Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine 4
Süsteemi eesmärk võib olla majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik, ökoloogiline. Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud)
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline)
• süsteemi eesmärk: majanduslik, sotsiaalne, tehniline, teaduslik • efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend)
5. Millised eeldused püstitatakse tarbijate käitumise kohta, kui uuritakse nõudluse kujunemise seaduspärasusi. (2tk.) 6. Mida uuritakse majandusmudelite koostamisel tasakaaluseisundite staatilise, võrdlev- staatilise ja dünaamilise analüüsi korral? 7. Tootmine kui süsteem. Taastootmise (lihtsa ja laiendatud) olemus ja eristamise alus 8. Selgitage kuidas mõjub ettevõtte tuludele toote müügihinna alandamine, kui nõudlus on üleelastne või alaelastne. Joonised Üleelastne Alaelastne 9. Kirjeldage ettevõtte käibevarade struktuuri ja märkige ära, millised kaks fondi need moodustavad. 10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 13
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
+ Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud = Kogukulud (kulud kokku) 40 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Varude hindamisel osalemise järgi Tootekulud ehk omahind ehk soetumaksumus ehk omamaksumus Töötlemiskulud Perioodikulud Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud Tootekulud ehk toote kulutus kulutused, mis on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Töötlemiskulud kulud, mida tehakse tootmisprotsessis
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
1. Mis on ettevõtte tootmistüübi määramise aluseks? Ette võtte tootmistüübi määramise aluseks on müügitulu osakaal kogu müügitulust. 2. Millest sõltuvad taimekasvatuse muutuv- ja püsikulud hektari kohta? Muutuvkulud Püsikulud · Seemnekulu · Tööjõukulud · Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus · Taimekaitsekulud · Maamaks · Kütusekulu · üldkulud · Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii
aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See
Rentaabluse üldnäitaja on alati kasumi ja ressursside suhe, mis näitab tasuvust, kasutoovust, tulukust. Kõige sagedamini kasutatakse rentaablusnäitajate arvutamisel ettevõtte puhaskasumit, mis jääb järgi peale tulumaksu maksmist. Näitaja väljendatakse tavaliselt protsentides. a)Varade rentaablus: mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit ROA= NI/A, kus NI- puhaskasum ja A- varad. b) Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin- PM) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. See näitab, mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumiks. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: PM = NI/S ,kus NI- puhaskasum, S- müügikäive 12. ROE (teada peast valemit ka lisaks definitsioonile) return on equity) e
Kui finantsarvestuses on näiteks äärmiselt oluline tulude ja kulude õige vastandamine, siis ettevõtte juhtkonda (ja juhtimisarvestust) see eriti ei huvita – palju olulisem on teada, kuidas mõjutab kulusid üks või teine juhtimisotsus. Juhtimisarvestuse esmane eesmärk on info tagamine sisetarbijatele (eri tasemete juhtidele). --- KOKKUVÕTE: Juhtimisarvestuse põhieesmärgiks on õigeaegselt määratleda ressursid, mis on vajalikud toodete ja teenuste kavandamiseks, tootmiseks ja turustamiseks, andes sellega juhtkonnale infot õigete äriotsuste langetamiseks. Hea juhtimisarvestussüsteem aitab vastata kolme liiki küsimustele: ● järjepidamise (scorekeeping) küsimused; ● tähelepanu juhtimise (attention-directing) küsimused; ● probleemi lahendamise (problem-solving) küsimused. Seosed kavandamise, controllingu ja tagasiside andmise vahel:
Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1
kindlustuskulu 2 000 2 000 2 000 2 000 8 000 mittetootm.seadmete kulum 600 600 850 850 2 900 KOKKU PK 19 565 19 565 19 815 19 815 78 760 KOKKU turustus ja halduskulud 25 565 30 065 31 815 24 315 111 760 Kuna amortisatsioon e. kulum on küll kulu, kuid me ei maksa seda kellelegi välja, lahutame selle summa kogusummast maha. (vt. Tab 11). 11. Turustus ja halduskulude tasumise eelarve (maksete prognoos) I kv II kv III kv IV kv Aasta turustus ja halduskulu 25 565 30 065 31 815 24 315 111 760 mittetootm.seadm.kulum (miinus) -600 -600 -850 -850 -2900
Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt:
piisav täpsus, ühtne. Ettevõtte üldkulud- kulud, mis tehakse seoses ettevõtte üldjuhtimisega. Valmistatud toodangu kulu- koondab kulutusi, mis on tehtud toodete valmistamiseks perioodi jooksul. Müüdud toodangu kulu- aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus. VALEMID: Materjalivarude jääk perioodi lõpus= (materjali hind perioodi alguses + soetatud materjalivarud) toodangu valmistamise kulu Müügitulu= toodangu arv * hind Jääktulu= müügitulu muutuvkulud Ärikasum= 1) Müügitulu= toodangu arv * hind 2) Muutuvkulud=toodangu arv*muutuvkulud 3) Jääktulu= müügitulu muutuvkulud 4) Ärikasum=Jääktulu-püsivkulud Jääktulu tooteühiku kohta= jääktulu/toodangu arv Ühiku müügitulu= müügitulu/toodangu arv Ühiku muutuvad kulud= muutuvkulud/toodangu arv Ühiku jääktulu= ühiku müügitulu ühiku muutuvad kulud Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud)= (materjalikulu + tööjõukulu)/toodangu arv
kellele toota? • Majandusteaduse ülesanded: 1) majanduslike nähtuste ja nende seoste uurimine nappide hüvede jaotamisel indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs • Tegeleb nappide ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat
1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP
kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks: Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.)
4.2.5. Turu võimalikud muutused 7 4.2.6. Konkurents 7 4.3. TURUSTAMINE 7 4.3.1. Turustuskanalid 7 4.3.2. Müügitoetus 7 4.3.3. Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16) Võimendus Tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte omanike tulusid
väärtuse loomiseni lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, arvestades seejuures tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor
Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse,
Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. · Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse,
Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. · Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse,
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks; · perioodi lõpu varuks. Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit: 1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arvest., mis on füüsiliselt ühesugused ja mida realis. olulistes kogustes. Meetodiga saab juhtida realis. kaupade maksumust, valides kas suhteliselt kalli või odava soetusmaksumusega kaupu. Meetod sobib uni-
perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest. Põhitegevuse eelarved on eelarved , milles määratakse vajaminevad ressursid, nende kogused ning algallikad. Finantseelarved on eelarved , milles käsitletakse ettevõtte rahalist poolt: tegevuseks vajamineva rahastamise võimalused, rahavood jms. Töö lõpus koostan ma tootmisettevõtte näidiskoondpaani. 1. ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID Koondeelarve koostatakse kogu organisatsioonile kui tervikule, erandkorras ka selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele- strateegilistele allüksustele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
