Rock muusika teke (1)

Sissejuhatus
Rock muusika on on pop muusika alaliik , oma esileküündiva volkaalmeloodiaga mida saadavad kitarr (id), bass ja trummid on rock muusika olnud läbi aastate üks populaarseimaid muusika alaliike .Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock ‘n’ roll, mis on ka
tänapäevasele rock muusikale alusepanija.
Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust muusikast erinevaks teevad.
Valisin selle teema eelkõige oma enda huvi tõttu rock muusika vastu ning kuna rock on muutumas tänapäeval üha populaarsemaks siis loodan ka ,et teistelgi on seda uurimustööd huvitav lugeda. Sestap ongi uurimustöö eesmärk Rock muusika ja tema ajaloo tutvustamine.
Teemat sai uuritud eelkõige erinevate ajalooliste allikate nagu raamatute, ajalehtede,vanade videode ja helikandjate kaudu.Näiteks võrdlesin ja analüüsisin erinevaid muusikalisi ja videolisi näited läbi rock muusika ajaloo ja tutvusin lähemalt Rock muusikat enim arendanud muusikute ja nende motiividega.See uurimustöö ongi kokkuvõte sellest, mida avastasin.
Minu uurimustöö koosneb kahest peatükist. Esimeses teen juttu rock ‘n’rollist tänu tema määratule tähtsusele tänapäevase rock muusika kujunemisel.Teine peatükk käsitleb aga rock muusika ümbertöötlemist Inglismaal ja selle lõpliku kuju saamist USAs.
Põhiosa
1.Rock ‘n’ Roll
Tänapäevasele rockmuusikale pani selgesti märgatava aluse viiekümmnendate aastate keskel ilmunud rock ‘n’ roll. Seetõttu ongi tollal kasutusele võetud nimetuse esimene pool jäetud tähistama praegusegi rütmimuusika avaldusvorme , hoolimata sellest , et muuskas eneses on toimunud olulisi muutusi.Paljud väidavad , et rock’n roll on lihtsalt valgete poolt ülevõetud mustade rhythm and blues (rütm ja bluus) , millele anti uus nimi , et asi oleks väärikam. Siiski tuleb tunnistada , et kuigi rock‘n’rollis on ääretult palju rütmi ja bluusi elemente on seal ka palju teiste stiilide nagu Country , Gospel , Folk, Western , bluus ja jazz (ülevõeti boogie woogie rütm) mõjutusi.(ainestik V. Ojakäär Pop muusikast lk 54)
Žanri ristiisa au päris endale ühe Cleavlandi ringhäälingu saate töötaja Alan Freed , kes 1952 . aastal pani oma saate lõpuosale, mis oli pühendadud mustale rütmile ja bluusile nimeks “Moondog’s Rock and roll party”.(Kuukoera rock’n’ rolli pidu).Tiivustatuna saate menust , üritas Freed aasta hiljem korraltada kohalikul staadionil avaliku kontserdi tolleaegsete populaarsete mustade lauljate osavõtul.Kümne tuhande kohaga staadionile trügis kolmkümmend tuhat inimest.Võitlus kohtade pärast oli nii äge , et kontsert tuli ära jätta.Korraldajaid vapustas aga , et kaks kolmandikku kohale tulnutest olid valged, mis näitas valgete suurt huvi musta rütmibluusi vastu , kes ei saanud seda janu vaigistada ühiskonnas levinud rassibarjääri tõttu.Freedil siiski õnnestus kontsert korraltada sama aasta sügisel.Esinesid ansamblid The Moonglows,The Harptones ja The Drifters ning lauljad nagu Fats Domin, Joe Turner , Ella Johnson , Dakota Staton ja Red Prysock.Sisuliselt loetakse seda esimeseks rock’n roll kontserdiks , kuigi loetletud solistidest peetakse selle žanri esindajaks vaid Fats Dominot.(faktid http://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Freed )
