........................... 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud, siis ei tundnud selle algset kuju ka kõige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid. Uskumusi on palju mõjutanud Kreeka kirjandus ja kunst, kust võeti üle paljud jumalad, ning samastati need endi omadega.
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk
preesterkuningate poolt peeti jumalate asemikeks. Linnad korrapärase planeeringuga, veevärgiga ja puha. Vanimad sumeri elamud pilliroost onnid. Adoob põletamata savist tellis Sumeri linande keskpunktiks oli Zikkurat e astmiktorn. (zikkurat mägi sumeri keeles) Zikkurat on Uri suurimaid püramiide Paabeli torn Etemenanki jumalate asupaik. Etemenanki pärineb 1.-2. At. Zikkurat maailma keskpunkti tähendus Mööda astmeid saab jumala juurde. Sumeri mütoloogia ja religioon on mõjutanud assüürlaste, babülooniate jt Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Nippuri linna kaitsejumal Enlil / Marduk (babüloonia) Uri linna kaitsejumal Nanna/Sin (babüloonia religiooni vaste) An taevajumal/Anu (Babülooniapäraselt) Inanna/Istar/Astarte sõjajumalanna - tema abikaasa Dumuzi/Tammaz Utu/samas päiksejumal oli Uruki kaitsejumal Enki maajumal, maa aluste maailmade ja surnute jumalus Ea vetejumalus Säilinud savitahvlid on tõeliselt rikkalikud.
19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved).
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul
seadusekogusid Lähid-Idas. Ei rõhutatud aga ühiskonna kihistatust, vaid vabad inimesed ja orjad. Diasporaan Juutide hajumine. Prohvetid usukuulutajad. Jesaja, Jerenuja. Sünagoog juudi kirik. Tempel vaid Jerusalemmas. Messias uus kuningas, kes rajab uue riigi. Taaveti soost salvitu. Monoteism -ainujumalakultus Jahve jumal, keda kummardati. Toora seadused paberirullidel. Moosese raamatud. Rabi preester. Sabat juutide pühapäev, hingamispäev. Juudi religioon erines teistest-jumalat ei kujutatud, jumal oli maailmaväline jõud, milles kõik alguse on saanud. Igavene jõud. Juudipoisse lõigati ümber. :) Peavad end väljavalitud rahvaks. KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud
eeskujudele, mis aga ei takistanud roomlasi loomast selles vallas silmapaistvaid ja originaalseid teoseid. Paljudes vanameelsetes roomlastes tekitasid kreeka mõjud teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist halbade võõrmõjude tagajärjel. Kreeka kultuuri ja kommete ülevõtmist need protestid ei pidurdanud. Kuid muutuste kiuste säilitas rooma ühiskond pikka aega põhijoontes traditsioonilise ilme. Religioon Jumalad. Varasel ajal austasid roomlased erinevaid loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, sisaldades endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Numeneid oli lõpmata palju – igal puul, kivil järvel, loomal jne. Igal majal olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad – laarid – kehastasid esivanemate hingi. Neil oli majas oma nurk, kus seisid nende kujukesed, millele tähtpäevade puhul annetusi toodi. Peale
tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad. Neile lisandusid eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks riigijuhtimine preesterkonnalt kuningate kätte. Linnriigis olid ka vabad kodanikud - talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu
Kõik kommentaarid