Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused. Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jür...
4. NSM Loomulikus semantilises metakeeles võiks sõna NAER olla järgmine: X tunneb seda, juhul kui on toimunud palju head/X-le on öeldud palju häid sõnu. X on kuulnud kelleltki väga häid sõnu/on näinud midagi väga head/on mõelnud midagi väga head, on toimunud midagi väga head. Keegi või miski hea võib olla X-i lähedal. X-i kehal on kaua/hetkeks hea. Kellegi öeldud/tehtud sõnad ei ole võib-olla tõsi, aga teevad X-le head. 5. Homonüümia ja polüseemia Homonüümia: Kuigi sõnal NAER päris otsest homonüümi pole, võib tuletada NAER NAERMA NAERIS (naerma imperfekti vorm ja naeris ehk köögivili). Süstemaatiline polüseemia: Sõna NAER süstemaatiline polüseemia avaldub kõige paremini näites NAER PURSE, PAHVAK. Toodud suhe on põhjussuhe (võrreldav suhtega ESE aine, millest see koosneb: kivi, klaas, puu) objekti ehk naeru tekkimise viis, naeru sünd ehk teke.
Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine).
......................................................................7 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT...................................................................................................7 Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus.....................................................9 Välde............................................................................................................................................9 Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ..................................................................................10 Astmevaheldus...........................................................................................................................10 Laadivaheldus........................................................................................................................10 Silp..............................................................................................................................
kiiresti), - 2) verbi tähendust konkretiseerivad afiksaaladverbid e abimäärsõnad (nt üle lugema), - 3) proadverbid e asemäärsõnad (nt mistõttu), - 4) lause üldlaienditena toimivad modaaladverbid e rõhumäärsõnad (nt veel), - 5) lauseid või lauseosi siduvad konjunktsioonid e sidesõnad, - 6) lausestruktuurist väljapoole jäävad interjektsioonid e hüüdsõnad. II loeng Teemad: 3) Sünonüümia, homonüümia, polüseemia M. Hint "Häälikutest sõnadeni" 279-286 (esimeses trükis 216-223) 4) Semantika: leksikaalne ja grammatiline tähendus. Kollokatsioonid, tähendusvõrgustik Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 241-250 Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 255, 260-269 Leksikaalsed suhted Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi võtame aluseks järgmise kaksikjaotuse: 1) sama või lähedane tähendus - erinev vorm a) sünonüümid (nuga ja väits)
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasi andmiseks. Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. ...
-identsus -separatsioon (eristus) -assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel) + aktiivstsoonid: punkt, joon, pind (välis-, üla-, ala-, sisepind) järjend sisu (sisemus) serv~äär ümbrus metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud, jagamatud - selle primitiimide hulgaga saab kirjelda ära kogu keele) - Natural Semantic Language polüseemia semantika klassik (J. Lyons - 1977) polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia-polüseemia eristamisel lyonsil polüseem "one lexem with different senses" ; ent "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus. polüseemia kognitiivses lingivistikas (kasutatakse näitamiseks võrgustikke) plüseemi prototüüpsed tähendused teeb suitsu / kana söömine / istub hästi kojamehe luud on nurga peal maas / lase mind nurga peal maha / ma viskan su ära / laual on jalad = tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust
psüühilised, tähenduslaenud. Polüseemia-suhe ühe ja sama sõna eri tähenduste vahel(ühel sõnal on mitu üksteisega seotud tähendust). Homonüümia- suhe eri sõnade vahel,millel on juhuslikult sama kuju, aga erinev tähendus. Sõna ja tähenduste eristamine- sünonüümitest, antonüümitest, moodustustest. Abstraktsionistlik käsitlus- sõnal on 1 abstaktne põhitähendus,mis peaks katma kõik selle alltähendused. (ajama-jõudu kasutades midagi liikuma sundima). Polüseemia võrgustik-polüseemsed tähendused lähtuvad ühest või mitmest prototüüpsest tähendusest. Metafoorme fraseologism-mitmesõnaline tervikväljend. Iseloomulik kindel tähendus, kuid esineb teatud tähendusnihkeid. Strukturaalsemantika- sõna tähendus selgub ainult seostes teiste sõnadega(komponentanalüüs), tähendusväli- sõnavara jaguneb temaatiliselt. Tähendusvälja moodustavad tähendusliku ühisosaga sõnad. Võib olla hierarhiline struktuur.
teiste inimestega suhtlemine, sest inimene on nö karjaloom ja vajab teiste inimeste seltskonda, nende suhtlemist, nendega asjadega üle arutlemist jne, ilma teiste inimestega suhtlemiseta poleks võimalik inimestel eksisteerida ja parem kui seda on võimalik teha rääkides, mitte füüsilisi vahendeid või füüsilist teguviisi selleks kasutades. 4) Selgita järgmiseid keelenähtuseid: homonüümia, polüseemia, sünonüümia, antonüümia. Too näiteid! Homonüümia- sama kirjapildiga, kuid erineva tähendusega sõnad: Palk(puu), palk(töötasu), tall(väike lammas), tall(hobuste kodu). Polüseemia- nähtus, kus ühele tähistajale vastab mitu tähistatavat. Nt klaas. Klaasist majas on laual klaas. Sünonüümia-samatähenduslikud sõnad, kuid erineva kirjapildiga. Nt: Kamp-jõuk, pood-kauplus jne. Antonüümid- vastandsõnad nt: pikk-lühike, paks-peenike, suur-väike jne.
vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ja tähistatav 4. Keel kui märgisüsteem! · Märgisüsteem- märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid · Märgisüsteemi ülesanne on määratleda reeglid, kuidas üksikuid keelemärke omavahel kombineerida nii, et tekiksid keerukamad keelemärgid 5. Polüseemia, homonüümia ja sünonüümia mõiste! · Polüseemia- mitmetähenduslik · Homonüümia- samakõlalisus · Sünonüümia- samatäehnduslik 6. Häälikute liigitus! · Häälikud jagunevad täishäälikuteks ja kaashäälikuteks · Kaashäälikud jaguenvad omakorda ahtushäälikuteks ja sulghäälikuteks · Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
*Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad Nt: seadis – seadeldis (õp lk 24), ühtlustama – ühtsustama, jälgima – järgima Kuna eesti keel on paronüümide rikas. Seda põhjustab eesti kirjakeele hästi väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti) 8. Idioomid ja fraseologismid Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi tegema Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast
Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kokkukuuluvad sõnavormid viiakse ühe lemma (algvormi) alla. Paralekseem Tekstis realiseerub lekseem alati mingi konkreetse sõnavormina. Viimaseid nimetatakse leksikaalses semantikas ka paralekseemideks (< kr
Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund.
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
"; seletus ületab entsüklopeedilisuselt mõlemad eestikeelsed entsüklopeediad; • eriti jäme viga on see, kui ta [= leksikograaf] mingit konkreetset tarvitusjuhtumit käsitab tähendusena (Mäger 1971); • ühendi kogutähendus omistatakse ühele komponendile; • vigaselt seletatakse isegi võõrsõnu. Viisid, mil moel sõnad tähendusi kannavad, on erinevad. Lisaks Weinreichi pakutud kontrastiivsele ja laiendavale polüseemiale defineerib Pustejovsky loogilise polüseemia kui niisuguse laiendava mitmetähenduslikkuse, kus leksikaalne kategooria ei muutu ning sõna eri tähendustel on osaliselt kattuv, sõltuv või jagatud tähendus. Näiteks nimisõnade süstemaatilised tähenduse vaheldused. Loogilist polüseemiat kandvate sõnade õige tähendus on tuvastatav üksnes konteksti abil. Pustejovsky väidab, et kuigi tavapärase leksikoni ülesehitusest piisab kontrastiivse mitmetähenduslikkuse väljendamiseks, on selle abil võimatu
Järjend Sisu (sisemus) Serv~äär Ümbrus... Näiteid semantilistest metakeeltest... tüdruk sai noorelt mehele Semantilised primitiivid..mingi pdf fail peaks kuskil olema. Kuju ja käed NSM is Kuju -liik asju mida inimesed võivad teada asjadest Kui isik näeb midagi Käed- iniku keha 2 osa Üks osa nagu teine Isik võib teha palju asju nendega Need liiguvad vastavalt tahtele Polüseemia (Lyons) Semantika klassik John Lyons: polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia . polüseemia eristamisel. Lyonsil polüseem ''one lexeme with different sences'' (550) ''polüseem'' = polüsemaatiline sõna Keelemängukoomiksid jne ''lase mind nurgapeal maha'' ''Kojamehe luud on nurga peal maas'' ''ma viskan su ära'' Üldkeeleteadus 17.11.10 KORDAMINE Semantika ehk tähendusõpetuse olulisimad mõisted: tähistaja, häälikuline vorm, keel; referent,etiteet,maailm; tähistatu, mõiste, meel TÜPOGRAAFILISED
info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuju 7. Märgisüsteem märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid. 8. Polüseemia mitmetähenduslikkus, nt klaas (materjal), klaas (anum) 9. Homonüümia samakõlalisus, nt tee (jook), tee (rada), tee (käsk) Kui tähendused on mõisteliselt lähedased, siis on tegu polüseemiaga, kui aga täiesti seostamatud, siis homonüümiaga. 10. Fonoloogia keeleteadus, mis uurib häälikuid kui kõneüksusi foneem häälikukujund NB! Üksikhäälikul endal pole tähendust. 11. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi tähtsaim osa on silbi tuum
seisab peatuses et kas nendel kõigil sama tähendus? Pigem ei Polüseemia-homonüümia Tähenduse uurimine semantikas: · Komponentanalüüs kategooriad(komponendid) on selgete piiridega, neid saab analüüsida duaalselt (on/ei ole) · Prototüüpanalüüs: Labovi kruusid, Roshi linnud ja puuviljad kategooriate piirid võivad olla hägused Semantika põhimõisted: · (Tähendus)väli sarnaste tähenduste hulk · Polüseemia ühe sõna mitmetähenduslikkus · Sünonüümia samatähenduslikkus · Metafoor kognitiivne protsess, milles toimub tähenduse ülekanne ühelt valdkonnaslt teisele 20.11.12 Semantika: mida X tähendab? Pragmaatika: mida X-ga öelda võib? Tegutseb printsiipide alusel. Pragmaatika põhivaldkonnad: · Kõneaktiteooria(lähenemine keelekasutusele, kus igat kasutatud keelelist üksust vaadeldakse kõneaktina
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
(Langacker tema joonistab neid jooniseid ring ringi sees jne. Kui kirjeldad grammatikat grammatika abil siis it's a mess ja asi ei saagi selgeks, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon + Aktiivtsoonid: punkt, joon, pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind), järjend, sisu (sisemus), serv~äär, ümbrus ... Polüseemia seletused homonüümia (eritähenduslikkuse) kaudu: pearõhk on homonüümia ja polüseemia eristamisel. Polüseem sama alekseem millel on erinev tähendus Tähendus kognitiivses keeleteaduses: tähendus on mõistestus, mis määratletakse lokatsioonina või konfiguratsioonina semantilises ruumis, mis jaguneb tunnetusvaldkondadeks; semantilist struktuuri kirjeldatakse suhtes kognitiivsete e tunnetusvaldkondadega;
73. Denotatsioon e intensioon Denotatsioon e intensioon on keeletähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma referentidele. 74. Ekstensioon Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 75. Tähendusväli Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78
73. Denotatsioon e intensioon Denotatsioon e intensioon on keeletähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma referentidele. 74. Ekstensioon Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 75. Tähendusväli Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78
73. Denotatsioon e intensioon Denotatsioon e intensioon on keeletähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma referentidele. 74. Ekstensioon Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 75. Tähendusväli Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 76. Polüseemia Polüseemia ehk mitmetähenduslikkus. Polüseem- mitmetähenduslik sõna, -üksus. Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78
keeleüksuste tähendusi kognitiivse keeleteaduse seisukohtadest lähtudes. 76. Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 77. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid 78. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. 79. Polüseemia - mitmetähenduslikkus, Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus, Polüseemia kognitiivses lingvistikas: Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused...Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 80. Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 81
· Ükski definitsioon pole igavene, vaid võib muutuda vastavalt meie teadmistele. Motiveeritud terminid: - Läbinähtava vormiga terminid (ümarpuit, metallkang) - Hierarhiasuhe, assotsiatiivsuhe - Sobitub paremini olemasolevasse süsteemi - Võib olla kohmakam (pikad liitsõnad) Arbitraarsed terminid: - Mugavam kasutada - Ei ole esmasel esinemisel selge, seega tuleb ära õppida Ühel terminil võib olla mitu mõistet: sünonüümia, homonüümia, polüseemia. Mitmetähenduslikkus, kas segav või ükskõikne, on terminoloogias paratamatu, võimatu vältida, sest oskuskeel on loomuliku keele allkeel, sõnatüvede hulk on piiratud, meie tunnetus areneb edasi ja teised keeled on eesti keelt mõjutanud (näiline rahvusvahelisus). Ühele mõistele võib vastata mitu terminit. Terminivariante põhjustavad - Eri teadusalade ühe mõiste erinev vaatenurk - Erinevad koolkonnad ja tunnetus - Parema väljenduse otsing
Morfoloofia ja süntaksi erinevus ilmneb just seoses sõnaga. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. 15. Sõnaklassid ehk sõnaliigid lauseõpetuses - Lauseõpetuses: (eesti keeles) (a)öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. 16. Polüseemia ja homonüümia põhjused ja piirid (polüseemia ja homonüümia vahetegemine, eristamine) - Lekseem ,,keel" on polüseemiline (st tal on mitu alltähendust, st ta on mitmetähenduslik). Polüseemia on seega motiveeritud mitmetähenduslikkus. Üks osa alltähendusi tekib tähendusülekannete, eelkõige metafoori või metonüümia kaudu. (metafoor tähenduse laiendus sarnasuse, metonüümia aga kokkupuute alusel.) Mõnikord laienevad tähendused sel viisil,
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm suhte alusel ülekantud tähenduses. Nt autori nimi tema teose asemel (seda sõna Wiedemannis ei ole, näitusel oli isegi kuus Goyat), anum sisu asemel (katelkeeb), iseloomulik ese inimese asemel (uustulnukas kaotas maailma kolmandale reketile), linn või riik selle elanike asemel (jalgpallis võitis Brasiilia), materjal eseme asemel (tähtis paber `dokument', kork `pudeli sulgemisvahend'). Mitmetähenduslikkus e polüseemia selle all mõistetakse regulaarset mitmetähenduslikkust ühel sõnal. Etümoloogiliselt on tegemist ühe sõnaga, millel on kujunenud mitu tähendust. Nt: pea inimese keha, muu elusolendi vastav kehaosa, valitseja või ülemus, piltl. algusosa (nt: rongkäigu pea). 13. Fraseoloogia, etümoloogia, onomastika Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide
h) manööverdab AUTO on seda kõike, seega on parim näide (Goodness Of Example e GOE kõige kõrgem) RONG ei ole tehtud teede jaoks ega manööverda TRAKTOR ei ole ka teede jaoks ja alati ei sisalda juhti JALGRATAS ei oma iseseisvat liikumapanevat jõudu ega transpordi muud kui juhti Semantika põhimõisteid: - (tähendus)väli kirjeldusmeetod, kus me eeldame, et tähendused moodustavad tasapinnalise kontiinumi; hulk sarnase tähendusega sõnu (nt värvinimetuste väli); - Polüseemia mitmetähenduslikkus; erinevad tähendused saab viia kokku ühele alusele. Üks sõna, palju tähendusi (nt ajama). Huvitab semantikat kõige rohkem. - Homonüümia vorm sama, tähendus erinev; - Sünonüümia vorm erinev, tähendus sama; - Metafoor tähendusülekanne. Üht objekti/nähtust nimetatakse teise nimea. Mõned omadused kanduvad üle (nt jalg, käsi miski on vihma käes). Üks tüüpilisemaid polüseemia tekkimise võimalusi.
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
(transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine. Tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumist identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähendus on mittemateriaalne. Tähendus: 1) abstraktne: süsteemi tähendus; 2 )konkreetne: kõneleja tähendus/kuulaja tähendus. Tähenduse uurimine: Komponentanalüüs
74. Tähendusväli Tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Tähendusvälju on keeles palju. Nad näitavad muuhulgas seda, et välismaailm jaguneb osadeks hierarhiliselt: liiklusvahendid on näiteks autod, rongid, bussid, lennukid jne, autod on näiteks Audi, Opel, Seat, avatava ja mitteavatava katusega mudelid jne. 75. Polüseemia Polüseemia on üks semantika põhimõistetest. Polüseemia- mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatilsielt seotud. Kui polüseemiat ei oleks, peaks üldsõnavara keeles olema palju suurem. 76. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. 77. Sünonüümia Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel (EKK: Sünonüümid
· Metafoor ülekanne; ühe valdkonnamõistete kasutamine teises valdkonnas. · Kujundskeem (mage schema)-skeemkujutlus - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn. lingv). Usutakse, et kui me usume, et meil on peas mingi mõte maailma ja keele vahel, siis keeleteadlased huvitavab, mis on meie peas. Kognitiivse lingvistika uurijad usuvad, et meie peas on skemaatilised vormid. · Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Tekkis sünonüümia vastandina. METAKEELED · Kopmonendid · Joonised · ,,mappingud" metafoorsed ülekanded · Skeemid · Primitiivid = NSM · võrgustikud Komponentanalüü Vt õpikust semantikat juurde!!! Kasutatakse lähedase tähendusegasõnade võrdlemisel. Elus Inimene Maskuliinne täiskasvanud
ja toetust tema sellisele tahtmisele ei ole tulemas kuskilt. Niimoodi arvamiseks läheb tarvis üsna palju enesekindlust: suhtleja peab pidama end tegijaks ehk agendiks, kes vastutab ise oma sõnade eest. Ülejäänud raamat räägibki tegelikult suhtlejast, tema teadmistest, arvamustest ja vastutusest neljas oskussuhtluse valdkonnas. Termino- loogia peatükis alustame mõiste- ja tähendusseostest. Viimastest eriti sünonüümia, polüseemia ja homonüümiaga toimetulek on oluline eeldus sõnastike tulemuslikul koostamisel ja kasutamisel. Lähtudes sõnastike eesmärkide ja sihtrühmade klassifikatsioonist, võrdleme koostamismeetodeid nende aluseks oleva andmestruktuuri põhjal; lähemalt kirjeldame tehnilisi ja töökorralduslikke vahendeid sõnastike sisemise kooskõla saavutamisel. Lühidalt tuleb juttu ka termini- moodustusest. Tõlkimise peatükk algab uurimisobjekti määratlemise tänamatu
Eesti lausete põhitüübid (EKG) - GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg
Semantika uurimisobjekt. Tähenduse mõiste. Semantika e tähendusõpetus. Uurmisobjektiks on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana. Tähendusi väljendatakse keeleliste vormide abil. Keelekasutajal on raske eristada sõna (vormi), selle tähendusest. Osade sõnade tähendus täpsem kui teistel (nt mutter ja vabadus). Sõnad omavad tihti süsteemi- e põhitähendust. Leksikaalne tähendus - dentonatsioon (semeem), mis sellel lekseemil on sõnaraamatus. 45. Polüseemia ja homonüümia. Paljudel lekseemidel on rohkem kui üks denotatsioon - nad on mitmetähenduslikud e polüseemilised. (üks kirjapilt, erinevad tähendused) Homonüümia - olukord, kus kaks fonoloogiliselt koostiselt sama, kuid kaks eraldi lekseemi. Homonüümia ja polüseemia vahel on raske vahet teha. Mida konkreetsem ja püsivam on on lekseemi referent, seda vähem on alltähendusi. 46. Tähenduskomponendid. Sõna dentonatsiooni saab kirjeldada komponentide abil
Erinevus ei takista kopeerimist, samas sarnasus hõlbustab kopeerimist. Laenamine algab reeglina sõnavarast ja hiljem võidakse laenata grammatilisi struktuure, reegleid morfeeme jne. Kopeerimine (ja ka konvergents) on lumepalliefektiga: kahe keele (ala)süsteemid ei pruugi olla väga sarnased, kuid kopeerimine suurendab sarnasust, see ajendab aga veel suuremale kopeerimisele, mis teeb süsteemid veelgi sarnasemaks. 3. Millised probleemid on tähenduse esitamisel sõnaraamatus? Mis on polüseemia ja millised eripärad on loogilisel polüseemial? Margit Langemetsa artikli põhjal (Sõnaraamat keeleteaduses: generatiivse leksikoni teooria. Teoreetiline keeleteadus Eestis (I). 2002 Lk 146-163) Saussure'i üldideed, et sõna tuleb vaadelda selle paradigmaatilistes ja süntagmaatilistes seostes, alles hakatakse teadlikult sõnaraamatutesse juurutama. F Hausmann kritiseerib meieaegseid üldkeele
