Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võluflööt (0)

1 Hindamata
Punktid
Võluflööt
Mina nägin “Võluflööti” Estonia teatris paari aasta eest, külastades seda muusikaajaloo tunni raames. Olin koheselt lummatud ja pole kahtlustki, et tegu võib olla ühe mu lemmik teosega .
Võluflööt on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper , mille ta kirjutas oma elu lõpus, olles väga haige. Tegemist on laulumänguga, mis oli tol ajal Viinis väga populaarne . Esietendus toimus 30. Septembril 1791 Viinis helilooja juhatusel . Ooper ise on küllaltki pikk, kestvusega umbkaudu 3 tundi, kuid tasub ennast kindlasti ära.
Tegelasteks on: Sarastro ( bass ), Tamino , prints ( tenor ), Sarasto riigi preester (bass), Kaks preestrit (tenor,bass), Öökuninganna ( sopran ), Pamina , Öökuninganna tütar ( sopran ), Kolm daami (sopran, metsosopran ,alt), Kolm poissi (sopran,metsosopran,alt), Papageno , lillemüüja ( bariton ), Papgena (sopran), Monostatos, maur (tenor), Kaks sõdurit (tenor,bass), Kolm orja (kõnerollid), Preestrid, kaaskond, rahvas, orjad jt (koor).
Peamine tegevus toimub Sarastro riigis. Tamino ( prints ) põgeneb mao eest ja kohtub kolme daamiga, hiljem teadvusele tulles ka Papagenoga. Tamino näeb röövitud Pamina pilti, ning armub. Seejärel tõttavad nad Papagenoga koos teda päästma. Jõuavad Sarasto lossi, kuhu Pamina on vangistatud, kuid põgenemisest ei tule midagi välja, ning prints ja printssess armuvad üksteisesse. Saadakse teada, miks Pamina on röövitud. Seejärel peavad Tamino ja Papageno läbima katsumused, et oma armsamate juurde pääseda. Öökuninganna käsib oma tütrel (Paminal) Sarastro tappa. Tuleb uus katsumus , mille käigus Papageno leiab enda Papagena, kuid nende õnn on üürike. Tamino ja Pamina kohtuvad taas, ning läbivad viimase katse tänu armastuse jõule. Sarastrol hakkab Papagenost kahju ja annab Papagena talle tagasi. Monostatos, Öökuninganna ja kolm daami on vahepeal vandenõu sepitenud, mille peale Sarastro karistab neid ja saadab nad igavesse pimedusse. Sarastro võtab armunud enda riiki au ja hiilgusega vastu.
Minu arvan, et autor soovis selle teosega näidata võitlust hea ja kurja vahel, “võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga.”
Tahaksin väljatuua ka kaks pala, mis on mulle enim meelde jäänud: Papageno ja Papagena duett , kus Papagno leidis lõpuks oma Papagena ja Öökuninganna aaria , mille kõrged noodid on tuntud ka vähem muusikahuvilisele. Arvatakse, et Öökuninganna aaria on üks kõige kuulsamaid soprani aariad üldse, ning iga soprani unistus. Aaria ise on D mollis ja nõuab väga suurt hääle ulatust.
Võluflööt on ooper, mida oleksin nõus vaatama kordi ja kordi, olles igakord samas lummuses, mis esimesel korral.
Võluflööt #1 Võluflööt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor enelynv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Võluflööt
3
docx

Võluflööt

TEGELASED: Võluflööt Sarastro (bass) Tamino,prints (tenor) Kõneleja,Sarasto riigi preester (bass) Kaks preestrit (tenor,bass) Öökuninganna (sopran) Pamina,tema tütar (sopran) Kolm daami (sopran,metsosopran,alt) Kolms poissi (sopran,metsosopran,alt) Papageno,lillemüüja (bariton) Papgena (sopran) Monostatos,maur (tenor)

Muusika
Figaro pulm
2
docx

Figaro pulm

Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi. Selleks muudetakse krahv armukadedaks väites, et krahvinnal on armuke. Samal ajal plaaniti Susanna & krahvi salajast kohtingut, kuhu Susanna asemel ilmuks hoopis krahvinna. Veidi aja möödudes tabas krahvi suur üllatus, kui ta sai teada, et Marcellina on Figaro ema & Bartolo Figaro isa. Nüüd ei saanud krahv enam Susanna & Figaro pulmi takistada. Sus

Ajalugu
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun