seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd. Liivimaa Ordut juhtis aastani 1481 (vaheaegadega) Riias, hiljem Csises resideeriv ordumeister (maameister), kelle valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister.
organisatsioon. • Ordu südamaaks kujunes Preisimaa. • Linnuseid resideeris kõrgmeister ja käis koos ordu kõrgeim otsustuskogu- üldkapiitel. • Liivimaa orduprovintside eesotsas oli Meister, kelle valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. • Tähtsuselt teine orduametnik Orduvennad ja abilised • Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda tagasihoidlikumaks sõjavägi muutus. • Juba 15.sajandil moodustasid sõjaväe põhijõu palgasõdurid. Maavalduste valitsemine
Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad, pagarid, kingsepad, rätsepad, keda nimetati poolvendadeks, riietuse järgi aga hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid.
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas ...
Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida
Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: rüütelvennad, preestervennad, teenijavennad. Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et suurendada paavsti autoriteeti, 2) parandada elujärge, 3) kontroll Vahemere kaubanduse üle
Ühisaktsioon ei toonud tulemusi. Osalenud jõududes jäi rahvast ainult vähemaks. 12. Mõõgavendade ordu: 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "kristuse sõjateenistuse vennad" Ordu liikmeteks said elukutselised sõjavennad. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Ordumehed jagunesid mitmesse kategooriasse: Rüütelvennad, preestervennad ja teeniatevennad. Sellise väega õnnestus sakslastel Liivlased ristiusku pöörata. 14. Võnnu piiramine ja ümera lahing: 1210. aastal toimus Eestlaste vasturetk. suur ühendmalev läks piirama võnnu linnus millest oli saanud mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. suurte puuvirnade abil prooviti linnus põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Alt ja ülevalt rünnates viidi linnuse kaitsjad karvasesse olukorda. Eestlased oleksid võitnud, aga lahkusid, sest
Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja teenijad vennad (pruunis või mustas) Mõõgavendade ordu pitser Ristisõdija Muistne vabadusvõitlusEesti aladel 1208 - 1227 Vabadusvõitlus Eesti aladel · Algas 1208 septembris saksa ristisõdijate ja nendega liidus olevate (alistunud) lätlaste sissetungiga UGANDI maakonda · Suuremad lahingud: · Lahing Otepääl 1208 sept Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13
toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 liivlaste lõplik alistamine 1207 latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele Mõõgavendade ordu (1202-1237) Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Ven-nad, (lad. k. Fratres Mili-tiae Christi) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksis-teeris aastatel 12021237. Seisused ordus: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Mõõgavendade ordu Ordumeistrid: Venno (Vinno) (12041209) Wolquin (Wolgulin) (12091236) Piiskop Alberti ja ordu vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ordu saab endale 1/3 Liivimaal vallutatud ja vallutatavatest aladest. 1236 Saule lahing, leedukad purustavad orduväe. 1237 Mõõgavendade ordu riismetest ja Saksa ordu rüütlitest moodustatakse Liivi ordu. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus
(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi). Vaimuliku elu tähtsaimaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop lätis. Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa. Piiskopkonna pealinnaks oli tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus läänemaast ja saaremaast.(+veel mõned saared). Tallinna piiskop omas p- eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis.
võõrvallutajate ristisõdijate vastu oma vabaduse kaitseks 2. Kes olid Meinhard, Berthold, Albert? Piiskopid Meinhard lasi liivlased end ristida Berthold oli teine piiskop Albert oli ristisõja peamine organisaator 3. Millal ja miks rajati Riia linn? 1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks 4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid? 1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed 3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4
Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8
taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare- lääne piiskop. tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu. Saare-lääne piiskopkond koosnes Läänemaast ja Saaremaast.lisaks kuulusid sinna veel rida teisi saari.Algul oli Pealinnaks Vana-Pärnu , hiljem sai aga selleks Haapsalu. Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu.
Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus. Eestlastega
nn Taara kultus, jumal Uku taevavalitseja) 25. Mis on animism? Elusa ja eluta looduse hingestamine 26. Milleks oli tarvis ennustada? Et näha ette tuleviku, nt sõjakäikude edukust 27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister) Orduvennad Rüütelvennad: Preestervennad: Teenijad vennad: sõdijad Pidasid vaimulikke talitusi Kannupoisid, kokad, relvasepad 29. Millal algas sakslaste sissetund Eesti aladele? 1208 30. Millal ja kelle vahel toimus Ümera lahing? 1210. a, sakslased, latgalid, eestlased (sakalased, ugalased) 31. Kes ja millal piiras Viljandi linnust? 1211. a, sakslased 32. Millega lõppes Viljandi piiramine? Eestlased andsid alla, kui ,,suure verevalamise"
edasisteks vallutusteks ja alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus Maarjamaa). 1202 asutati ristisõja läbiviimiseks Mõõgavendade ordu ("Kristuse Sõjateenistuse Vennad"), mis esialgu oli allutatud piiskop Albertile. Liikmed- rüütelvennad orduvennad: sõdimine preestervennad usutalitused teenervennad igapäevased ülesanded Ordu juht: ordumeister Ordu tunnus: valgel mantlil punane mõõk Ordurüütli sarnasus pühendas elu jumala mungaga: teenimisele ei tohtinud abielluda
Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mereröövlid Sündik raejurist
o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis) o Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks o Linnustes: Rüütelvennad -> preestervennad -> sõdurid -> teenrid TAANI ALAD o Taani kuninga ISIKLIK valdus o Läänistamine o Tugeva vasallkorra kujunemine MAAHÄRRADE KONFLIKTID JA SÕJATEGEVUS 13.-15. SAJANDIL o Vastuolud: taani vs mõõgavendade ordu; saksa ordu vs piiskopkonnad o Maade jagamisel puudusid õiguslikud regulatsioonid o Ordu eesmärk piirata piiskoppide võimu o Paavsti sekkumine legaatide vahendusel – paavsti saadik, kellele ta andis õiguse
Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks. 1202 asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga. Ordut juhtis ordumeister, liikmed olid jagatud 3ks (rüütelvennad, preestervennad, teenijad vennad). Ordu hakkas varsti ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes piiskopile hoopis konkurendiks. Liivlaste alistamine Sakslastel õnnestus enda poolele meelitada liivlaste vanem Kaupo (Toreida/ Turaida). 1206-1207 toimus liivlaste ulatuslik ristimine. Liivi alale ehitati kirikud ja ametisse pandi preestrid. Suhted sakslastega kujunesid küllaltki headeks. Naabrite rünnakute puhul oli olemas tugev liitlane. Riia rajamine tõi kasu mõlemale poolele ja
Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse). Ordu seisused: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Ordumeister kuulus samuti feodaalide hulka, kes võis maid läänistada. Et ordu sõjalise põhijõu moodustasid rüütelvennad, ei olnud selleks suurt vajadust. * Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu
Selliseid isikuid nimet. tarkadeks ehk nõidadeks. Mõõgavendade ordu- 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasi ning teisi ametimehi. Kolme maleva manööver- (3-e maleva nimi, aeg, kirjeldus)- Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema; - ridalased Turaida liivlastele kallale tungima; - sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele.
Oma tegevustes oli kõige edukam Albert, kuna teised ei saavutanud mitte midagi ja neil läks kõik luhta, mis neid plaanitud oli. 5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada? Kuna asutati Mõõgavendade ordu. 8. Selgitage erinevusi rüütelvendade, preestervendade ja teenijavendade vahel. Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid. Rüütelvendade kõrvale kuulusid preestervennad ning teenijavennad, kelle hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokki jt ametimehi. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 1209 1210 · Ugandisse saabusid · Aasta alguses sõlmiti · Eestlaste vaenlaste ritta sakslase esindajad. aastaks vaherahu. lisandusid ka venelased. · Esitati hüvitada eestlastele · Albert kasutas seda · Mstislav Uljas korraldas
Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust suundutakse suure saagiga tagasi, põletatakse maha Otepää linnus -Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera
Muistne vabadusvõitlus(1208-1212)-!.periood-põhjusteks-saksa kaupmeeste huvi põhjatu vene turu vastu.poliitilised põhjused-ristiusu levitamine ja pol.mõjuvõimu saavutamine.Meinhard-augustiinlaste ordust,tuli Väina jõe äärde,lasi end pühitseda liivi piiskopiks.Berthold-peale Meinhardi oli võimul, läks tülli liivlastega ja pöördus saksa tagasi.Theoderich-algselt Meinhardi abiline,hiljem piiskop.Albert- 1201-ehitati tema eestvedamisel Riia linn ja mõõgavendade ordu- preestervennad,sõjamehed,teenijad.Sissetungi eestisse põhjused-seda põhjendati eestlaste rüüsteretkedega.Võnnu piiramine-1210-eestlaste vasturetk, võnnu linnusesse-mõõgavendade tähtsaim tugipunkt., eestlased põgenesid.Ümera lahing 1210-saavutati võit,mis andis jõudu edaspidiseks.Viljandi piiramine1211-sakslased rüüstasid kaua linnust, eestlased pidasid vastu, lõpukstehti rahu. Eestlaste pealetungid- tegid mitmeid ründeid, lõpuks tulid vastastele abiväed ja eestlased pidid
islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) · Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel)
7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused,Tartu piiskopkond,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvumise poole(maanõukogu).Jüriöö ülestõus 1343-1345 a. Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad kaotasid ja alistusid. 8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk
Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad.
Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised sõjamehed Mõõgavendade ordu juhiks ordumeister. Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad (vaimulikud talitlused). - Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine
aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat
Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasid ja teisi ametimehi. Sissetung Eestisse. 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kroonikas põhjendatakse seda ühe ammuse vahejuhtumiga. Ugalased olevat veel enne Riia linna asutamist tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele ja võtnud neilt kaubad ära. Nüüd nõuti röövitu tagasimaksmist.
sajandi alguses väitma, et ordu on saanud kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette privileegid, et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu eesmärk oli samasuguse poliitilise võimu saavutamine nagu tal oli Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia peapiiskopkonna tasalülitamiseks esitati ordu paavstile nõude, et Riia toomkapiitli limed peavad olema Saksa ordu preestervennad. 1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa ordu reegel. Liivimaa poliitilist ebastabiilsust suurendas asjaolu, et võimukandjaks oli kollektiivne instutsioon. 1297- Liivima sisesõda – Saksa ordu ja Riia linna vahel, see laienes ulatuslikuks sõjaks. 1343-1345- Jüriöö ülestõus 1396- Tartu sõda Keskaja lõpul toimus kõigis Läänemere maades võimu koondumine. Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385. Aastal sõlmitud
sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562 ● Orduliikmed jagati kolmeks: rüütelvennad, preestervennad ja seersantvennad ehk hallmantlid Katoliiklikud ordud on rühmitatud: vaimulikud rüütliordud (johanniidid, templiordu, Saksa ordu) mungaordud (benediktlased, tsistertslased), hospidaliordud (antoniidid), kerjusordud (frantsisklased),augustiinlased, jesuiidid. 10 Täida tabel! ORDU KLOOSTRITE ASUKOHT EESMÄRGID (mungad/nunnad)
• 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud
aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad, poolvennad. Kandsid valgeid matleid musta ristiga. Tähtsaim vaimluik oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop. Läti ala jagunes 4ks: 1) Ordu riik 2) Riia peapiiskopkond 3) Riia linn 4) Kuramaa piiskopkond Suhted eestlastega Algselt sõlmiti põliselanikega suuliselt lepingud, mis jätsid neile kombe- ja tavaõigused. Üldjuhulsäilitati maa jagunemisel ka endiste maakondade piirid.
b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa). · 1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta: Liikmed · Rüütelvennad sõdimine orduvennad · Preestervennad usutalitused · Teenervennad igapäevased ülesanded Ordu juht: Ordumeister Ordu tunnus: Valgel mantel punane mõõk Ordurüütli · Pühendas elu jumala teenimisele. sarnasus · Ei tohtinud abielluda. mungaga c. Liivlaste ja latgalite alistamine: · Peale Kaupo ületulekut ristisõdijate poolele rauges ka ülejäänud liivlaste vastupanu 1206-1207 a. · 1208
Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa moodustas rüütelvennad (valge mantel, musta ristimärgiga), kiriklikke talitusi korraldasid preestervennad, poolvennad täitsid mitmesuguseid kohustusi, teenisid teisi (kingsepad, pagarid kokad). 2. Tartu piiskopkond: piiskop elas Tartus Toomemäel. Suuremad ja tähtsamad linused olid Otepää. Kirumpää, Vastseliina. Piiskopkonnas oli rohkem maid läänistatud vasallidele, sest piiskopil polnud sellist sõjalist jõudu nagu ordul. Vasallid olid kohustatud piiskopi kutsel sõtta ilmuma. Vasallid aga tegutsesid võrdlemisi iseseisvalt ega allunud korraldustele.
aastal Riia linna, mis oli ristisõdalaste tugipunkt. Maarjamaa –>Neitsi Maarja->komme pühendada maa pühakutele, Eesti ja Läti alad Mõõgavendade ordu – asutati 1202. aastal •Nimetus vormirõivaste järgi-> valge riie-punane mõõk •spartalik elukorraldus, religioosne motiveeritus, tugev distsipliin •vaimulik rüütliordu, ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. •Ordu juhiks oli ordumeister •rüütelvendade ülesandeks oli sõdimine •preestervennad pidasid vaimulikke talitusi •hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat, kujunedes Riia piiskopile konkurendiks Ümera lahing – 1210. aastal toimus lahing (lätlased, liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud
hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) Saare-Lääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid
· 1202 asutati eriline vaimulik rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad" o Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. o Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Selle pärast hakkati ordut nimetama ka mõõgavendade orduks. · Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. o Tähtsaimad olid rüütelvennad Nende ülesandeks sai sõdimine o Preestervennad Pidasid vaimulike talitusi o Teenijate vennad Nende hulka kuulus kannupoisse, relvaseppi, kokkasid jt. ametimehi. · Sellise tugeva sõjalise jõu abil õnnestus sakslastel mõne aastaga Väina ja Koiva jõe ääres elavad liivlased alistada ja ristiusku pöörata. · Latgalite alistamine läks veelgi kergemini. SISSETUNG EESTISSE 1208 AASTAL · Algas võitlus eestimaa pärast.
Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga
feodaalriigid), mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad: maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Liivi orduriik.Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks. Liivi orduriik: Loodi 1237 a. Vormitud Mõõgavendade ordust (sai 1236. a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks.). Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Tähtsal kohal olid ka rüütelvennad. Seal olid ka preestervennad ja poolvennad(töölised). Riia peapiiskop: Oli tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Talle allusid Saare- Lääne piiskop, Tartu piiskop ja Kuramaa piiskop Lätis. Kümnis: Põhiline koormis. Kümnendik osa oma saagist. Hinnus: kindlaks määratud naturaalmaks. Kergem koormise variant. Teotöö: Füüsiline töö. Piiskop: oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. saj Modena Wilhelm: Paavsti legaad (saadik)
tegemist oli vallutajate põhijõuga, alustati varsti iseseisva poliitika ajamist. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Ordusse astujad pidid andma tõotuse olla sõnakuulelikud, alluda ülemustele ja pühenduda kogu oma elu võitlusele paganate vastu. Esiteks kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kellel oli valge mantel punase risti ja mõõga märgiga. Nad pidid olema rüütliseisusest ja nende ülesanne oli sõdida. Teiseks olid preestervennad, neil oli valge mantel ainult ristiga. Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks
Ordu – Mõõgavendadel ca 120 rüütlit. Saules oli 120 rüütlit, 1200 sõjasulast, 400 vasalli sulasega ja maleva. Saksa ordu Liivi harus oli 1268. a. üle 180 rüütli. Hiljem 400-500. 16.saj oluliselt langes. Teada 13-16.saj 770 rüütlit. Neist 48% Vestfaalist, 30% Reinimaalt, 2% Liivimaalt ja 1 Preisimaalt. Sotsiaalselt olid rüütlid väikeaadlike hulgast. Veidike linna-patriitsi ka. Oli ka dünastiatest, aga see ei taganud midagi erilist. Lisaks olid preestervennad. Arv väiksem rüütlitest. Formaalselt oli ka Riia kapiitel vaimulik. Hallimantlivennad – mitte täisõiguslikud liikmed. Lisaks olid palju teenreid seotud orduga ja mõningaid ilmalikke tegelasi – kaupmehed jms. Linnuses oli seega väga väike seltskond rüütleid. Linnus paigutati ala keskossa – siseprobleemid tugevamad kui välisprobleemid. Vasalkond Läänistamine algas 13saj algul. Koosnes peamiselt ministeriaalist (mitte täieõiguslik aadel). Oli üsna
nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal. 1120 muudeti see ümber sõjaliseks orduks, mille eesmärkideks oli relvateenistus ja haigete eest hoolitsemine. (valge ristiga must mantel) Templiordu sai alguse 1120 palverändurite ja Püha maa kaitseks. (punase ristiga valge mantel) Neist
saadud SaksaRooma keisrilt; rändas oma residentsiga ringi, keskuseks alguses Lihula, siis Vana Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pärast Jüriöö ülestõusu Kuressaare ordu valdused e orduriik loodi 1237. a; Liivimaal oli tähtsaim ordumeister, kes allus Preisimaal olevale kõrgmeistrile, kiriklikult pidi alluma Riia piiskopile; ordu keskused: alguses Riias, siis Võnnus; orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks ordurüütleid oli kolm kategooriat: rüütel, pool ja preestervennad Talurahva õiguslik olukord: eestlaste maavaldus jäi põhiosas püsima; kuigi maid hakati läänistama juba vallutuse käigus, ei asunud vasallid maale elama, vaid piirdusid perioodilise maksude kogumisega eestlaste alistumine toimus lepingutega, eestlastele pandi kohustused, kuid jäid püsima ka õigused kohtumõistmine toimus kohaliku tavaõiguse alusel, kuid läks feodaalide kätte ja et feodaal teaks tavaõigust, olid loodud õigusleidjate e hirsnikude institutsioon
oli algul Riia, seejärel Võnnu. o Ordualad jaguneisd väiksemateks haldusüksusteks- komtuur ja foogtkondadeks, mida juhtiseid vastavad võimukandjad - komtuurkonnad ja fooitkonnad kellele allusid ordumõisad. o Sisemises korrastuses olid liivi ordus rüütelvennad kes kandsid valget mantlid must ristiga. o Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad, pagarid, kingsepad jne. o Tähtsat osa kirikutes mängisid preestervennad. o Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jne. o Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop. Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop. o Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa, pealinn oli Tartu. o Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast, osa sellest territooriumist kuulus aga Liivi
Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. 9 Liivi Ordus eristati kolme seisust: rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud, kes teostasid mõisate kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed Muistsetest Ugandi ja Vaiga maakondadest tekkis Tartu Piiskopkond keskusega Tartus. Piiskop ise
ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala. Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: Ordurahvas- Ordut moodustasid: 1) Rüütelvennad ehk sõjamehed, 2) Hallmantlid, kes omasid madalat päritolu (seersantvennad), 3) Preestervennad, kes viisid läbi vaimulikke talitusi, jutlusi ja ka kirjutajad. Ordu juht oli kõrgmeister, kõrgeim otsustuskogu oli üldkapiitel. Liivimaa orduvalduse juht oli meister. Sõjaväe juht oli maamarssal. Ordu territooriumit ehk komtuurkonda juhtisid komtuurid ja foogtid. Ordusse astudes pidid vennad oma ilmalikud sidemed maha jätma ja omavahel võrdsed olema, kuid siiski on märgata, et kõrgemalt sündinud vendade karjäär on olnud parem ja neid on tõusnud rohkem käsknikke sekka.
annaabi.ee 