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
) Ebaselge semantikaga on nt relatiivsõnad, millel on igas kontekstis erinevaid tõlgendusvõimalusi, nt sageli, kohe, varsti. Leidub ka osaliselt kattuva ja ähmase üleminekupiirkonnaga sõnu, nt värvusi tähistavad adjektiivid. Kolmanda rühma moodustavad erialaterminoloogias täpselt defineeritud sõnad, millel on igapäevases kõnekeeles ebamäärasemaid kasutusjuhte, nt täisnurkne, ümmargune. Mitmetähenduslikkust esineb lekseemide puhul eri kujudel: polüseemia (suu, leht, pirn), homonüümia (laim 'puuvili ja alusetu kuulujutt', aas 'silmus ja rohumaa'), homofoonia (paas ja baas, pall ja ball, hale ja ale), homograafia (pal'k ja palk, sul'g ja sulg, nutt' ja nutt) Reeglina laheneb mitmetähenduslikkus konteksti toel. 27. 28.29. Stereotüübisemantika. Selle meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam oma töös ,,The meaning of meaning". Teooria
liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 60. Denotatsioon e intensioon on keeletähendussüsteemi kuuluv potensiaalne võimalus osutada reaalse maailma referentidele. 61. Ekstensioon kõik sõna võimalikud referendid moodustavad selle ekstensiooni. Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 62. Tähendusväli on omavahel tähenduslikult seotud sõnad. Üks tähendusväli on näiteks värvused. 63. Polüseemia on mitmetähenduslikkus. 64. Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. 65. Sünonüümia on samatähenduslikkus. 66. Metafoor on ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse konkreetsematega, mis on inimesele juba tuttavad. Näiteks: elukevad, elusügis. 67. Metonüümia on põhjus-tagajärg suhtel põhinev 68
teos on tingitud tegelikkuse poolt, kuulub autorile, asetub oma kohale kirjandusloos, aga tekstil ei ole kindlalt fikseeritud isadust. autori viirastus võib tekstis ilmuda külalise õigustes. teos on organism, tekst on võrk. Teos on see, mida tarbitakse ja tekst on see, mis puhastab teose tarbimisest. Töös “Romaan ja romaaniline” on romaan range süntagmaatilise ja paradigmaatilise struktuuriga. Romaanilisus seostub teksti mõistega – polüseemia, paljusus. Artikkel “Nauding tekstist” (1973) Sama teose ja teksti vastandus. Teksti mõnu seostub lõputu, dünaamilise tähenduste genereerimise võimega. Tekstist saadav seondub katkestustega, erinewustega, nihete, tmesisega (osadeks lahutamisega – grammatikas: liitsõna osadeks lahutamine). Tekst viib kokku, põimib erinevad hääled ja koodid, sotsiolektid. Tekst on põimimine, aga samas terviku katkestamine. Tekst on mõtlemine, assotsiatsioonivoog
mõistmisega. Puudub objektiivse aja mõiste, ei erista minevikku, olevikku ja tulevikku, üks sõna - 'masa'ytaka' kõige lendava jaoks ( putukad, lennukid, piloodid...). Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon. Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused. Tähenduse polüseemia kommunikatsioonis ja selle vältimine Süntagma sisemine kontekst (Läksin teed jooma. Mis sa teed? Kõnnin mööda teed) Kommunikatiivne situatsioon muudab teate tähendust (punane lipp stardirajal või demonstratsioonil) muudab teate funktsiooni (Jakobsoni funktsioonid) muudab teate informatsioonilist sisu (kolp sääreluudega mingil purgil ja elektrikilbil) Teade ise võib viidata sellele, mis koodi tuleb kasutada ("Sümbol Peirce´i mõttes...") ESTEETILINE TEADE
Õigustloovate aktide tekste silmas pidades, tuleb arvestada võimalusega, et need tekstid on mingis mõttes puudustega. Puudused õigustekstides võivad esineda järgmisel kujul: I Tekst on ebatäpne 1) Tekst on ebaselge 2) Tekstis on semantiline ebamäärasus a) lahtine mõiste b) nõrk mõiste II Tekst on mitmetähenduslik 1) Süntaktiliselt mitmetähenduslik 2) Semantiliselt mitmetähenduslik a) homonüümia b) polüseemia c) sünonüümia d) paronüümia I Tekst on ebatäpne - ebatäpsuse puhul ei ole teada, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamine on väljendile mõtteka, ratsionaalse ja juriidiliselt siduva tähenduse andmine. 1) Tekst on ebaselge - tähendus ei ole teada. Ebaselguse probleem nt võõrkeelest otsetõlkega tõlgitud õiguslausetega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