Rock’n rolli üks suur plusse on tema lihtsus ja kaasatõmbavus.Pole liialdus väita , et 90% paladest tugines bluusi skeemile, mida kasutati üsnagi primitiivselt. Meloodilised šabloonid rändasid laulust laulu , rütm oli aegalsemas tempos punkteeritud, elavama tempo puhul aga ühtlastes kaheksandiknootides , kusjuures rõhutati takti teist ja neljandad lööki.Hiljem tuli aga moodi slow- rock igal löögil mängitava triooliga. Kiired tempod puudusid üldse ja olid ka mõeldamatud muudes rock’n rolli juurde kuulunud tantsu võimatuks.Tantsu osatähtsust rock’n rolli levikus ei tohi alahinnata,ennegi on tantsuede valdkonnas toimunud plahvatused olustikumuusikale oma seadusi dikteerinud.Lemmikpillideks kujunesid terava ,käriseva kõlaga tenorsaksofon ja elektrikitarr , mille võidukäik siit õieti algaski.Kuigivõrd valgetel lauljatel tavaliselt puudus afro-ameerika muusikuile iseloomulik hääevärving, siis püüti seda viga korvata sageli lihtsalt karjumisega.Huvitav on märkida siinkohal , et enamus esimesi valgeid rock’n rolli tähti olid varem seotud kantrimuusikaga, mille väljenduslaad aitas neil siiski pakkuda kõlalist omapära.(ainestik V ojakäär Pop muusikat , Scarnuffi,P. History of Rock and Roll)
1.1 Chuck Berry
Nagu ütleb Rock ‘n roll Hall of Fame ’i weebisait ( http://www.rockhall.com/ ) siis Rock ‘n’ roll ei ole leiutatud vaid indiviidi poolt , siiski tuli Chuck Berry sellele kõige lähemale , et panna kõik vajalikud tükid kokku.Chuck Berryt loetakse üheks rocki isaks seda juba ainult seetõttu , et tema ta muusika ja kitarrimäng on mõjutanud nii paljusid tollaseid ning hiljemaid muusikuid.”Chuck Berry oli must mees , kes võttis rhytm and bluesi segas seda valgete countryga ja tuli välja esimese rock ‘n’ roll looga” Carl Perkins filmist History of Rock ‘n’ Roll.
Paljud on kinnitanud ,et kui ta poleks olnud must, ületanuks ta populaarsuselt Elvis Presleyt.Võrreldes teiste rock’n rolli silmapaistvate esindajatega oli ta majanduslikult vähem edukas , osalt seetõttu , et kuulsuse tipul olles tekkis tal konflikt seadusega. Ehkki ta on alati kinnitanud , et tegemist oli sihiliku väärsüüdistusega tuli tal veeta kaks aastat trellide taga.Tublisti koorisid teda ka kirjastajad, produtsendid ja diskorid, seades laulu propageerimise eeltingimuseks kaasautorluse.Chusck Berry populaarsete laulude loetelu on üsnagi pikk.Algas see 1955 aastal lauluga “Maybelline”, oli oli algselt kavandatud kantristiilis loona; edasi tulid “ Sweet little sixteen” ja “Schooldays”( mõlemad olid suunatud otse noorsoo kõrvadesse), “Rock’n roll music”,”Johonny B Good ” jt.Väärib märkimist , Chuck Berry armastas oma lauludesse tuua otsest Ameerika olustikku koos kohanimedega, mis võisidki olla üks põhjus tema vangisaatmise pärast.Nii on laulus “Thirty days ”(kolmkümmend päeva) juttu kohtunikest ja nende kohtupidamisest, “no