Versaille loss (0)

Referaat
Versaille loss
Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles .
Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks.
Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile.
Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka , 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit.
Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata.
Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused , kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid , mida kaunistasid kalliskivid või briljantniidid. Kõige selle suursuguse kauniduse taga pesitses aga suurel hulgal räpakust, sest kõrgseltskond pesi ennast harva. Kasutati ohtralt lõhnaõlisid, nägu puuderdati ja pika elevandiluust kepikesega sügati pead, et häirida sinna tulnud täide elu. Kõik see põhjustas Versaille lossi halva aroomiga õhku.
Versaille oli tol ajal Prantsusmaa keskpunkt. Õukond ja selle elu andis tooni terves Euroopas. Suhtlemiskeeleks kujunes prantsuse keel, moemaailmas hakkas määrama Prantsusmaa kaunid nüansid riietes , köögikunstis hakati esimest korda valmistama jäätist ja kääritama vahuveini . Kasutusele võeti kasuliku söögivahendina kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV ajal hakati Pariisi rajama raamatukogusid, tähetorn ja botaanikaaed .
Lähiminevikus on Versaille loss saanud tunnustust kohana, kus sõlmiti Versaille rahuleping . 28. juunil 1919. aastal tehti seda liitlasriikide Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kuulsas Versaille lossi Peeglisaalis.
Tänapäevalgi on Peeglisaal olnud suureks tähelepanu tõmbajaks oma suursugususega. Saalis on 357 peeglit, mis katavad ruumi 72 meetri pikkuses ning peegeldavad valgust 17 suurest, maast laeni ulatuvast aknast. Uhke ruumi rajajaks oli Charles Le Bruni.
Versailles’ oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on tänapäevaks muutunud kogu maailmas tuntud tsivilisatsiooni, ohjeldamatute lõbustuste ja võimutäiuse sümboliks. Loss on külastajate arvult teine turismiobjekt Prantsusmaal Louvre ’i järel. Igal aastal käib siin umbes neli miljonit külalist. Tänapäeval toimib Versailles’ nii muuseumi kui riikliku paleena. Nüüdseks on loss olnud 30 aastat UNESCO maailmapärandite nimekirjas.