Võib leida juriidilisi termineid, kuid kohtab ka varaste nii-öelda slängi. Ei puudu ka kaupmeeste ja Liis Kristiin Vaher, 10.B kõrgemate klasside keelepruuk. Villoni tekstid on ironiseerivad, pilkavad ning kahetähenduslikud. d) Villoni tegudest võib järeldada, et ta ei pidanud midagi pühaks. Ta varastas usuteaduskonna ruumidest 500 kuldeküüd, haavas kakluses surmavalt üht preestrit ning ka üht paavsti kirjutajat. Preestri haavamise tõttu põgeneski ta esimest korda Pariisist, kuid peagi naases tagasi. Oma luules pilkas ta vaimulikke ja kõige muud, mis oli kuidagi kirikuga seotud. Tema lugupidamatusest kiriku ja usu vastu, tema ühiskondlikust seisundist ja tema tegudest võib välja lugeda, et ta ei suhtunud hästi ka jumalasse. e) Võin väita, et see lugemine oli minu jaoks põnev. Tol ajal ei olnud neid palju, kes oleksid selliseid teemasid käsitlenud
· Preesteril ei olnud moraalitunnetust , ( kuna ta kohtles naisi nagu asju , viies neile asju , millega nad ära osta ja teha nendega mida hing ihaldab , ta tegi kõik et saada mida tahab ) Belcolores · Belcolorese oli priske,tõmmupõskne naine, ta riietus tavaliselt , nägi välja nagu õige talunaine. · Belcolorese iseloom: Ahne ( tahtis raha ning oli nõus preestriga magama ) , kergekäeline ( uskus preestrit , et ta talle raha toob , kui mantli panti annab ) , kaval natukene ( ei jäänd kohe uskuma preestrit ning sai mantli panti ) , tark ja inteligentne( oskas mängida teistest paremini simlit ja laulda , tantsida oskas ning käterätikut hästi käes hoida ) · Puudus samuti moraali tunnetus ( ta pettis oma meest , lootes raha selle eest saada , ning oli seda nõus tegema , mil iganes preester tahab ) 2.
Teine tekst räägib Polotski kuninga sõjaretkest Ükskülasse. Selsamal suvel tungib Polotski kuningas Liivimaale ning ründab Üksküla linnust. Liivlased, kui relvastamata mehed ei hakanud vastu ning lubasid raha anda. Kuningas võttis selle vastu ja loobus piiramisest. Kolmas tekst Preestrite vangivõtmisest ja Karja röövimisest kuningas Wiscewalde poolt koos leedulastega. Jerska kuningas ilmub koos leedulastega Riia alla, röövib kodanike karja karjamaalt ja võtab vangi kaks preestrit. Need kõik tekstid olid väga huvitavad. Kui oleks aega loeksin arvatavasti kogu kroonika läbi. Jube põnev oleks teada mis kõik on toimunud Eestis ja lähipiirkonnas.
4) Akvedukt-veejuhe 5) Termid-saunakompleksid 6) Basiilika-äri-ja kohtuhoone 4.Nimeta!/10/ 1) Nn. Lõvide värava tähtis ehituslik võte.Kolmnurkne kiviplaat värava kohal, mis jagab raskused võrdselt mõlemale poole 2) Ateena linna kaitsja ja tema kuulsaima templi asukoht./2/Athena ja tema tempel parthenon asub ateena akropolil 3) Kreeka vaaside jaotuse alus.-geomeetriline stiil 4) Trooja hobuse eest hoiatanud preestrit ja tema poegi kujutav skulptuur.-lakooni grupp 5) Etruski skulptuur, mille võtsid austamiseks üle roomlased.-etruski emahunt 6) Olulised Vana-Rooma insenertehnilised rajatised./3/(Mitte hooned!)- constatinus,???? 7) Suurim teater Vana-Roomas-colosseum 5.Kirjuta ehitusosade nimetused : 1,3,5,7! /4/
TEGELASED: Võluflööt Sarastro (bass) Tamino,prints (tenor) Kõneleja,Sarasto riigi preester (bass) Kaks preestrit (tenor,bass) Öökuninganna (sopran) Pamina,tema tütar (sopran) Kolm daami (sopran,metsosopran,alt) Kolms poissi (sopran,metsosopran,alt) Papageno,lillemüüja (bariton) Papgena (sopran) Monostatos,maur (tenor) Kaks sõdurit (tenor,bass) Kolm orja (kõnerollid) Preestrid,kaaskond,rahvas, (koor,
Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele,
vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Maajade kiri Maajade kiri oli hieroglüüfkiri, mis sisaldas endas mitusada märki. Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid häälikuid. Ohverdamine Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsistjalust ja asetasid ta ohvrikivile. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj
1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus.
Third level Fourth level Fifth level Pärisorjus Mõisasundijad- kubjas ja kilter Talupoegade pagemine Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu Seniste usuliste tõekspidamiste kõikuma löömine Ristiusuga kohanemine Vanade jumalate salaja austamine Nõidade tagakiusamine Ladinakeelsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Loonusrent http://et.wikipedia.org/wiki/Kilter http://et.wikipedia.org/wiki/Kubjas http://www.vkg.werro
Tema lossis (versailles) oli hiilgav õukonna elu. Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Louis XIV kutsuti Päikesekuningaks. Valitsejad hakkasid huvituma kunstist ja kirjandusest. Tema ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Versailles loss - Lossi ehitati 20 aastat , 200 ruumi, 20 000 õukondlast , 338 kokka,48 arsti , 125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Prantsuse keel asendati ametlikuks peetud Ladina keelega.Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Euroopa köögikunsti paljud oskused on pärit Päikesekuninga kojast. Merkantilism - Kuninga silmapaistvaim nõuandja oli rahandus minister Colbert. Ta oli
kahtlustki, et tegu võib olla ühe mu lemmik teosega. Võluflööt on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper, mille ta kirjutas oma elu lõpus, olles väga haige. Tegemist on laulumänguga, mis oli tol ajal Viinis väga populaarne. Esietendus toimus 30. Septembril 1791 Viinis helilooja juhatusel. Ooper ise on küllaltki pikk, kestvusega umbkaudu 3 tundi, kuid tasub ennast kindlasti ära. Tegelasteks on: Sarastro (bass), Tamino,prints (tenor), Sarasto riigi preester (bass), Kaks preestrit (tenor,bass), Öökuninganna (sopran), Pamina, Öökuninganna tütar (sopran), Kolm daami (sopran,metsosopran,alt), Kolm poissi (sopran,metsosopran,alt), Papageno, lillemüüja (bariton), Papgena (sopran), Monostatos, maur (tenor), Kaks sõdurit (tenor,bass), Kolm orja (kõnerollid), Preestrid, kaaskond, rahvas, orjad jt (koor). Peamine tegevus toimub Sarastro riigis. Tamino (prints) põgeneb mao eest ja kohtub kolme daamiga, hiljem teadvusele tulles ka Papagenoga
Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata. Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid
Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud
ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis
kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks. Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomustab õiguse seotus usu esiisade käitumismustrite kokkuvõtmisega. Õigust praktiseeris väike hulk preestreid ning kuigi on püütud selgitada, kuidas nad eristusid, tuli see kõige tõenäolisemalt sellest, et linna vanimad religioossed asutused juba toimisid erineva tööjaotuse alusel. Nende tööülesanded olid aga tähtsaimad: nad kontrollisid kuufaase ja kalendrit. Nende kõige tähtsam ülesanne oli olulisemate sündmuste kirjapanek näljahädadest päikesevarjutuseni
ümbruskonnas rahvast ristima. Samaaegselt tungisid Novgorodi ja Pihkva venelased Novgorodi vürsti juhtimisel Ugandisse ja hiljem ka Harjusse, kus nad piirasid Varbolat ja rüüstasid ümbruskonda. Seepeale hakkasid ugalased ja sakalased koguma oma sõjaväge, et teha tasuretk Pihkva alla. Sellest kuulda saanud preester Salomon lahkus Viljandist, kuid mingil põhjusel kogus Lembitu enda ümber väesalga, jälitas preestrit, sai ta kätte ja tappis. Seejärel liikus ta eestlaste väega Pihkva alla. 1215. aasta lihavõteteaegse paastu ajal tungisid ristisõdijad ilmselt suhteliselt väikese sõjaväega Sakalasse, möödusid suurest Viljandi linnusest ja suundusid Lembitu linnuse Leole (tõenäoliselt Lõhavere) alla. Eestlased pakkusid piirajatele raha, et nood ära läheks, ent ristisõdijad nõudsid alistumist ja ristimise vastuvõtmist
Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. SUREV TITAAN. PERGAMONI ALTAR. MELOSE APHRODITE EHK MILO VENUS ( u. 130-120 e.m.a ) LAOKOON ( u. 150 e.m.a )
Vanad kreelased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetajad, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset. Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused sisaldasid harilikult pöördumist muusade poole. Muusade templit nimetati kreeka keeles musaioniks. Sellest tuleb sõna muuseum.
vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud moel. Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Kõige varasema panteoni eesotsas oli kolmik Jupiter, Mars ja Quirinus (kelle kolm preestrit olid kõige kõrgemat järku preestrid) ning Janus ja Vesta. Varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikupärased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada. Erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelike sarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid. Sedamööda, kuidas Rooma vallutas uusi alasid, võeti omaks teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel
·Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal Eestlaste olukord halvenes: ·kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. ·Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: 1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2)Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikkukümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. ·Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas.
Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja
Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Eestlaste olukord pärast ristiusustamist · Talupoegade õiguslik olukord halveneb. · Teotöö kohustus. · Pidid ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid. · Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus. · Talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu. · Talurahva majanduslikud tingimused muutusid kitsamaks kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks. · Eestlased pidid isandate sõjakäikudele kaasa minema. · Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid kohtus olid ka maarahva esindajad. Talupojad jäid isiklikult vabadeks, neil oli oma maa, lubatud oli kaubitsemine Muutused pärast Järiöö ülestõusu tõid kaasa: · Mõisnikud hakkasid rohkem nõudma raharenti.
reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud armastusejumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse. Tõenäoliselt hoidis see armastusejumalanna Aphrodite oma vasakus käes Melose 5 sümbolit õuna. Samuti on tuntuim nn. Lakooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös kujutatakse Trooja preestrit Lakooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistatud. 6 ,,Lakooni grupp" Polykleitose ,,Odakandja" Kasutatud kirjandus 7 www.paideyg.ee www.en.wikipedia.org/wiki/Art_in_ancient_greece www.et.wikipedia.org/wiki/kreeka_kunst www.miksike.ee otsingumootor: Vana-Kreeka skulptuur
· Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem juba rohkem Pidid üleval pidama preestrit Pidid arvestama trahvidega Talupoegade koormised: Kümnis 1/10 saagist Kirikumaks 1/100 saagist Hinnus- kindel naturaalmaks, mida pidi maksma feodaalile (väiksem kui kümnis) Taanlased olid esimesed, kes hakkasid ehitama linnuseid, kus elasid läänimehed, kelle ülesanne oli piirkonna kaitsmine, tekkisid ka Eesti aadlikud. Samuti olid Taani aladel esimesed mõisad Liivimaa suhted naabritega: Eesmärk võimu laienemine Vaenlased: Pihkva, Novgorod ja Leedu
Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud , mis fikseerisid eelkõige kaotajate kohustused kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Lepingud mis sõlmiti erinesid seetõttu et eestlased omavahel läbi ei saaks. Ristimisega kaasnesid ka ,,ristiusuliste kohustused" *kümnis : 10nes osa talu saagist.(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse) *hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest. Kuna maksud olid nii suured siis jäid talupjad mõisnikele tihti võlgu ja selleeest piirati talupoegade vabadust ja pandi talle lisakohustusi. Tagajärjeks oli 1315. A Ikaldus ja Näljahäda Lisaks oli vääl töömahuka kohustusena kirkute , linnuste , teede rajamine. Teotöö- Töötamine mõisa juures isandate käsul (algul paarkorda aastas hiljem rohkem) Kõik See koormus viis üha rohkem mõttele kuidas vabadust taastada.
· Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819
Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul. Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused: Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita
Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel aga olid veel teenrid ja teenijannad. Lisaks oli veel lossis 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Väidetavalt arvati isegi nii, et kui sind polnud õukonnas, siis ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas.