money down”(raha pole vaja) tögab krediidisüsteemi autode ostmisel , ameerika elulaadi kohta kriitikat võib leida ka laulust “Too much monkey business”(liiga palju sulitempe) jne.Paljud loevad Berryt suurimaks poeediks , ja sõnadekirjutajaks , kes Rock ‘n’ rollis kunagi olnud on. Esinemismaneeritlt kuulus Berry käredamate hulka , kuulus oli tema vigurlik “pardikõnnaks” mida teevad ka järgi paljud tänapäeva rockbandid , eesotsas Angus Youngiga AC/DC-st.(faktid http://en.wikipedia.org/wiki/Chuck_Berry )
1.2 Fats Domino
Teiseks Rock ‘n’ rolli algperioodi vaieldumaks valitsejaks võiks välja tuua Fats Domino.Tema pisut külmetunud kõlaga madalat häält püüdsid järgi teha paljud tolleaegsed moelauljad. Algselt sai Fats Domio tuntuks kui menukas rütmibluusi laulja, kuid üleminek rütmibluusilt Rock ‘n’ rollile ei valmistanud talle mingit raskust kuna tal ei pruukinud suurt midagi oma algses esitluslaadis muuta.Küllap määras see edumaa teiste ees mõndagi tema tohutut populaarsust: tema joonistas välja rock ‘n’ rolli üldise mudeli , mida teised agaralt kopeerima asusid.Olles ise tubli pianist , tunnestas Fats Domino hästi muusika instrumentaalset külge, pala kui terviku üldist meeleolu.Tema repertuaar on üllatavalt kirju Lisaks omaloodud lauludele ja counrtybluesile(kantribluus) kasutas ta kõhklematta ka vanu hitte värvides need oma isikupäraga.Kuuekümnedatel aastatel kadus tema nime külgetõmbejõud.
1.3 Bo Diddley
Üks mõjukamaid kujusid varases Rock ‘n’ rollis oli Bo Diddley(Ellas Mcdaniel).Tema omapäsae rütmiga palad äratasid suurt tähelepanu,samuti tema otsingud kõlade valdkonnas.Ta on küllap esimene kes taotles soundi kaasaekses mõttes, proovides kajaefekte ja elektrikitarri tämbrimuutusi.Bo Diddleyst rääkides ei saa märkimatta jätta Bo Diddley beati , see on rumba sarnase stiil , mida kasutasid tänavasmuusikud lüües kokku käsi, jalgu jne , et tekitada rütmi.Diddley tuli selle rütmi peale proovides mängida Gene Autry “Jinge , Jangle Jingle”.Bo Diddley beat on mõjutanud palju kuuekümnendate rockbände.Ka Diddley kitarrrimäng oli kuulus,paljudes laulused nagu “BoDiddley” mängid ta terve laulu välted vaid üht akordi seda kordagi muutmata niivisii loob ta meeloolu peamiselt rütmi kaudu.Võib ju tunduda , et see on algeline kuid kuulates Diddley laule kõlab see kokku lihtsalt suurepäraselt, tõmmates kuulaja väga energiliselt kaasa.Bo Diddley on jäänud tegevaks tänapäevani, esinedes igal pool üle maailma.
1.4 Bill Haley
Esimene Rock ‘n’ rolli valge vileleja oli Bill Haley.Töötanud kuus aastat ringhäälingu muusikatoimetajana, õppis ta tundma kuulajate maitset ja osakas hangitud teadmisi ka praktiliselt kasutada.1951 aastal oligi tal esmakordselt kenake menu lauluga “Rock the join ”.Kaks aastat hiljem ületas selle tema esimene miljonise müügiarvuga laul “ Crazy man crazy”, milles ta demostreeris oma hilisemat lemmikvõtet.võtta lauluteksti aluseks mingi mingi igapäevases elus sageli kõlav argoo -kõnekäänd, mis kuulajaile hästi mällu jäi nt crazy man crazy, go go everbody, jne.
1954. aastal tõi Haley oma uue ansambliga (The Comets) välja pala “Rock around clock” mis kujunes üheks populaarseimaks Rock ‘n’ rolli palaks läbi aegade.Alguses laulu nagu ei märgatudki , kuid aasta hiljem kui see lugu oli saanud teemalauluks filmis “Black board junge” toimus pahvatus. Film peegeldas USA teismeeas koolinoorte mässumeelsust.Selles kontekstis sai laul hoopis teise kõlapinna.Tagasivaadates võib tõdeda , et see oli esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud (kuigi algselt mitte niisugusena mõeldud) poplaul.Sellest algas popmuusika suund , mille loojad, esitajad ja tootjad suunavad oma peamised jõupingutused just noorte kuulajate võitmiseks.Bill Haley oli kogematta avanud pudeli kus oli USA koolinoorte võimsad emotsioonid .Hiljem on Hailey korduvalt vabandanud selle vaimu väljakutsumise eest kuid asjatult .Just Bill Hailey tegevusest algas see publiku kummaline aktiivsus, mis väljendus mitte ainult valjuslt karjusmises vaid ka näiteks istmete lõhkumises, isegi kogu saali rusudeks peksmises.Eriti rabas kõrvalvaatajaid asjaolu , et seda tegid “kultuursed” valged noored.
Bill Haley kärarikas menu ei kestnud kaua , mõni aasta hiljemt ajusid ta enese “äratatud” koolinoores , et kolmekümne aastane Haley on lootusetult vana ja paks.(ainestik http://www.rockhall.com/inductee/bill-haley )
1.5 Little Richard
1955 kerkis esile Little Richard(Richard Penniman).Olles ise pärit afro-ameerika keskkonnast ning juba poisikesena kirikus laulnud ja orelit mänginud, tõi ta rockmuusikasse kaasa gospelilaulu.Valgetele lauljatele jäi enamasti Little Richardi esitusviis , mis sisaldas endas kaasahaaravaid hüüdeid , karjeid jms kättesaamatuks.Kergem oli imiteerida Little Richardi välist külge, mis oli üsnagi teatraalne.Näiteks võis LittleRichard hüpata keset laulu oma klaverile ning seal tantsida.Peale muu kasutas Little Richard laval ka ekstravagantset jumestust , kandis pikka tupleeritud soengut ja tema riietuses olid mõõduandvad laiad kottpüksid ,läikiv satäänist kuub ja isegi karusnahkne mantel .Nii hakkasidki just selle laulja mõjul tekkima rock muusikale omane lavaline show..
Little Richardi esimene täistabamus oli laul “Tutti frutti”, milles oli palju scatlaulu.(suvalised silpikombinatsioonid nt woop-bop- loop -ba jne).Sellele järgnes rida põhimõttelt samasuguseid lugusid , milles polnud oluline mitte mõte, vais suurepärane riim,alliteratsoon või assonants .(“Ready Teddy”,”Heebes Jeebes”,” Jenny Jenny” jne).
USA Afro-ameerika ühiskond loeb Little Richardit oma Elvis Presleyks.1957 loobus Little Richard muusikast ning hakkas õppima teoloogiat, otsustades hakata vaimulikuks.Hiljem pöördus ta küll lavale tagasi ja on püsinud sadulas tänini kuid tunduvalt väiksema eduga.
1.6 Jerry Lee Lewis
Rock ‘n’ rolli valgedest esindajates oli kõige metsikum ja ekstsentrilisem Jerry Lee Lewis.1957 pöördus Lewis sama firma- The sun recordsi poole , kust olid välja kerkinud sellised kuulsused nagu B.B King , Elvis Presley , Johnny Cash , Carl Perkins jpt , ja peagi tekitas tema esimene hitt “ Whole lotta shakin’ goin’ on” kuuemiljonilises läbimüügis avadunud kõmulaine. Andes 250 kontserdid aastas , tegi ta igaühes tillukese maavärina.Kontserdi ajal jala klaverisse panemine või jalgadega mängimine oli vaid algus, näiteks võis Lewis , korraliku kulminatsiooni saavutamiseks valada besiini klaverisse ja selle süüdata.Oma lavashowga on Lewis inspireerinud paljusid ideede nappuses vaevlevaid tollaseid ja tänaseid rockitähti.
Tema karjäärile sai saatuslikuks ta kolmas abiellu, kus Lewis abiellus oma 13 aastase nõuoga ,see tekitas suure pahameele laine , mis viis isegi tema kontserdite boikoteerimiseni.Lewis kadus kümmneks aastaks täielikult, esinedes kolmanda järgu lavadel ja käies pidevalt alla.1968 üritas ta taasilmumist kantrilauljana , ning saavutas seitsmekümmnendatel uut menu.
1.7 Elvis Presley
Rock ‘n’ rolli kroonimata kuninga Elvis Presley avastas 1954. aastal Sam Phillips , Memphise väikse plaadifirma The Sun records’i , millest ka varemalt juttu on olnud,omanik.Nimelt läks Presley Phillipsi stuudiosse , et salvestada emale sünipäevaks omatehtud lööklauludega plaat.Phillipsile ta hääl meeldis ning ta otsustas teha poisiga prooviplaadi.Esimene plaat ei rahuldanud ,kuid laul “That’s all right mama” läks juba päris hästi korda.Presley kaks esimest singliplaati valmisid 7. augustil 1945 ning seal olid laulud “ Mystery train”, “ Blue moon of Kentucky ”,”I forgot to remember to forget” ja “That’s all right Mama”.Presley laulustiil oli äärmiselt afro-aameerika rütmibluusi lauljate moodi, nii et teda sageli raadiost kuuldes neegriks arvati.Peagi oli Elvis kohaliku edetabeli juht kantri valdkonnas, kuna aga tema singliplaatide tagakülgedel oli elavloomulisi rütmibluusi laule, siis tundisid tema vastu huvi korraga kolme eri katekooriasse kuuluvad kuulajad: kantri ,rütmibluusi ja tavalise popmuusika sõbrad.Paljutõotava uustulnukana sadeti Presley kontsertreisile ja aasta pärast oli tal juba oma kantrimuusika show.1955 aastal kirjutas Presley lepingu USA ühe suurima plaadimfirma RCA Victori’iga ning juba järgmisel aastal müüdi Presley plaate kümme miljonit.Presley raketina taevasse sööstvat karjääri peatas mõningal määral 1958-1960 kestnud ajateenistus , mis muutis selgesti tema loominut , seda mõtet on kõige kaugemale arendanud John Lennon , kes väitis ”Elvis suri siis kui ta läks sõjaväkk.Siis nad tapsid ta , siis nad kastreerisid ta”.Tuleb tõesti tunnistada , et Elvise stiil muutus peale sõjaväekohustus.Lõppes esialgene rockituhin ning ka laulmisstill muutus malbemaks.
Suuresti suuresti tänu oma kantrihaist mänedzerile , kes tahtis Presleys teha “kogu pere artisti” hakkas Presley laulma tavalisi lööklaule , vaimulikke laule,magushaledaid havai laule, jõululaule ja kõike muud millel võis minekut olla.Selline odava kuulsuse otsimine , mille juurde kuulusid ka magedad filmirollid reklaamid ja kõik muu mis võis raha sisse tuua, kestis kuni Presley surmani 1977 aasta aprillis.
Võttes kokku Elvis Presley teened Rock ‘n’ rollis , selgub , et tema tegelik väärtus ja populaarsus pole kooskõlas.Lauljana ei kujutanud ta endas midagi erakordset,loominguline anna puudus tal üldse , vähemalt osa tema nime kandvatest lauludest kujutas endast Presley mänedžeri poolt heliloojatele pealepressitud kaasautorlust.Ei avanud ta ka mingeid uusi perspektiive huvitava repertuaarivaliku või ansamblisaate värskuse ja omapära kaudu.(V Ojakäär Pop muusikast lk56)
Milles aga sõltub Elvise erakordne tähtsus Rock ‘n’ rolli arengus on rock muusika tõeline toomine valge publiku juurde.Ta oli täpselt see , mida vajas tollal valge publik ja artistid Rock ‘n’ rolli avastamiseks ja tunnetamiseks.Presley ja tema musta ja valge muusika segamine inspireeris ja avas ukse paljudele , hiljem väga tähtsaks kujunenud Rock ‘n’ rolli artistidele.
Kokkuvõtteks võib ütelda , et Presley oli kuulsaim Rock ‘n’ rolli artist ning tema hüüdnimi “The King” (kuningas) pole sugugi liialdus.
1.8 Buddy Holly
Chuck Berry ja Elvis Presley kõrval loetakse mõjukaimaks Rock ‘n’ roll artistiks Buddy Hollyt(Charles Hardin Holley 1936-1959),intelligentse välimusega prillikandjat noormeest , kes vastupidiselt oma konkurentidele ei taodelnud ta erakordsust ,vaid nägi välja nagu suvaline nooremees tänavalt.Tema muusikas oli esikohal elurõõm , ta ei püüdnud teeselda , et teeb suurt kunsti vaid võttis oma tegevust meeldiva ajaviitena.See pretsensioonitus tegigi ta keskpärased häälevõimed köitvakas, peale selle oli Holley ka suurepärane kitarrist.Alustanud 1956. aastal kantrilauljane , jäi tema hilisematsegi lauludesse mõndagi esialgsest Tex-Mex stiilist.(Texase ja Mehhiko rahvamuusika sugemetega still ).!957 aastast suunudus Holley Rock ‘n’ rolli korraga kahes laadis; ühest küljest lauldes tundeküllaseid aeglasi laule, teisalt aga pakkudes temperamentset rocki koos ansambliga The Crickets.Buddy Holly tuntuimaks lauluks jäi “Peggy Sue”, mis oli kirjutataud koos ansambli trummari Jerry Allisoniga tema naisele.Buddy Holly hukkus 1959 lennuõnnetuses koos veel 2 lauljaga.Ameerika laulja ja sõnadekirjutaja Don Mclean on viidanud Buddy surmale kui”Päev mil suri muusika”.
Kuigi Buddy edu kestis ainult poolteist aastat kuni lennuõnnetus selle lõpetas , on Buddy Holly siiski üks mõjukamaid ja tooniandvamaid Ameerika Rock ‘n’ roll artiste , kellest on inspiratsiooni saanud bändid nagu The Rolling stones , the Beatles , The Beachboys ,laulja Bob Dylan jpt.Õhku jääb rippuma küsimus ,kui suureks oleks Buddy menu ja mõju kasvanud kui poleks olnud tema enneaegset surma.(faktid http://en.wikipedia.org/wiki/Buddy_holly )
1.9 Pat Boone
Maheda ja pehme laulmismaneeriga mees ,kes sai kuulsaks peaasjalikult mustade rütmibluusi artistide hittide laulmisega.Kuigi ta ise midagi ei kirjutanud ega muusikat loonud on tal siiski suur osa Rock ‘n’ roll viimisega valgele kuulajaskonnale.
Kuna rassibarjäär musta ja valge muusika vahel oli nii suur (eriraadiojaamad kontserdid) siis oli mustal artistil üpriski võimatu oma muusikat tutvustada valgele kuulajaskonnale.Siin nägigi oma võimalust Pat boone , kes mustade rütmibluusi autorite laulud , muutes sõnu kui vaja, ning laulis need oma nimel kuulsaks.Kuigi mustad artistid olid tema peale algselt pahased on paljud neist oma arvamust muutnud kuna hiljem langes ka osa aust laulude õigetel autoritele.
2.Briti Biidi võidukäik
2.1 Rock ‘n’ rolli allakäik USAs
Rock ‘n’ rolli poolt käimalükatud revolutsioonid nii noorte emotsioonide ja olemuse otsimises kui musta ja valge rassi integreerimises ja seksuaalvaldkonnas ei meeldinud Ameerika konservatiivsemale elanikkonnale.Tegelikullt oli rock ‘n’ roll vastu töödanud stiili algusest peale juba kolm suurt jõudu: poliitiline jõud, “valge” kirik ja rassieraldatust pooldavad liikumised.Nende kolme jõu ja juhuste koosmõjul “tapetigi” USAs 60. aastate alguses Rock ‘n’ roll. Rock ‘n’ roll kuulsaimad esindajad kadusid areenilt ; Chuck Berry saadeti vanglasse, Elvis Presley teenis aega Saksmaal ,Jerry Lee lewise karjäär hävitati tänu tema abiellule oma nõuga,Little Richard loobus muusikast ja hakkas õppima teoloogiat ja Buddy Holly sai surma lennuõnnetuses.Kõik see jahutas Rock ‘n’ roll väga tublisti maha. Lauluformaat läks tagasi meloodilisemaks , bass/trumm/kitarr asendati keelpilliorkestriga lauljad asendati viisakate, hästi riides olevate, romantikast laulvate noorte iidolitega.
2.2Rock ‘n’ roll Inglismaal
Kõik see ei mõjutanud Inglismaad , kus kolm rockivastast jõudu olid nõrgemad ja kus bluusi ja jazzi artiste koheldi nagu legende ,seda tänu Ingilsmaal väljakujunenud suure bluesiklubidele võrgustikule.Pole siis ime , et Rock ‘n’ rolli raskuskese liikus USAst Inglismaale.
Vahe USA ja Briti Rock ‘n’ rolli vahel oli see, USA rock oli välja kasvanud nö maakohast Briti Rocki sünnipaik aga oli algusest peale London.
Veel tähtsam erinevus oli publiku taju muutumine ,Brittidel oli algusest peale tähtsam pigem „grupp“ vastupidiselt USA indiviidi fenomenile. Rokkar oli üle kantud muusikasse USA kirjanduses ja filminduses ilutsenud kangelase fenomenist.Sellevastu valitses Inglismaal kamp ( gang ) tugevasti üle kangelase.
2.3Bluusist ja Rock ‘n’ rollist rockiks
Britid bluusi artisid olid tõelised bluusi uuendajad –nende käes muutus bluus milleksi muuks , valgete muusikaks.Nad muutsid rütmi kitarri kiiremaks ,vokaali sujuvamaks, muutes selle kõla ooperistlikumaks, täiustasid orkestratsiooni ja parandasid harmooniat.
Kui Londoni bluusibändid kärpisid tavalise orkestri kitarri juhtimisel olevaks saateks, oli Briti rütmibluus sündinud.Peamiseks näiteks on The Rolling Stones ,The beatles, The YardByrds, The Who, The Kniks jpt
Yardbyrdsis võime näha kolme maailme absoluutsesse tippu kuuluva kitarristi sündi : Eric Claptoni, Jimmy Page ja Jeff Buck.
Biitlite tekkega toimus muusikamaailmas tõeline revolutsioon , mis muutis rock muusika maailmatasemel suuräriks. Jimmy Page’i Led Zeppelin ja Jeff Bucki The Cream uuendasid rock muusikat mängides väga valju rütmibluusi.The Creami soolod ja Led Zeppelini kiired riffid tõid esmakordselt kasutusele mõiste “rock music”
See võeti omakorda Ameerikas näljaselt vastu ja segati ameerikas õitseva folk muusikaga.Folk muusikas olid samuti toimunud uuendused mida juhtis Bob Dylan võttes kasutusele klassikalise akustilise kitrarri asemel elektrilise.Võime ütelda ,et pärast briti biidi segunesmist ameerika folkmuusikaga oligi meile tuntud rockmuusika tekkinud.
Rock muusika muutus hipiliikumise peamiseks mootoriks.Sellest ajast on ka palju tuntuid rockmuusika tipp artiste ,kes on rock muusikasse toonud palju, näiteks Jimmy Hendrix oma kitarrimängu või Janis Choplin oma vokaali näol.
