10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ilmanimeta123
Õppematerjali autor
koloniseerimine. Ta oli oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud mõttesse teda kukutada . Ilmselt oli Louis XIV see, kes pani aluse monarhia hävingule ning istutas probleemid, millega Louis XV enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. Päikesekuninga õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis, sest seal olid rahva rahutused. Pealinnas asuvad kuningalossid aga olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000
Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainult kuninga privileeg. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid; rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Oma korralduste andmiseks ei vajanud kuningas ühegi asutuse või organi luba. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli
päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. · Kuningale Pariisis ei meeldinud. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavateks ja vanamoodsateks. · Louis XIV lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. · Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. · Kuningas armastas meeletult luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele
Prantsusmaa kandis edasi moodi ja kokakunsti. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, kuninganna aga leppis olukorraga. Versaille' loss Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. aastal ta kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt.
toetajana ja kaitsjana ning on teada, et proovis ka ise luuletada ja kirjandust kirjutada, õppis tantsima balletti. Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem kuna riigivõlg kasvas, mis tõi kaasa mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud. Ta ei surnud rahva poolt armastatuna, kuid siiski on tänaseks üks enim mäletatud ning austatud monarhe Prantsusmaal. Versailles Versailles Versailles Versaille´ õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versailles`õukond
maksis oma rahakotist vähem. Kogu majanduspoliitika oli merkantilistlik kehtestati kõrged sisseveotollid, muutes välismaise kauba kalliks ja edendades sellega sisemajandust, sest kodumaine kaup oli soodsam. Rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Louis XIV ajal valmis Versailles'i loss, mis oli tema suurimaks armastuseks. Lossis teenis hiiglaslik õukond 20 000 õukondlasega. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Arendati ka prantsuse keelt nii, et see muutus kasutuskõlblikuks kunsti ja teaduse valdkonnas. Kõnepruugi järgi võis otsustada, millisesse ühiskonnakihti isik kuulub. Kuna kuningas oli ise katoliku usku, leidis ta, et ei ole sobilik omada võõrausulist õukonda
Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid