Louis XIV. (0)

Sisukord
Louis XIV Prantsusmaal..................................................................................3
Päikesekuningas...................................................................................................4
Merkantilistlik majanduspoliitika .................................................................5
Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6
Kasutatud allikad..............................................................................................7
Louis XIV Prantsusmaal

• Louis XIV sündis 5. septembril  1638  ning suri 1. Septembril 1715 . Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Louis XIIIpoeg. Louis XIV ema oli päitolult Hispaanlanna, ta oli ka noorem vend  Philippe d'Orléans, kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel
  

AUSTRIA ANNA

• Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni viieaastane Louis XIV. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritoluga kardinal  Jules  Mazarin . 1661 aasta märtsis suri kardinal Mazarin. Surivoodil soovitas ta Louis’le, et ta võtaks juhtimise enda kätte ja peaks ametis ainult selliseid ministreid, kes “ Nende sõna kuulavad.” Veel soovitas ta luua ühe sisemise valitsuse - conseil etroit -, kuhu kuuluksid ainult krooni peamised ministrid ja kes pidid olema seal võrdsed. Teisisõnu - ei oleks olnud peaministrit. Kuningas palus printsidel, hertsogitel ja riigiministritel koguneda ja teatas, et JULES MAZARIN on otsustanud tegeleda riigijuhtimisega isiklikult.
  

• Ajalukku on läinud Louis XIV-le ütlus „Riik-see olen mina“(l’Etat c’est moi). Kuningas võis anda käsu oma vastaste vangistamiseks, vajamata selleks kohtu otsust. Ütluses "Riik – see olen mina" peitus tõepoolest tõde – kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad.
  

LOUIS XIV

• Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainult kuninga privileeg .
  

• Ühtlasi koondas Louis XIV enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning lasi ehitada Versailles ' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XVI valitsusaeg möödus suuremate probleemideta.
  

• Louis XIV ei surnud rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.
  

Päikesekuningas

• Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks , teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele.
  

• Kuningale Pariisis ei meeldinud. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavateks ja vanamoodsateks.
  

• Louis XIV lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles’sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast.
  

• Versaille ’ lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka , 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt.
  

• Kuningas armastas meeletult luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks ; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest.
  
• Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks . Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – leiutati jäätis, hakati valmistama šampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega.
  

• Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes  madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga.
  

Merkantilistlik majanduspoliitika
Ajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses, oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ja riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean- Baptiste Colbert

• ta oli alati rangelt musta kandev morniilmeline mees, keda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas.
  
• Keegi polnud teda kunagi naeratams näinud.
  
• Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus . See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale.
  
• Colbert’i seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota.
  

Colbert’i algatusel asutati  riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti.

• Veneetsia eeskujul toodeti peegleid ja pitse
  
• Inglismaa eeskujul – sukki.
  
• Hollandlastelt õpiti, kuidas toota kalevit
  
• Saksamaalt, kuidas valmistada vask- ja raudesemeid.
  

Õpetajateks kutsus Colbert välismaa meistreid.
Louis XIV-le meeldis sõdida, tema peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid.
JEAN-BAPISTE COLBERT
Louis XIV kirikupoliitika
16. sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa katoliikslaste ning hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. 1598. Aastal välja antud Nantes’i edikt  küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga.

• Louis XIV-le ei meeldinud, et tema alamad olid erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest.
  
• Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati kõrgemad maksud jne.
  
• Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse.
  

Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus."
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/paikesekuningas_sandraollik.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.ht m