Niisiis võime ütelda , et meile tuntud rock muusika kujunemine oli pikk ja segane protsess, mis algas 1950. aastatel ameerikas tekkinud rock ‘n’ rolliga , selle algelemendid võeti omakorda Valgete euroopa muusikute poolt üle ning niiöelda “töödeldi ümber “ ja saadeti tagasi ameerikasse , kus see segunes ameerika folkmuusikaga. Kuigi on palju eriarvamusi loetakse seda kohaks kus “klassikaline” rock mudel oli paika pandud-rütm pillikoosseisud, harmoonia , vokaal jne.Kõik see sai teoks mustade muusikute rütmi ja emotsinaalsuse segamisel valgete inimeste haroomia ja muussikateooriaga.Rock muusika alus oli paigas.Seda hakati küll kohe painutama ja uusi võimalusi otsima kuid põhi on siiski jäänud isegi tänapäeva stiilipaljususe juures samaks.
Kokkuvõte
Uurimustöös võtisin kokku rock muusika tekkimise läbi aastate.Esimeses peatükis tuli juttu pikemalt 1950. aastatel tekkinud rock’n’rollist ,mis on selgelt meile tuntud rockmuusika alusepanija.Rock ’n rolli iseloomustab kerge rütm ja lihtne ja meeldejääv sõnum.Kahjuks osutus rock ’n roll Ameerikale sellel ajal vastuvõetamatuks ning muusikastiil tõrjuti USA muusikaareenilt.Nagu juttu teises peatükis, elas rock ’n’ roll ja rütmibluus edasi Inglismaal , kus seda arendasid edasi Inglise muusikud ,muutes seda harmoonilisemaks ja vokaaliliselt sujuvamaks.Esmakordselt tuli ka tänu ansamblitele Led Zeppelin ja The Cream kasutusele mõiste Rock muusika.See muusikastiil rändas tagasi Ameerikasse , kus see seoti USAs populaarse ja samuti reforme läbinud folk muusikaga.
Pärast segunemist folkmuusikaga oligi tekkinud meile tuntud rock muusika.Kahjuks on midagi täpsemat raske väita, kuna rock muusika areng on olnud väga segane ja paljud bändid on segu mitmest stiilist või on siis kahe stiili vahepeal ,üleminekuperioodis.Minu uurimustöö on vaid üks variant asjade toimumisest ning kajastab vaid minu mõtteid ja arvamusi , mis omandasin uurimustöö käigus.
Resümee
Kasutatud materjal
Raamat:Scarnuffi,P. History of Rock and Roll
Raamat:Ojakäär,V. Pop muusikast
Raamat: Salumets , V.Rock rapsoodia
Film:Peich, J, History of Rock ‘n’ Roll
Internet
http://en.wikipedia.org/wiki/Little_Richard
http://en.wikipedia.org/wiki/Elvis
http://en.wikipedia.org/wiki/Buddy_holly
http://en.wikipedia.org/wiki/Jerry_Lee_lewis
http://en.wikipedia.org/wiki/Fats_domino
http://en.wikipedia.org/wiki/rock_music
http://en.wikipedia.org/wiki/rock_and_roll
http://www.rockhall.com/
http://www.ledzeppelin.com/
Kadrioru Saksa Gümnaasium
Rock muusika teke
Uurimustöö
Sander Saveli
11A
Juhendaja : Reet Lend
Tallinn
2008
SISSEJUHATUS
1. ROCK ‘N’ ROLL
1.1. Chuck Berry
1.2. Fats Domno
1.3. Bo Diddley
1.4. Bill Haley
1.5. Little Richard
1.6 Jerry Lee Lewis
1.7 Elvis Presley
1.8 Buddy Holly
1.9 Pat Boone
2. BRITI BIIDI VÕIDUKÄIK
2.1 Rock ‘n’ rolli allakäik USAs
2.2 Rock ‘n’ roll Inglismaal
2.3 Bluusist ja Rock ’n rollist Rock muusikaks
KOKKUVÕTE
RESÜMEE
KASUTATUD MATERJALID