Vene aja esimene sajand. Priikslaskmine ja ärkamisaeg (0)

Vene aja esimene sajand
Priikslaskmine ja ärkamisaeg
1. Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu.
2. Pietism - oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.–19. sajandil.
Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.
Ratsionalism -- seotud valgustusideede levikuga Euroopas.
18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks.
4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel.
5. Klassitsismiks võeti eeskujuks ning jäljendati antiikkunsti. Stiili põhinõueteks olid „üllas ilu ja rahulik suurus“.Klassitsismi väikelinnade pärliks nimetatakse Kuressaaret kuna siin on 13.sajandist pärit piiskoplinnus,mis on klassitsismi aegne ehitis.
6. Pärisorjuse kaotamine ja oma talu tõid kaasa talurahva enesekindluse ja väärikuse tõusu, suurenes ka rahvaarv (u üks miljon). . Talude päriseksostmine tähendas murrangut talurahva elus, eestlane sai peremeheks.
7.1816 - Eestimaa talupoegade vabastamine pärisorjusest
1849, 1856 , 1865 – talude päriseksostmine.
Rahvusliku teatri sünd: 1870. a Tartu “Vanemuises”
Omavalitsuse tugevnemine vallaseadus 1866, vallad vabanesid mõisa eestkoste alt ja hakkasid oma asju iseseisvalt ajama .
1869. a toimus Tartus I üldlaulupidu
8.
Taasavatud Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu- , õigus- , arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus Tartus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse.
Tartu Ülikoolist kujunes 19. saj maailmatasemega õppe- ja teadusasutus.
1820 - loobuti ühtluskoolist, pöörduti tagasi seisuslike õppeasutuste süsteemi juurde.
Selge koolikorraldus:
maal
 vallas vallakool;
 kihelkonnas kihelkonnakool ;
 õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal);
linnas
 elementaarkoolid;
 kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid);
 gümnaasium;
 ülikool.
9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) –ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich ( 1803 - 1872)- muhu köster ja kooliõpetaja.“pöllumehhe ait“ ,
Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(„mu isamaa mu õnn ja rööm“), Lydia Koidula ( 1843 - 1886 ) –üks eesti teatri loojatest,“emmajõe õpik“ .E i ole lugenud.
10. Friedrich Sigismund Stern ( 1812 - 1889)- 1886 „Perno Postimees ” toodi Tartusse , kus sellest sai lihtsalt „Postimees”
Carl Robert Jakobson „Sakala” 1878 alapealkiri „Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht” - kasutas uut kirjaviisi
11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon – Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt , kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega.
1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi „Vanemuine”, samal aastal asutati Tallinnas “Estonia” selts.
Tallinnas esimene suurem eesti äriselts „Linda”. Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini.
12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega.
1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem.
1891 - 1893 – toimus valdade reorganiseerimine.

Hariduse ümberkorraldamine

1887. a vene keel alates kolmandast klassist ainus lubatud õppekeel
1888. a avati Aleksandrikool vene õppekeelega.
1893. a Tartu ( Jurjevi) ülikoolis õppetöö vene keeles.
Langes eestlaste huvi hariduse vastu, kirjaoskus .