Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dekameroni 8. päev (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
11.08.2019 Kelli Sepp
Boccaccio `` Dekameron ´´
8.päev 2 novell
Analüüs
1.
Preester
  • Preesteri riietus oli inteligentne , ta nägi välja viisakas,kena ja silmapaistev mees.
  • Preesteri iseloom : Ta oli endast heal arvamusel ( ta teadis , et saab kõiki naisi kingitustega ja meelitamisega ära osta , et need temaga magaks , ta ei kõheld kunagi endis ) . Preester oli üsna kaval ja nutikas mees ( andes naisele oma kalli sinise mantli pandiks , et too naine temaga ühte heidaks ja lõbutseks , kuid pärast selle endale tagasi sai , saates oma abilise naise juurde , kui naise mees parasjasti ka seal oli , ning lasnud abilisel lausuda : ´´Preestrihärra tänab teid ja palub talle ära saata mantel , mille poiss teie juurde pandiks jättis ´´ , seda kuuldes käskis naise mees kohe naisel mantel tagastada ). Preester valetas palju ning pettis noori naisi . ( viies neile küünlatükke ja kujukesi ja siis nendega maganud ).
  • Preesteril ei olnud moraalitunnetust , ( kuna ta kohtles naisi nagu asju , viies neile asju , millega nad ära osta ja teha nendega mida hing ihaldab , ta tegi kõik et saada mida tahab )

Belcolores
  • Belcolorese oli priske,tõmmupõskne naine, ta riietus tavaliselt , nägi välja nagu õige talunaine.
  • Belcolorese iseloom: Ahne ( tahtis raha ning oli nõus preestriga magama ) , kergekäeline ( uskus preestrit , et ta talle raha toob , kui mantli panti annab ) , kaval natukene ( ei jäänd kohe uskuma preestrit ning sai mantli panti ) , tark ja inteligentne( oskas mängida teistest paremini simlit ja laulda , tantsida oskas ning käterätikut hästi käes hoida )
  • Puudus samuti moraali tunnetus ( ta pettis oma meest , lootes raha selle eest saada , ning oli seda nõus tegema , mil iganes preester tahab )

2.
  • Novelli põhiprobleemiks on see , et preester kasutab oma võimu kurjalt ära . Räägib naistel valet juttu , ning annab neile asjakesi , et nendega ühte heita . Preestrid peaksid teenima jumalat , mitte valetama naistele ehk nõrgemale sugupoolele.Preester ei tohi oma võimu kasutada pahatahtlikult . Ta peab teenima jumalat ning olema talle truu.Preester valetab naisele , et annab talle 5 liiri , ning annab pandiks oma sinise mantli , ning armatseb naisega . Hiljem kavaldab selle naiselt endale tagasi , jällegi valetamise kaudu .

3.
  • Pingestumine toimub siis kui preester armub Belcoloresse .

4.
  • Mulle õpetas see novell , et ei tasu igat tähtsat ja võimukat meest uskuda , ning veel vähem nendega magama . Enne tuleb mõelda , kui midagi teha !

Boccaccio ``Dekameron´´
8.päev 3 novell
Analüüs
1.
Calandrino
  • Calandrino riietus tagasihoidlikult , kuid kindlasti omamoodi . Ta oli korraliku välimusega .
  • Calandrino iseloom: Lihtsameelne ( uskus , mis talle rääkis Maso del Saggio juttu , kividest ja kohast nimega Maitsemõnu ). Raevukas ( peksis oma naist vihast , et naine kõik ära rikkus tema jaoks ). Ustav sõber ( ta rääkis kohe oma saldusest oma headele sõpradele ).
  • Calandrinol oli moraalitunnetus , kuid ta oli liiga kergeusklik , mis viiski ta ekslikule teele ( kuna , ta arvas tõesti et ta nähtamatu tänu sõpradele ning arvas , et ta naine võttis temalt võimu ära ning peksis vihast oma naist , kuid pärast kui sõbrad olid ta maha rahustanud , jäi Calandrino südame valuga ).

Bruno ja Buffalmacco
  • Bruno ja Buffalmacco olid mõlemad nagu tavalise välja nägemise , natukene teistmoodi kui tava inimesed , kuna nad olid ikkagi ka kuntsnikud .
  • Bruno ja Buffalmacco iseloom: Mõtlematud ( panid vaese Calandrino kannatama , valetades talle et ta nähtamatu ). Pahatahtlikud ( loopisid Calandrinot kividega ). Must huumor ( nalja oskasid teha , kuid seda teise peal ning haiget tehes teisele ehk riivates teise tundeid ja ära kasutamine )
  • Brunol ja Buffalmaccol moraalitunnetus puudub ( kuna , nad loopisid oma sõpra kividega , kuna neile tundus see naljakas , ning viisid oma nalja liiga kaugele lastes Calandrinol oma naist peksta , ning kasutasid vaest meest ära )

2.
  • Novelli põhiprobleemiks oli see et , Calandrino oli liiga kergeusklik . Uskus kõike mida teised temale rääkisid . Tänu sellele , tegid tema sõbrad tema üle nalja koguaeg ning ka teised inimesed . Tänu sellele , et ta uskus mida rääkis Maso del Saggio ja uskus oma sõpru nähtamatuse kohta , tegi ta oma naisele tohutult haiget ning solvas teha asjatult . Nüüd peab ta elama südame valuga .

3.
  • Pingestumine toimub siis , kui Calandrino jõuab koju ning hakkab oma naist peksma , tänu sõprade lollile naljale.

4.
  • Mina õppisin sellest novellist , et ei tohi uskuda kõike mida mulle räägitakse , et tuleb mõelda reaalselt ning loogiliselt ning sõbrad keda usaldan ja armastan et pruugi olla nii head , kui seda arvan .
Dekameroni 8-päev #1 Dekameroni 8-päev #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelli sepp Õppematerjali autor
2-3 novelli kirjeldus , peategelaste iseloomustused , moraalitunnetus , pingestumine.

Sarnased õppematerjalid

Jumalaema kirik Pariisis - V Hugo
8
doc

Jumalaema kirik Pariisis - V.Hugo

kortsus nahk vaevalt näitavad, et ta oleks elus, aga naine Rheims'lt on kindel, et tegu on Paquette la Chantefleuriega. Õde Gudule ei tunnista oma identiteeti, aga hoiatab naisi kui Esmeralda peaks neist mööduma. Samal ajal märkab naine sametist kingakest ja ütleb "Paquette la Chantefleurie!". Õde hüppab üles ja hakkab needma kõiki mustlastest laste vargaid. Mitte kaugel sellest, kinnitatakse Quasimodo häbipostile ­ keskaegne piinamisriist venitamaks inimese keha raamil. Kõigest päev varem krooniti ta narride kuningaks ja sellel samal kohal piinatakse teda nüüd. Kõigepealt tahab ta vabaks pääseda, kuid muutub siis rusutuks, vaikselt leppides oma karistusega. Kaks kohalviibijat pesevad seejärel vere maha ja määrivad haavadele salvi. Seejärel hakkab rahvas teda kividega loopima, enamus lihtsalt tema koleduse pärast. Korraga hakkab Quasimodo naeratama kui näeb ülemdiakon Claude Frollot lähenemas. Frollo aga pöörab ümber ja jätab Quasimodo kannatama

Kirjandus
Jumalaema kirik pariisis
19
odt

Jumalaema kirik pariisis

kortsus nahk vaevalt näitavad, et ta oleks elus, aga naine Rheims'lt on kindel, et tegu on Paquette la Chantefleuriega. Õde Gudule ei tunnista oma identiteeti, aga hoiatab naisi kui Esmeralda peaks neist mööduma. Samal ajal märkab naine sametist kingakest ja ütleb "Paquette la Chantefleurie!". Õde hüppab üles ja hakkab needma kõiki mustlastest laste vargaid. Mitte kaugel sellest, kinnitatakse Quasimodo häbipostile ­ keskaegne piinamisriist venitamaks inimese keha raamil. Kõigest päev varem krooniti ta narride kuningaks ja sellel samal kohal piinatakse teda nüüd. Kõigepealt tahab ta vabaks pääseda, kuid muutub siis rusutuks, vaikselt leppides oma karistusega. Kaks kohalviibijat pesevad seejärel vere maha ja määrivad haavadele salvi. Seejärel hakkab rahvas teda kividega loopima, enamus lihtsalt tema koleduse pärast. Korraga hakkab Quasimodo naeratama kui näeb ülemdiakon Claude Frollot lähenemas. Frollo aga pöörab ümber ja jätab Quasimodo kannatama

Kirjandus
Sigrid Undset
11
docx

Sigrid Undset

ning viia oma sugulase äsjasündinud laps orgu ristimisele. Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid maha, süüdati lõke ja hakati sööma ning õlut jooma, mida Laurits pakkus ka Kristiinale. Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid. Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli

Soome kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

- Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi

Kirjandus
GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus
Kuritöö ja karistus
17
docx

Kuritöö ja karistus

See juhtum muutis Raskolnikovi väga ärevaks, ta imestas kuidas saab selline juhus olla. Öösel ei näinud ta unenägusid ega saanud rahulikult magada. Hommikul äratas teda taas teenijatüdruk teega, kuid mees ei tahtnud ärgata ja lubas et hiljem joob. Lõunal tuli teenijatüdruk uuesti teda äratama ja pakkus suppi, nähes et tee on siiani joomata. Kuid Raskolnikov saatis ta uuesti minema. Nüüd hakkas ta siiski sööma, kuid asi lõppes pärast paari lusikatäit. Ta polnud päev läbi end liigutanud, kuid pärast kella löömist ärkas ta ülesse ja hakkas ettevalmistusi tegema. Ta õmbles aasa oma pintsakusse kirve riputamiseks, kuna tänaval kirves käes kõndides oleks ta palju tähelepanu äratanud. Siis meisterdas ta veel petliku pandi, mida vanaeidele viia. Kirve plaanis ta saada köögist kui teenijatüdruk õhtuti poes käis. Kuid see plaan ei läinud tal läbi, kuna just täna oli teenjatüdruk kodus

11.klass
Konspekt-10-klass
18
rtf

Konspekt-10. klass

tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial.

Kirjandus




Kommentaarid (1)

virzik profiilipilt
mari kask: väga põhjalik :)
15:25 01-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun