Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Pöllumajandus ökonoomika eksam - sarnased materjalid

ressursid, itaja, udlus, hiku, rtus, amortisatsioon, omahind, tootlikkus, llumajandus, muutuvkulud, kapital, ibevara, kattetulu, itajate, rentaablus, steem, naturaal, kogutoodang, udluse, tootmisomahind, amata, rtuse, tootmismaht, sikulud, seadmed, ikumine, imalik, ielik, tuletatud, rata, imet, muudetav, eelduseks, loodusressursid, hivarad, efektiivsust
thumbnail
11
docx

Põllumajandusökonoomika eksam

Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).

Põllumajandusökonoomika
950 allalaadimist
thumbnail
17
docx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) ­ vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil.

Põllumajandusökonoomika
172 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes

Põllumajandusökonoomika
432 allalaadimist
thumbnail
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30

Ökoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
56
pptx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA

kellele toota? • Majandusteaduse ülesanded: 1) majanduslike nähtuste ja nende seoste uurimine nappide hüvede jaotamisel indiviidide ja kollektiivide vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude uurimine 2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs • Tegeleb nappide ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat

Põllumajandusökonoomika
67 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal

PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad.

Põllumajandusökonoomika
135 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Põllumajandusökonoomika kordamisküsimused ja VASTUSED

Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist. 3 erinevat liiki suhted. 1. Suhted tegur- toodang (faktor ­produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul 2.Suhted tegur ­ tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne 3. Suhted toodang ­toodang (produkt ­produkt ) Alternatiivne toodang ressursid on konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes ,, tegur ­toodang ,, seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral ( nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim ) , mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9: Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina.

Põllumajandusökonoomika
628 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Põllumajandusökonoomika eksam 1

17. Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
167 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Mikro & marko ökonoomika

Liit on kaasanud umbes kümnendiku ehituses töötavatest eriharidusega valgekraedest. Võrdluseks olgu siinkohal toodud majandus ja juhtimisainete osakaalud teistes koolides Eestis, kus valmistatakse spetsialiste ehitussektorile: maaehitus Eesti Põllumajandusülikoolis (4a.) 8%, hoonete ehitamine Tallinna Tehnikakõrgkoolis (4a.) 10%, arhitektuur Eesti Kunstiakadeemias (4a.) 1%. 1.SISSEJUHATUS Majandusteadus uurib inimeste käitumist piiratud ressursside tingimustes. Ressursid on alati piiratud. Vajadused on piiramatud. Ressurssidel on hinnad. Vaja teha valikuid. Midagi ostes peame millestki loobuma. Loobumise hind on määrav - alternatiivkulu. Mis on eemärk? - inimene püüab maksimeerida oma heaolu - ettevõtja püüab maksimeerida oma kasumi Inimeste käitumine majandussüsteemis allub objektiivsetele seaduspärasustele ja tema enda ( riigi )poolt kehtestatud reeglitele Eesmärgi valikul on oluline õigluse printsiibi valik:

Micro_macro ökonoomika
321 allalaadimist
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine ­ hüviste valmistamine · Tarbimine ­ kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid ­ kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne

Mikro- ja makroökonoomika
504 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? Ø Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? 1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. Ø Töö Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. Ø Kapital Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulka kuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne. 1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendid Eespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevad majandusagendid

Micro_macro ökonoomika
92 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

[email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 13.30 ­ 14.00 III-211 Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2

Astronoomia
289 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused/vastused

tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine 4

Ökonoomika
182 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Majandus

aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. · ressursid on alati piiratud ­ st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes; 1 · efektiivne kasutamine ­ alternatiivsete variantide hulgast tuleb valida parim. 1.2 KASULIKKUSE TEOORIA Üks kaup ühele tarbijale meeldib, aga teist tarbijat jälle absoluutselt ei rahulda. Seepärast on kasulikkus subjektiivne, st. on erinevatel inimestel erinev. Kasulikkuse teooria mõistmiseks võtame kaks eeldust: 1

Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

mingiks kindlaks otstarbeks. 6 3)Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. VALIKUD: *ekstreemsed – toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (on ka efektiivne). *efektiivsed – toodetakse kahe kauba selliseid koguseid, kus kõik ressursid on ära kasutatud ja asetsetakse kõvera peal mingis punktis. *ebaefektiivsed – osa ressursse on kasutamata ja toodetakse koguste kombinatsiooni, mis asetseb võimalikust rajast vasakul. *võimatud – kui soovitakse toota kahe kauba koguste kombinatsioone, mis

Majandusõpe
172 allalaadimist
thumbnail
22
docx

I mikrökonoomika

efektiivselt · Kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. · Joonis. Tootmisisokvandid lk. 126 · Komb. B, D ja C on võrdse toodanguga · Kõige kasulikuma odavama kombinatsiooni leidmiseks peab teadma sisendite hinda. · Joonis. Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsiooni isokvandid · A,B,C näitavd kindlate sisendite koguste proportsiooni Perioodid, ressursid · Lühiperiood- vähemalt 1 sisendi kogus ei muutu · Püsiressurss- suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind) · Muutuvressurss- suurus muutub lühiperioodis(tööjüud, materjal) · Pikk periood- võib muutuda kõiki ressursse, pikal peroodil pole ühtki püsiressurssi. 2. Kogu; keskmine ja pirprodukt 128 · Tabel iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust · Tp kasvab, on max l=8 · Sisendi keskmine produkt (avarage)

Micro_macro ökonoomika
507 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum=kogutulu-otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum=kogutulu-otsesed kulud-kaudsed kulud. Kui maj.kasum=0 siis on firma konkurentsis. Kui maj.kasum suurem nullist, peaks tegutsema just nimlelt antud toomisalal (harus). 2. Püsikulud Võivad olla püsiressursid ja muutuvad ressursid. Neist tulevad püsi- ja muutuvad kulud. Püsiressursid ­ ressursid, mille kogus ei sõltu toodangu kogusest (maa, territoorium, valveteenistus, hoone, rajatis, seade). Muutuvressursid ­ nende kogus sõltub toodangu kogusest (materjalid, tööjõud, elekter). Koguprodukt (TP ­ total produkt) ­ kindlate ressursside hulgaga toodetud toodang Keskmine produkt (keskmine toodang, AP ­ average product) ­ ühe sisendi ühiku kohta (nt toodang ühe töötaja kohta)

Micro_macro ökonoomika
114 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtmisega. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on palju- del armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilo- meetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus ­ sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstantne, tootmisvõimaluste kõver (rada) on sirgjoon. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. VALIKUD: · ekstreemsed ­ toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (on ka efektiivne). · efektiivsed ­ toodetakse kahe kauba selliseid koguseid, kus kõik ressursid on ära kasutatud ja asetsetakse kõvera peal mingis punktis. · ebaefektiivsed ­ osa ressursse on kasutamata ja toodetakse koguste kombinatsiooni, mis asetseb võimalikust rajast vasakul. · võimatud ­ kui soovitakse toota kahe kauba koguste kombinatsioone, mis asetsevad võimalikust

Mikroökonoomika
368 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4

Majandus
888 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

kasutamise korral. MP= koguprodukti vahe / töö hulga juurdekasvuga Pika perioodi keskmine kulu ­ mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Püsikulu ­ (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Püsiressursid ­ on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulut alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja ­ see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi ­ punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine ­ eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel

Micro_macro ökonoomika
871 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

7. Juhtimisdiagnostika 127 8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon ­ peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest. Eeldatakse, et 21 saj keskpaigaks on enamik ressursse ammendunud. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Optimistid lähtuvad järgmistest eeldustest. Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda.

Keskkonnaökonoomika
119 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ehitusettevõtte ökonoomika eksami vastused

ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). Kasumit mõjutavad faktorid: ehitustööde mahu suurenemine, ehitustööde struktuuri muutus, tootluse ja palga kasvu muutused, ehitusmasinate kasutuskulude muutused, ehitusmaterjalide maksumuse muutumine. 68. Ehitustoodangu omahind. Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub ostja nõusolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused väärtuse loomisel. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. 69. Firma likviidsuse suhtnäitajad. Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: Lühiajalise võla

Ehitusettevõtte ökonoomika
184 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

indiviididele, ettevõtetele, ntx. sotsiaalkindlustusmaksed). · Netoeksport (X ­ M) ­ välismaalaste kulutused kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X) ja kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud · Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. · Amortisatsioon (D) ­ summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. · Kaudsed maksud ­ käibemaks ja aktiisimaks näiteks. Sisemajanduse puhasprodukt ­ NDP = SKP ­ D 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused (C), · Planeeritud investeerimiskulutused (Id),

Micro_macro ökonoomika
650 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4

Micro_macro ökonoomika
363 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

maagaas, etanooli lisandusega bensiin, kuigi nende kasutus on kaduvväike. 13. Taastuvate energiaallikate ebapiisav kasutamine arvestades olemasolevaid ressursse Valitsev poliitika ei soosi, Eurorahad suunatakse mujale kui taastuvenergiasse. Uuringute kohaselt oleks võimalik paarikümne aasta pärast tagada eesti ligi 70 %-line energianõudlus taastuvenergiaalikatest saadava energiaga. Puuduvad toetused ja tehnoloogia muretsemiseks ressursid. Väikelahendused ja muud vajavad suuri toetusi, ilma nendeta ei hakka midagi toimuma. Põlevkivi energia on odavam võrreldes taastuvenergiaga tarbija jaoks ja eelistatakse odavamat. Eesti Energiaturul omab enamuse võimust Eesti Energia, teistel on raske konkureerida. 14. Energiasäästu ning elektri ja soojuse koostootmise võimaluste ebapiisav kasutamine  ajalooliselt väljakujunenud põlevkivielektri tootmise domineerimine (kasutegur

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed investeeringud, ressursid paigutatakse õigetesse kohtadesse. Pigem filosoofiline mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud pannakse kinni… M. Friedman (üleval paremal)-Valiku vabadus, Kapitalisem ja vabadus (raamatud). USA majandusteadlane 20.saj. Rahateooria- arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitusest. Majandusteooria-majsubjektide käitumise üldistamine ja tõlgendamine (võimaldab aru

Sissejuhatus...
31 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

3. Firmateooria Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus;

Mikro ja makroökonoomika
171 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske. Tururisk ­ järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda

Majanduse alused
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun