitas legendaarne USA töölislaulik Joe Hill (1879- 1915). Tema tööd jätkas neegerlaulja Paul Robeson (1898- 1976), kellel 1950 anti rahupreemia progressiivsete ideede propageerimise eest. Tänapäeva folkm uusika “isaks” loetakse P ete S eeger’it (s.1919), kes kutsus üles avastama oma maa rahvamuusika rikkusi. (Tema isa Charles Seeger oli muusikaprofessor, dirigent ja etnoloog, kes hakkas esimeste hulgas süstemaatiliselt koguma ameerika rahvamuusikat.) Tema esituses on tuntud laul “Where Have All th e F low ers G on e” (“K uhu küll kõik lilled jäid”). Joan Baez (s. 1941) on ise ennast pidanud rohkem poliitikuks kui muusikuks- lauljaks
· laevajäätmete vastuvõtu dokumenteerimine ja aruandlus; · järelevalve jäätmete tegeliku äraandmise üle sadamas. 3. Arhitektuuripoliitika ja tehiskeskkond Arhitektuuripoliitika väljatöötamisel on seatud eesmärgiks käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Riigiarhitekt peaks olema otseselt seotud säästliku planeerimise ja väärtarhitektuuri propageerimise ning valdkonna juhendite ja soovituste ettevalmistamisega. Samuti võiks riigiarhitekt analüüsida Eestis ja teistes riikides teostatud planeerimis- ja arhitektuurialaseid uuringuid ning projekte, ühtlasi koostada ka kogemustele tuginevalt riigile, kohalikele omavalitsustele ning arendajatele abi- ja juhendmaterjale. Tehiskeskkond on inimese ümbrus, mis on inimtegevus, nt hooned, tehased, farmid, tööstusmaaalad, linnad, mida saab seadistada infrastruktuuriga, nagu veevarustus ja energia
Kõne oli tähelepanuväärne selle poolest, et ühemõtteliselt tuuakse esile see, et sõja võit või võit Sm üle saavutati eelkõige tänu Vene rahvale- mitte Nõukogude rahvastele, vaid eraldi vene rahvast toodi välja. Ei olnud esimest korda, ka 30ndate lõpus on selgelt olemas vene rahva esiletõstmine. 1945 oli sõnumil laiem kõlapind, oli signaal ka propagandaaparaadile, tollasele ajakirjandusele, käivitas sõja järgselt nõukoguliku patriotismi propageerimise NL ühiskonnas. Nõukogude patriotism tähendas eelkõige panustamist Vene rahvale, vene rahva esiletõstmist. Kujunes välja teatud mõttes rahvuste hierarhia NL-s, kus kõige kõrgemal tipus oli vene rahvus, talle järgnes ukrainlased, valgevenelased (slaavi kolmik esiplaanil), sealt edasi järgmise astme moodustasid rahvused, kel oli oma rahvusliiduvabariik, veel allapoole olid autonoomsed liiduvabariigid, kõige madalamal olid eksterritoriaalsed rahvused
Nii osutus võimalikuks hakata välja andma eraldi lisalehte. Seda toimetama kutsus Jannsen Jakob Hurda. Juba lisalehe avanumbris rõhutas Hurt, et tahab olla lugejaile juhatavaks, noomivaks ja karistavaks koolmeistriks, kes "igapidi armastuses oma isamaale tõsist tulo ja kaso püüab". Lisalehte kirjutades järgis Hurt põhiosas oma varasemat ajakirja programmi, seades eesmärgiks lugejate silmaringi avardamise, aga ka uue kirjaviisi propageerimise. Oma töö kallale asus Hurt suure innuga, püüdes valgustada teemasid, mis seni olid alles vähe lugejateni jõudnud. Et Hurt kirjutas lisalehte üksi, kasutamata teisi autoreid või tõlkeid, siis kujunes ka lisalehe temaatika Hurdale lähedastelt aladelt: ajalugu, rahvalooming, eesti keel, kirikulugu, kasvatus, loodusteadus. (Lisalehe temaatikat on põhjalikult analüüsinud Rudolf Põldmäe oma raamatus "Noor Jakob Hurt".) Kõige rohkem avaldas lisaleht artikleid ajaloo valdkonnast
Klassikalise häälekooli puudumine võib selles kontekstis kasukski olla. 83 likkuses, mida kriitik Eduard Visnapuu Estonia juhatusele hiljem ette heitis 171 , vaid faktis, et oli, kellega sellist enneolematut ettevõtmist läbi viia, s.t piisavalt heatasemelisi muusikuid, ja huvilist publikut, kellele seda teha. Kontsert anti eetrisse ka ringhäälingu otseülekandena, millel džässi propageerimise ja leviku seisukohalt oli hindamatu väärtus. Kontserdil viibinud muusikute Georg Metssalu ja Karl Aaviku 172 kinnitusel mängiti ka G. Gershwini “Rhapsody in Blue`d”, mis millegipärast kavalehel ei kajastu. Kuna selle teose esitust mäletab ka muusikuna kontserdil osalenud Kurt Strobel (Ojakäär 2000: 324), siis võib uskuda, et nii see tõesti oligi. Mis puutub aga kavalehte, siis sellel leidub teisigi ebatäpsusi: mitte kõikidel lugudel ei ole märgitud autorit (puuduvad: 1
annaabi.ee 
