Vene võimu mõju eestlaste haridusele (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Vaimuelu eestis 17.-18. sajandil - laiendatud kava

1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2. VASTUREFORMATSIOON 2.1. Liivimaa Poola valduses (alates 1580) 2.1.1. Liivimaad peeti oluliseks Põhja-Euroopa tagasipööramisel katuliku usku 2.1.1.1. Edasi loodeti usku viia Rootsi ja Vene alale 2.1.2. Poola võimu kehtestamine (1580) 2.1.2.1. Taastati katoliku kiriku organisatsioon, luteri suuremad kirikud tagastati katoliiklastele 2.1.3. Jesuiidid 2.1.3.1. Tegevus Eestis toimus Tartus 2.1.3.2. Tartus avati jesuiitide gümnaasium (1583) 2.1.3.3. Tõlkide seminar ­ eesmärgiks preestrite koolitamine kohalike seast

Ajalugu

5

doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684

Ajalugu

7

odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma

Ajalugu

5

docx

Eesti varauusaeg

Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt.

Ajalugu

12

doc

Ajaloo konspekt

Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu hakata. 1559.a andis

Ajalugu

15

doc

Eesti ajalugu

Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv ­ 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva liikmeid: (poolakad, sakslased, leedulased,rootslased, ungarlased, hollandlased ja sotlased Tagasilööke tõi Vene-Rootsi sõja sündmuse ajal katk, rahvastiku kasv pidurdus Kindralkuberneri ülesanded kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge nim

Ajalugu

9

docx

Piletid 7-13

Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343

Ajalugu

28

docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2  SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost ­ Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat valgust heidetakse kultuurile, vaimuelule ja haridusele.

Eesti rahvakultuur

Kommentaarid (0)