Sakala vanem Lembitu (0)

Referaat
Sakala vanem Lembitu
Tiina Trutsi
10C
2011
Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas , seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta.
Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soomusrong "Lembit". Iseloomult oli ta julge, kangekaelne ja kartmatu . Kroonikas on Lembitut nimetatud tiitlitega senior või princeps, mida eesti keelde on tavaliselt tõlgitud vanema ja pealikuna.
Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral mainitud eestlaste vanem. Tänu sellele saab nii mõndagi tema elukäigu kohta teada, ehkki ainult Lembitu kuue viimase eluaasta kohta.
Lembitu paistis kroonikas silma sõjaretkedel. Esimest korda mainitakse teda seoses Sakala väe tasuretkega üle Ümera jõe 1211 . aastal, kui eestlased rüüstasid Rubene kanti, kus Henrik preestriks oli. Tal võis olla koguni isklik kokkupuude Lembituga, võib-olla pööras ta osaliselt ka seetõttu talle oma kroonikas rohkem tähelepanu kui teistele eestlaste vanematele. Pilt 1. Lembitule pühendatud ausammas
1212. aastal saatsid ristisõdijad Sakalasse preester Salomoni , kes asus Viljandi ümbruskonnas rahvast ristima. Samaaegselt tungisid Novgorodi ja Pihkva venelased Novgorodi vürsti juhtimisel Ugandisse ja hiljem ka Harjusse, kus nad piirasid Varbolat ja rüüstasid ümbruskonda. Seepeale hakkasid ugalased ja sakalased koguma oma sõjaväge, et teha tasuretk Pihkva alla. Sellest kuulda saanud preester Salomon lahkus Viljandist , kuid mingil põhjusel kogus Lembitu enda ümber väesalga, jälitas preestrit, sai ta kätte ja tappis. Seejärel liikus ta eestlaste väega Pihkva alla.
1215 . aasta lihavõteteaegse paastu ajal tungisid ristisõdijad ilmselt suhteliselt väikese sõjaväega Sakalasse, möödusid suurest Viljandi linnusest ja suundusid Lembitu linnuse Leole (tõenäoliselt Lõhavere) alla. Eestlased pakkusid piirajatele raha, et nood ära läheks, ent ristisõdijad nõudsid alistumist ja ristimise vastuvõtmist. Pärast mitmepäevast piiramist olidki piiratud sunnitud alla andma, sest ristisõdijad olid linnuse valli tulega hävitanud. Seejärel ristiti Lembitu, teised vanemad ja teised linnuses olnud, nende vara aga võeti röövsaagina kaasa. Ristiusu vastu võtnud Lembitut nimetab Henrik kroonikas
aga „kõige nurjatumaks", „ebausaldusväärseimaks" (perfidissimus), sest peagi pesid kõik sakalased ristiusu maha ja asusid Lembitu juhtimisel ja koos teiste maakondadega ristisõdijatevastast nõu pidama . Pilt 2.
1217. aastal 21. septembril olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle Otepääl ning Sakala ja Ugandi asusid koos teiste maakondade ning venelastega plaanima suuremat sakslastevastast retke. Nõnda kogusid nad Sakalasse Henriku järgi enneolematu väe, 6000 meest. Seal oli sõjamehi pea kõigist maakondadest, kuid saarlased jäid sellest kõrvale.
Eestlased lootsid, et ka venelased saabuvad peagi suure väega Sakalasse, kuid neid ei tulnud. Selle asemel kogusid eestlaste plaanist teada saanud ristisõdijad ligi 3000-mehelise valikväe ja tungisid Sakalasse. Kokkupõrkes Navesti jõe lähistel suutsid ristisõdijad eestlaste väe purustada. Henrik jutustab, et Lembitu ja teised Sakala vanemad võitlesid küll vapralt, kuid lõpuks löödi ka sakalased põgenema. Ent lätlane Veko tundis Lembitu ära, jälitas teda ning tappis ta, röövides talt rõivad. Lembitu pea raiuti maha ning võeti Liivimaale kaasa. Lahingus langesid ka mitmed teised eestlaste vanemad: Vootele , Manivalde ja teised, ristisõdijate poolt oli nimekaimaks langenuks aga ilmselt liivlaste vanem Kaupo.
Praegu asuvad Lembitu mälestusmärgid Suure-Jaanis. Mälestussammas(Pilt 1) avati 24. juunil 1926. aastal. Skulptuuri autoriks on A. Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Lembitu linnamägi(Pilt 3) asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit.
Pilt 3. Lembitu linnamägi
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu
http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html
http://www.histrodamus.ee/
„Eesti Ajalugu“ M.Kampmann