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, osades töödes esines ülepakutud tundeid, teistest jälle liigne looduslähedus. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Esimeseks hellenismiajastu skulptoriks võib pidada Skopast, kelle tööd olid küllaltki ebaharilikud. Tema teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust ta meelest ilu avaldus ülima pinge hetkel ja, et ka surija on ilus. Skopas on esimene, kes hakkas kujutama surevaid ja haavatuid inimesi. Vähe töid on säilinud. Suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus"
Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli testamendi" sisu Vastus:Selles fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit, mille eesel olevat kirikule pärandanud. Fablioos räägib, et preester oli nii rikas, et ta ei pidanud oma rikkuse eest muretsema ja ta soovis aina suurendada enda jõukust. Käis ringi uhketes rõivastes,salveed olid tal vilja täis,mida ta müüs (sügiseks v lihavõtteks varus vilja). Keegi ei üritanudki temalt midagi saada,sest ta hoidis kõik endale
Keskaegne linnakirjandus François Villon 2. Villon pani toime mitmeid kuritegusid, mistõttu võime temast kohtuprotokollidest palju lugeda. Ta oli pidevalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse ning 1455. aastal haavas surmavalt üht preestrit. 1456. aastal varastas Villon 500 kuldeküüd ning põgenes Pariisist provintsi. Seejärel kirjutas ta „Väikese testamendi“, milles ta jättis mulje, et on lahkunud armuvalu tõttu. Villon osales d’Orleansi Charlesi poolt korraldatud luulevõistlusel ja võitis esikoha. Pärast järjekordset vangistust pani mees kirja „Suure testamendi“. Ta mõisteti poomissurma, kuid talle antakse armu ning saadetakse pagendusse. Villon ei kirjuta omast
· Louis XIV lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. · Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. · Kuningas armastas meeletult luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest.
taevasse ta pärast surma sattus. Maa all asus allilm, põrgu. Allilmu oli üheksa. Üheksandas, kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch (loe: aa puts). Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis astus ligi ohvripreester, kes lõikas ohvrinoaga ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel tuksuva südame ja ulatas peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas põletati või kui
eraldatuks. Eestlased üritasid vabaks saada Põlisrahva õigluslik olukord halveneb Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb ol isee saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus(naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Võõrvõimude omavahalised suhted. Linnad, linnused kirikud Võõrvõimud omavahel Võitlus võimu parast jätkub. Riia peapiiskopi suhted kiskusid orduga tülile, kuna ta arvas, et ta valitseb. 1297 puhkes kodusöda. Ordu vs Riia peapiiskop ja saarelääne ja tartu peapiiskop. Võitis liiviordu
naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi
naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi
Koju jõudes rääkis ta naisele, et täna õhtul läheb ta kodust eemale, et naine paneks ise uksed lukku ja heidaks magama millal iganes soovib. Loomulikult läks mees tegelikult maja juurde peitu. Naine aga keeras ukse lukku ja rääkis Filippole läbi seinaprao kõik ära. Lepiti kokku ka öine kokkusaamine..Filippo pidi tulema läbi katuse. Nii veedeti koos üks öö ilma et pärismees midagi märkaks. Hommikul lasi pärismees oma naise juurde saata ühe käskjala ( ta oli ju preestrit mängides rääkinud, et ,,preester" nüüd saadab mõnikord oma käskjalga küsima et kas palvetest oli ka abi patu lunastamisel ja üleüldse rääkima). Naine rääkis käskjalale, et täna öösel ei käinud siin keegi. ja arvatavasti ei tulegi vist enam, et hakkab seda preestrit ära unustama, kuigi ei tahaks..Aga mees ei jätnud ikka, veel nii mõndagi aega toimis ta täpselt samamoodi, aga ka naisel käis armuke sama kaua. Kuni ükskord mees
) Ta jutustab oma kroonikas (millest?) ______________________ , kirjeldab eestlaste (mida?) _____________ ja ____________. Tema kroonika on esimene kirjalik mälestusmärk, kus leidub (milliseid?) _____________________ sõnu (vanem-pealik; maleva-sõjavägi); ____________________ (Odenpe, Sackala, Viliende, Tarbata), _____________ (Lembitus, Maniwalde, Unnepewe) ning _______________ (Laula, laula, pappi!- saarlased pilkasid saksa preestrit; Maga magamas- jää igavesti magama; Tharapita!- Taara, aita!). _______________ kroonika, mis on tuntud vaid hilisemate ärakirjade kaudu, kuulub (ajastu) _____________ tähtsamate kroonikate hulka ka rahvusvahelises ulatuses. 1343 oli _____________ ülestõus. 1524 jõuavad (kelle?)____________________ ideed Eestisse (algatas reformatsiooni Saksamaal 1517). ______ esimene katkendlikult säilinud eestikeelne _____________ on Tallinna pastorite Simon
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised, talupojad võeti sõtta
osaliste vahel on jõutud kokkuleppeni. Pühamud Sintoistlikud pühamud võivad olla nii suured hoonekompleksid, nagu näiteks Ises, kuui ka tagasihoidlikud väikesed pühamud kalju või puu lähedal. Kõige rohkem austatakse sellistes pühamutes Inari-nimelist kamit, keda peetakse riisikasvatuse, kodu ja kauvanduse kaitsjaks. inari pühamutes leidub sageli rebasekujusid, sest usutakse, et Inari saadikuks on rebane. Kuna paljud sinto pühamud on väikesed, siis ei ole ka kogu aeg preestrit kohal. Selliste pühamute eest kannavad hoolt kohalikud elanikud, kes annetavad toitu, avavad hommikul pühamu uksed ning sulgevad need õhtul. Puhastusrituaalid on sintoismi väga oluline osa. Neid võidakse sooritada selleks, et lepitada rahutuid kamisid. Isiklikuma iseloomuga puhastusrituaal on puhastamine veega. Sel puhul võidakse seista joa all või sooritades rituaalseid pesemisi jõesuudmes või meres. Kolmas puhastamise vorm on teatud isikute või tegude vältimine..
õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad abielluda ainult enne preestriks pühitsemist. Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii : 1) p a t r i a r h i d ( kirikupead); 2) metropolid ( mingi riigi või suurema maa- ala ülempiiskopid); 3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d. Õigeusk on levinud Kreekas ( seal on ta riigiusk, Kreeka õigeusu kirikupead - oikumeenilist Konstantinoopoli patriarhi - peetakse patriarhide seas auväärsuselt esimeseks, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, Gruusias, Serbias,
Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele
Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga 5 ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jne. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele
ilmakaart tähistav värv · taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus · Allilmu oli üheksa · Kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch · Usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet · Toodi palju inimohvreid · Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule · Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile · Laip heideti püramiidilt alla ning nüliti · Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu · Ohvri keha samal ajal kas põletati või kui ohverdatu oli mehine sõjamees jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks · Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus · Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde,
Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_kunst 2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajal oo_konspekt_helerin.doc 3. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/kreekaava.htm
Kujutisi iidsetel raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda nendega, mis olid kasutusel tätoveeringutena. Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20. sajandini müstilise tähendusega või seda kasutati staatuse sümbolina.( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.6. Tätoveerijad Paljudes kultuurides on tätoveerijaks šamaan, maag või preester. Tätoveerimine on tihti maagiline riitus rohkem traditsionaalsemates kultuurides ja tätoveerijat austakse kui preestrit või šamaani. Uus-Meremaal ja kindlates Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimudes peeti tätoveerimist religiooseks tseremooniaks, selle viis läbi preester. Tegelikku tätoveerimise protsessi, täis rituaali ja tabusid, saadi sooritada ainult preestri poolt ja oli seotud uskumustega, mis olid saladused, teada ainult preesterkonnale. Tätoveerija, okultismi preester või shamaan kasutab tihti tätoveeringut puutekohana või vaimse maailma uksena.
Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb oli see saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimisviisid ja -tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus (naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Muinasaeg ja XIII sajandi algus Eestis Eesti on riikluse-eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused ehk maakonnad. Teatud piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli Muinas-Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid
Selleks koondab Louis XIV kokku oma ajastu Prantsusmaa parimad arhitektid. Ta lasi ehitada 18 km Pariisist eemal olevasse Versailles'sse lossi kuhu kolisid kuningas ning ta õukond. Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt. Versailles' lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised. Õukonda asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna. Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis.
Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik.
,,sissetoodud" jumalakuju, mis ilmestas kohaliku pantenoni, andis võimaluse samastuda uue kujuga läbi rituaalide. Isise suurim võistleja oli Pärsia päritolu Mithra, kelle teenimises oli selgesti märgta maskuliinseid jooni ja kes seetõttu oligi populaarne sõjameeste hulgas. Naised olid Mithra kultusest täielikult välja lülitatud. Isise kultusest mehed täielikult välja lülitatud ei olnud, säilinud on üks Isise kultuse preestrite nimekiri, kus mainitakse 26 preestrit, kellest kuus on naised. Need naised kuulusid provintsiaristokraatiasse ja nende mehed oli tavaliselt ametnikud. Preestrid ja preestrinnad olid usulistes teenistustes võrdväärsed, kultusühiskondade sisemine hierarhia siiski tingimata naisi ei soosinud. Isise arenemise hilisantiigi ajal tavalise rahva lemmikjumalannast kõrgkihi jumalannaks on omamoodi aksioom. Isise kultuses esineb kõikvõimas ema, kes on mõjutanud kristliku neitsi Maarja kultust
annaabi.ee 
