3. Nukleotiidid ja nukleosiidid Nukleosiidid- Lämmastikaluste ühendid suhkrutega. N alusega seotud suhkur moodustub ribonukleosiid(riboos) desoksüribonukleosiid(desoksüriboos). Side moodustub pentoosi 1,süsinikuga. Adenin-adenosiin, Guaniin-guanosiin. Nukleotiid on esterdatud fosforhappega nukleosiid. Nukleotiidi molekul võib energiat säilitada happejäägi makroergilises sidemes. 4. Valkude primaarstruktuur Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser-Lys-Cys. 5. Milles seisneb mutarotatsioon. Tuua konkreetne näide Rida kaks (II) Tähtsamad B-rühma vitamiinid(Vees lahustavate vitamiinide rühm) B1-vitamin. B2-vitamiin: Noororganismi kasvufaktor, lihasnõrkus, silmanägemisehäired, karvakasvu häired. Puudusel pidurdub ainete oksüdatsioon organismides
10. B 11. D 12. B 13. B 14. D 15. C 16. A 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümideks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslikku ja energeetilist funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluste poolest. 25. Organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku, sest need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. 26. Inimese toit peab sisaldama mineraalaineid, sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid
iga aminohappe koha määrab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombinatsioon. geneetiline kood on tõepoolest tripletne («kolmetäheline»), pidev (ilma «vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Geneetilise koodi põhiomadused: 1) Tripletsus. Iga aminohappe koht polüpeptiidahelas määratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Näit. aminohappele fenüülalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA ja CUG jne. 2) Pidevus. Polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemärgid». Ühe nukleotiidi väljalangemise korral koodonist loetakse koodonisse järgneva tripleti
17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energ ja ehituslikku funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amino happe jääkidest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiitsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb N-alusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid N-aluste poolest.
peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse spektrofotomeetrilisel meetodil. Lisaks kõrgmolekulaarsete peptiidide sadestamisele lõpetab TKÄ ka ensüümireaktsiooni kulgemise. Lahusesse jäävad vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse
peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 °C juures. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on üldlevinud proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse avaldamine valgu hüdrolüüsi produktide hulga kaudu. Käesolevas töös kasutati substraadina kaseiini see on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Proteaasi aktiivsuse hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, kui valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ning on tekkinud vaid vähesel määral vabu aminohappeid ja madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramine põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ning seejärel trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Trikloroäädikhappe toimel sadenevad lahusest välja tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid
Seejärel seostub ribosoomi suur subühik ja formeerub algatuskompleks. E aminohppeid kandvad tRNA-d leiavad oma kohad tänu mRNA koodonite ja tRNA antikoodonite komplementaarsusele. Aminohapped seostuvad peptiidsidemetega. *rRNA seostub valkudega kompleksideks. *mRNA 1- geeni nukleotiidse järjestuse ümberkirjutamine sünteesitavasse mRNA-sse. 2-mRNA-sse kodeeritud sõnum tõlgitakse ribosoomide aminohapete järjestuseks polüpeptiidahelas. T: mRNA stoppkoodon päästab valla sündmused, mille tulemusel peptiidahel vabaneb ribosoomist. 9. Milliseid staadiumeid transkriptsioonis eristatakse? Andke nende lühike kirjeldus. · RNA polümeraasi holoensüümi seondumine promootorsaiti · Polümerisatsiooni initsieerimine · RNA ahela pikenemine · RNA ahela lõpetamine 10. Kirjutage RNA ahela elongatsioonireaktsiooni skeem. Kirjeldage, millised keemilised sidemed
16. biheeliksiks Täitke lünk sobiva sõnaga: 17 .rganismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides 18 .lükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse 19.Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid 20 .ipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21.AIDS i põhjustab HI viirus 22.õik valgud on moodustunud aminohapetest mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23.Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest monosahhariidist ja fosfaatrühmast 24 DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25 Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku süsinikku ja vesinikku Sest süsinikust vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises
Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse
Lipoidid rasvataolised ained, struktuur ei ole üheselt määratud. Mõnikord jagatakse lipiidid: lihtlipiidid (rasvhapete estrid, glütserooli estrid, kõrgemate küllastunud alkoholide estrid, steroolide estrid); liitlipiidid (ühendid, mille molekulides esineb peale rasvhappe- ja alkoholijääkide veel teisi komponente). Valgustruktuurid: primaar, sekundaar, tertsiaarne. Primaarstruktuur valgu primaarstruktuuri määrab aminohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas: heteropolümeeri jääkide rida, mis algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma sisaldava aminohappejäägiga. Valkude struktuur ja bioloogiline eripära pole kunagi määratud ainult primaarstruktuuriga, vaid sõltub ka lülide ruumilisest paigutusest jt konformatsioonilistest erisustest. Sekundaarstruktuur polüpeptiidahela kurrutusviis (ruumiline kordusstruktuur, nt -heeliks) -
mRNA-ga etteantud geneetilise informatsiooni dekodeerimisele. Seejuures osalevad fermendid, mis aktiveerivad aminohappeid ja kindlustavad peptiidsideme tekke aminohapete vahele. Seda etappi valgusünteesil nimetatakse translatsiooniks. Pärast peptiidsideme teket viimase liitunud aminohappe ja polü-peptiidahela vahel vabaneb eelmine tRNA ja võib oma funktsiooni korrata. 11. Geneetiline kood ja selle põhiomadused. 1. Tripletsus. Iga aminohappe koht polüpeptiidahelas määratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). 2. Pidevus. Polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemärgid». Ühe nukleotiidi väljalangemise korral koodonist loetakse koodonisse järgneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajärjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse
(kuid seda on raske mõelda siis proteaaside aktiivsus avaldatakse vabanevate produktide hulga kaudu) · Neutraale ja alulise proteaaside aktiivasusi määramise jaoks kasutatakse põhiliselt kaseiini. Kaseiin valk(fosfoproteiin), mis leidub piimas. Kaseiini molekulid on hüdrofoobsed ja esinevad piimas mitsellina. (Na-kaseinaat aga lahustub vees). Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseinni hüdrolüüsi algstaadiumit, kui polüpeptiidahelas on katkenud ainult üksikud peptiidsidemed. · Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhin kaseiini hüdrolüüsil proteaasi toimel ja järgneval trikloorädikhappega mittesadeneva hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilise meetodi kasutades. · Aromaattuuma omavad aminohapped ( Tyr, Phe, Trp) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm, siis väljendatakse kasieiini hüdrolüüsi produktide
Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni. AIDS-i põhjustab HIV viirus. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Elule omased tunnused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. 2. Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone). 3. Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning organismis
aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt kaseiini, mis on piima põhivalk, koostiselt fosfoproteiin. Piimas esineb ta mitsellidena, kuna ta on väga hüdrofoobne. Piimast eraldatud kaseiin ei lahustu vees, kuid hästi lahustub tema Na-sool. Proteaasi aktiivsuse hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja, samas ensüüm inaktiveerub
vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina tavaliselt kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis on koostiselt fosfoproteiin. Kaseiin esineb piimas mitsellidena, sest omab kõrget hüdrofoobsust. Piimast eraldatud kaseiin enamjaolt vees ei lahustu. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Trikloroäädihkappe toimel sadenevad reaktsioonisegust kõrgmolekulaarsed peptiidid (M > 10000) ning mittesadenevate produktide sisaldus lahuses määratakse spektrofotomeetrilisel meetodil. Lisaks kõrgmolekulaarsete peptiidide sadestamisele lõpetab TKÄ ka edasise hüdrolüüsi. Pärast sademe eraldamist jäävad
sulgedes, sidekoes, juustes, küüntes). Peamised esindajad: · keratiin · fibroiin · kollageen Molekulaarsed tsaperonid Valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine. Valgumoodulid ehk domeenid suhteliselt iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused, mis moodustuvad pidevatest järjestustest. Ehk tihedalt pakitud osad polüpeptiidahelas, mis korduvad valgus. 2. Kvaternaarstruktuur iseloomulik valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed. Eelised: · Stabiilsus · Geneetiline ökonoomsus ja efektiivsus ( vähem kodeerivaid geene) · Katalüütiliste tsentrite kokkuviimine · Kooperatiivsus VI. SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 1. Ensümoloogia põhimõisted:
Alkanaasi aktiivsuse määramisel kasutasin substraadina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on forfoproteiin. Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kasiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsimata ja on tekkinud ainult vähesel määral vanu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiprodukitde sisalduse määramisel spektrifotomeetrilisel meetodil
Neutraalsete ja aluseliste proteaaside aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina reeglina kaseiini. Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin. Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Reaktsioonisegu sisaldab siis peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil.
Geeniekspressioon geeni avaldmine, 4 eri avaldumisvormi. 1. Promootor geeni algus osas 2. Replikatsioon (kõikides organismides) rakutuumas 3. Transkriptsioon eukarüootsete rakkude tuumas 4. Geeniekspressioon rakutuumas 5. Terminaator geeni lõpu osas · mRNAs on 4 eri nukleotiidi, põhiaminohappeid aga 20. 1) mRNA tripletne, s.t 1 koodon moodustab 3 nukleotiidi. Nt AAA; AUG;CCC 2) 1 koodon määrab ära ühe aminohappe paigutuse valguahelas e polüpeptiidahelas. 3) Geneetiline kood on kordumatu, s. t 1 nukleotiid saab kuuluda vaid ühe tripleti koosseisu. 4) Gen. Koodi isel. Sünonüümsus, s. t teatud aminohapped on ära määratud paljude triplettide poolt (millel samad omadused) 5) Triplett AUG on algustriplett e. initsiaatortriplett. Selle tripleti jõudmisel ribosoomi teatud prk-da käivitub valgusüntees. 6) Tripletid UAA, UGA, UAG on nn nonsense e mõtetud tripletid, s. t neile ei vasta ühtegi aminohapet
See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise alused oleksid: 1) geneetiliselt determineeritud aminohapete järjestus polüpeptiidahelas ja 2) aminohapete radikaalide vastastikused toimed. Viimase taseme ehk tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad nõrgad sidemed. Tänu mittekovalentsetele sidemetele struktuuris on selle teke äärmiselt kiire, spontaanne, kooperatiivne protsess nõrkade polüptiidahelate vahel. Kuna nõrku sidemeid on ahela erinevate osade vahel väga palju, on struktuur tegelikult tugevalt stabiliseerunud. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 36-37)
*Replikatsiooni on protsess, mille tulemusena tekib 2 ühesugust DNA molekuli. *Nimetage oligosahhariide, mida teate ning kirjeldage lühidalt nende ehitust. Oligosahariidid ehk disahariidid koosnevad kahest kuni kümnest omavahel glükosiidsidemega ühendatud monosahariidi jäägist. Maltoos, laktoos, sahharoos. *Kuidas mõista lauset: GENEETILE KOOD ON TRIPLETNE. Igale kolmele järjestikkusele nukleotiidile ehk tripletile mRNA-s vastab üks aminohape sünteesitavas polüpeptiidahelas. *Geneetiline kood on universaalne : Geneetiline kood on universaalne, kuna DNA omab identset struktuusi kogu elavas. Seetõttu nimetataksegi geneetilist koodi seaduspärasuste kogumiks, millek ohaselt DNA-st ja RNA-sse kanduv geneetiline info “tõlgitakse” nukleotiidsest lineaarsest järjestusest polüpeptiidahela aminohappejääkide lineaarseks järjestuseks. *Geneetilise koodi mittekattuvus : Ükski nukleotiidijääk ei kuulu üheaegselt kahte kõrvuti asetsevasse koodonisse.
R grupp (igal a/h erinev) 20 erinevat aminohapet: Lühendid kolmetähelised vahel ka ühetähelised Neli gruppi (omadused R grupist): 1. Happelisi (n = 2) 2. Aluselisi (n = 3) 3. Neutraalsed ja polaarsed, hüdrofiilsed (n = 6) 4. Neutraalsed ja mittepolaarsed, hüdrofoobsed (n = 9) Happelised ja aluselised a/h Neutraalsed,mittepolaarsed (hüdrofoobsed) Neutraalsed, polaarsed (hüdrofiilsed) A/H on omavahel seotud peptiidsidemega polüpeptiidahelas (ahelad ei ole omavahel nii seotud) Peptiidside = kovalentne side ühe a/h karboksüülrüüma ja teise a/h aminorühma vahel Nterminus Cterminus 5' (DNA) 3' (DNA) Valkudel on neli organisatoorset tasandit: 1. Primaarne = a/h järjestus, määratakse gen.koodi poolt mRNA. 2. Sekundaarne = kujuneb elektrostaatiliste jõududem ja vesiniksidemetega aminohapete vahel 3
põhjustab 1 mikromooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 miksomooli aminohapete vabanemist 1 sekundi vältel 30 kraadi juures Celsiuse järgi. Proteaase aktiivsust avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate aminohapete/peptiidide hulga kaudu, kuna peptiidsidemete hulk pole otseselt mõõdetav. Neutraalsed ja aluselised proteaasid: - substraadina kaseiin (piima põhivalk, fosfoproteiin). Jälgitakse hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud sidemed. Sisalduvad peamiselt pika ahelaga peptiide. Valdav osa valgust on hüdrolüüsumata ning tekkinud on vaid vähesel määral proteolüüsi produkte. Proteaase aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil.
põhjustab 1 mikromooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 miksomooli aminohapete vabanemist 1 sekundi vältel 30 kraadi juures Celsiuse järgi. Proteaase aktiivsust avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate aminohapete/peptiidide hulga kaudu, kuna peptiidsidemete hulk pole otseselt mõõdetav. Neutraalsed ja aluselised proteaasid: - substraadina kaseiin (piima põhivalk, fosfoproteiin). Jälgitakse hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud sidemed. Sisalduvad peamiselt pika ahelaga peptiide. Valdav osa valgust on hüdrolüüsumata ning tekkinud on vaid vähesel määral proteolüüsi produkte. Proteaase aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil.
aktiivsuse määramisel NEUTRAALSED JA ALUSELISED Kaseiin : piima põhivalk, mis koostiselt PROTEAASID fosfoproteiin. Kaseiini molekulid on väga hüdrofoobsed, kuid kaseiini Na-sool hüdrofiilne Objektiivseks hindamiseks tuleb jälgida HÜDROLÜÜSI ALGSTAADIUMIT: · Valgu polüpeptiidahelas katkevad üksikud peptiidsidemed · Reaktsioonisegu sisaldab pika ahelaga peptiide · Märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata · Tekkinud on vähesel määral vabu amh-d ja madalmolekulaarseid peptiide Proteaasi aktiivsuse määramise põhineb: 1. kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel 2. TKÄ-ga mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määrmine
valgumolekuli või osa sellest. Valkude koostisse kuulub 20 aminohapet, mis üksteisest erinevad külgahela (radikaali) ehituse poolest. Valgu molekulis on aminohapped omavahel ühendatud peptiidsidemega (OC - NH). Peptiidsideme tekkel eraldub vee molekul. Valgud erinevad üksteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse poolest polüpeptiidahelates. Aminohapete arv, nomenklatuur ja järjestus polüpeptiidahelas määrab valgumolekuli primaarstruktuuri. Esimeseks etapiks valgusünteesil on DNA-s sisalduva geneetilise informatsiooni (nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon matriits-RNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva informatsiooni valgusünteesi paika - ribosoomidesse. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja koosnevad rRNA-st ja valgust. Tavaliselt moodustavad ribosoomid polüribosoome (polüsoome), kus ribosoome hoiab koos mRNA-molekul
biomolekulideks. 49) Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. 50) Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. 51) Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja keha talitluste regulaatori funktsiooni. 52) AIDS-i põhjustab HIV viirus. 53) Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega. 54) Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 55) DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. · Elule omased tunnused 56)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. 57)Elusorganismid on võimelised iseendale vajalikke orgaanilisi ühendeid sünteesima (ehk viima läbi biokeemilisi reaktsioone). 58)Elutegevuseks vajalikud lähteained võetakse väliskeskkonnast ning
Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümid . 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21. AIDS-i põhjustab HI viirus 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega . 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Sest süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid, süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises. 26
DNA kuulub kromosoomide ehitusse, molekul on kaheahelaline biheeliks. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja kaitse funktsiooni. AIDS-i põhjustab HIV viirus. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 3 RAKU EHITUS JA TALITUS Robert Hook võttis kasutusele raku (cellular) mõiste. Tegi 1. valgusmikroskoopi. Rakud jaotatakse prokarüoodid e eeltuumsed puududb piiritletud tuum (bakteril) ja eukarüoodid e päristuumsed tuum on olemas (looma, taime, seene ja protistirakud)
18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse. Hapnik ja vesinik, sest me koosneme põhiliselt veest
Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad nõrgad sidemed, kuid peptiidsidemed. Valgu denatureerumine
Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja glükogeeni koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni 21. AIDS-i põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastik elemendist, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Küsimused. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? - Nad on kõikides orgaanilistes ühendites. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? - Vaja elutegevuseks, keha ise ei tooda. 27
külmutatud konservide, geelilaadsete ainete puhul. Süsivesikuterikkas keskkonnas sõltub vee sidumisvõime polüsahhariitidest. Vee sidumisvõime on seotud ka teatud ainetega keedusoolal, sahharoosil hea sidumisvõime 4. Toiduvalkude ehitus, esmatähtsad aminohapped. Valgud ehk proteiinid on ,L-aminohapetest koosnevad biopolümeerid, milles aminohapped on ühendatud peptiid (amiid) sidemetega. Primaarne struktuur peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas, mummukesed mängivad üksikud aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass. Sekundaarne struktuur vesiniksidemega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon, üksikosa on korrastatud kas moodustavad spiraali või on volditud. Tertsiaalstruktuur kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur, hoiavad koos kas vesinikside või on kovalentne side või on laengute
valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3. valk + pigment = kromoproteiin heem ja klorofüll. 4. valk + fosfor = fosfoproteiin piimavalk kaseiin. 5. valk + lipiid = lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija. 6. valk + metall = metalloproteiin liiteensüümid ja transferiin (Fe transportiv valk). 1. Valkude ehitusprinsiibid: 1) Primaar- e esmane struktuur AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. Selles võib peituda geneetiline viga. 2) Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul: · polüpeptiidahela kokkukeerdumisel spiraaliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on molekulisisesed H-sidemed;
leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks ( essentsiaalseteks). Inimorganismi jaoks on asendamatuid aminohappeid 8. Asendamatuid aminohappeid peab inimorganism saama toiduga. Asendatavate aminohapete sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Aminohapete (AH) koostis, hulk ja järjestus valgu polüpeptiidahelas määravad antud valgu struktuuri, füüsikalis-keemilised omadused, biofunktsioonid. Iga valgu koostises on: · teatud hulk AH-jääke · AH on paigutatud ranges järjestuses · AH on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks Inimorganismis leidub üle 50 000 individuaalse valgu (teoreetiliselt on 20 proteinogeense põhiaminohappe baasil võimalik 2,4 x 1018 valgu teke). Polüpeptiid - ühend, mis koosneb paljudest (20-50) AH-jääkidest.
Peptiidsideme moodustavad ühe aminohappe karboksüülrühm ja teise aminohappe aminorühm. Peptiidsideme tekkimisel eraldub vesi, mistõttu on see kondensatsioonireaktsioon. Valkude koostises on 20 enamlevinut aminohapet, mida nim proteogeenseteks aminohapeteks. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuidele, mis tulenevad primaarsest struktuurist e aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarstruktuur on aminohappeahela lokaalne korrapärastumine, tertsiaalstruktuur aga kogu valgu kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamine.Valgumolekulide ruumilised struktuuri on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemetega ja vastasmõjudega. Denaturatsioon on valgu molekuti ruumilise struktuuri osaline lagunemine. Nõrgad keemilised sidemed, mis fikseerivad ruumilist struktuuri, grupeeruvad ümber või katkevad. Peptiidsidemed aminohapete vahel aga säiluvad
See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise alused oleksid: 1) geneetiliselt determineeritud aminohapete järjestus polüpeptiidahelas ja 2) 5 aminohapete radikaalide vastastikused toimed. Viimase taseme ehk tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad nõrgad sidemed. Tänu mittekovalentsetele sidemetele struktuuris on selle teke äärmiselt kiire, spontaanne, kooperatiivne protsess nõrkade polüptiidahelate vahel. Kuna nõrku sidemeid on ahela erinevate osade vahel väga palju, on struktuur tegelikult tugevalt stabiliseerunud. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 36-37)
Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amiinohappe jääkidest ,mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmas 24, DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Seened elavad kõikjal, kus nad leiavad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid – toitu. Neile sobivad toiduks nii teiste organismide elusatest rakkudest saadavad ained, kui ja nende jääkproduktid ning taimede ja loomade jäänused. Seened koos bakteritega ongi peamised surnud organismide
Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad nõrgad sidemed, kuid peptiidsidemed. Valgu
c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need üldlevinud aminohapped, mis on valkude koostises). Valkude puhul eristatakse: a) Primaarstruktuur (aminohapete valik ja järjestus polüpeptiidahelas) b) Sekundaarstruktuur (ahela lokaalne korrapärastumine) c) Tertsiaarstruktuur (valgumolekuli kolmemõõtmeline struktuur) d) Kvaternaarstruktuur (multimeersete valkude puhul, kui on mitu polüpeptiidahelat) Denaturatsioon valgu ruumilise struktuuri lagunemine (NB! Kuid säilivad peptiidsidemed) Denatureerimine vähendab lahustuvust, valk või lahusest välja sadeneda. Valgu hüdrolüüs peptiidsidemete lagunemine Valke saab kindlaks teha: a) Värvusreaktsioonidega
tertrameer (2 regulatoorset, 2 katalüütilist subühikut). Kui regulatoorne subühik võtab vastu AMP, muutub selle konformatsioon a lükkab eemale katalüütilised subühikud, mis muutuvad aktiivseks (toimub reaktsioon). Isoensüümid sama reaktsiooni katalüüsiv ensüümide perekond, mille esindajate erinev molekulaarehitus tingib erinevad füsiko-keemilised omadused. · heteropolümeerid (laktaadi dehüdrogenaas e. LDH) · AH ümberpaigutamine polüpeptiidahelas (heksoosi kinaas) · alleelsed variandid (alkoholi dehüdrogenaas) · geneetiliselt sõltumatud vormid (malaadi dehüdrogenaas) Nad kujunevad posttranslatsioonsete modifikatsioonide tulemusel. GGT CK LDH AST ALT Amülaas Lipaas ALP ACP PchE Akuutne müokardiinfarkt 3+ 3+ 2+ (+) Lihaskahjustused 3+ 2+ + (+) Maksahaigused
Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks jne. VALGUD Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid pole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid. Valgud ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgumolekulis ulatub sadadesse ja isegi tuhandeisse, kuid ühes polüpeptiidahelas on harva üle saja aminohappejäägi. Valkude molaarmass asetseb piirides 104 6 x 107. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteetiline rühm. Valkude struktuuri ja valkude funktsioone elusorganismides on põhjalikult käsitletud bioloogias. 4 Valke on kümneid ja sadu tuhandeid
a) Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr b) Ionogeensete radikaalidega aluselised: Arg, Lys, His c) Apolaarsete radikaalidega: Ala, Val, Leu, Ile, Met, Phe, Trp, Pro d) Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp, Glu Valgud täidavad erinevaid funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad valkude primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarset struktuuri. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist kirjeldatakse kvaternaarse struktuuri abil. Valgumolekulide
Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarne struktuur iseloomustab ahela lokaalset korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest koosnevaid valke nimetatakse oligomeerseteks, tal on mitu polüpeptiidahelat. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mille käigus
aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Tuntud on ka rida aminohappeid ja nende derivaate, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi funktsioone (-aminobutüraat, -alaniin, ornitiin jt). Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur
1. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 2. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 3. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. 4. Lipiidid täidavad organismis peamiselt energiaallika ja keha talitluse regulaatori funktsiooni. 5. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 6. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud radikaalidega. 7. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 8. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Küsimused: 1. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse
IV. PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Valgud on aminohapete polümeerid, milles aminohappejäägid on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega peptiidsidemetega. Valkude suurused on väga varieeruvad, näiteks insuliini kogu molekulmass on 5733 Da aga glutamiini oma ~600 000 Da. Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelas: - Monomeer üks polüpeptiidahel - Multimeer mitu polüpeptiidahelat Homomultimeer sama tüüpi ahelad Heteromultimeer kaks või enam ahelatüüpi Valgu aminohappeline järjestus on igale valgule omane unikaalne tunnus. Kodeeritud vastava DNA lõigu nukleotiidide järjestusega. Polüpeptiidahelat loetakse amino- ehk N-termimusest kasboksüül- ehk C-terminuse suunas. 2
24 Kaseiin on piima põhivalk, mis koostiselt on fosfoproteiin ( . (. - as, b- (-) ). Tänu kaseiini molekulide kõrgele hüdrofoobsusele esineb ta piimas mitsellidena. Piimast eraldatud kaseiin vees praktiliselt ei lahustu, küll aga lahustub vees hästi kaseiini Na-sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini. hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide,märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. 5. Kirjutage TKÄ struktuurivalem ja põhjendage TKÄ kasutamise eesmärke antud töös. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja
Fermendid (ensüümid) otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. DNA põhifn. on elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige info säilitamine ja edasiandmine. Valk on polümeerne ühend, mille monomeeridex on aminohapped (20 tk). Omavahel ühinenud aminohapped moodustavad polüpeptiidahela, mis moodustab valgumolekuli või osa sellest. Valgud erinevad üxteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse poolest polüpeptiidahelas. I etapp: DNA-s sisalduva geneetilise info(nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon (RNA vormide biosüntees) mRNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva info valgusünteesi paika- ribosoomidesse. Initsiaator(tRNA)koodon määrab ära milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse. II etapp: Aminohapped asetataxe õigesse järjestusse vastavalt mRNA-ga etteantud geneetilise info dekodeerimisele
IIa VALGUD 1. *Valkude tähtsus. (§2.2.1) Valgud on makromolekulaarsed ühendid, neil on väga kõrge spetsiifilisus. Valgud täidavad elutähtsaid funktsioone: 1 eluprotsesside katalüüsimine ja reguleerimine 2 keemilise energia muundamine teisteks energialiikideks 3 ehituslik funktsioon (struktuuride moodustumine) 2. *Valgu struktuur. (§2.2.2) Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Rakkudes sünteesitakse 20 aminohapet. Valgu primaarstruktuus polüpeptiidahelas asuvate aminohapete suhtelised ja absoluutseid hulgad ning järjestused. Ahelaid hoiavad koos polüpeptiidsidemed. Valkude primaarstruktuurid on pärilikult fikseeritud ja DNAs salvestatud. Polüpeptiidahelad on kindla konformatsiooniga: kruvitaolised või kokku keerdunud. Valgu sekundaarstruktuur konformatsioon, mil tekib vesiniksidemete abil, mille moodustavad peptiidsideme CO ja NH rühmad üle ja sellesama peptiidahela osade või eri polüpeptiidahelate vaheö
annaabi.ee 
