Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geeni ekspressioon: translatsioon ja geneetiline kood (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

 Geeni  ekspressioontranslatsioon  ja geneetiline kood
Geeni väljendus on valk; kui rakul on vaja valku, siis tuleb lugeda vastavat 
geneetilist koodi.
1.
Translatsioon ­  mRNA­l oleva info konverteerimine a/h järjestuseks ehk 
polüpeptiidiks
Geneetilise info lugemine kahe etapiline:
1.
Transkriptsioon  – sünteesitakse DNA matriitsil ühe­ahelaline RNA  molekul  
DNA matriitsil
 
 
Valk ehk  proteiin :  
Suure mol.kaaluga, lämmastikku sisaldav orgaaniline ühend

Sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi.

Polüpeptiidid koosnevad aminohapetest
Aminohapped:

Amino grupp (NH )
2

Karboksüül grupp (COOH)
Tüüpiiselt on laetud kaks rühma a/h
(­NH + and COO­)
Vasakule Paremale
Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #1 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #2 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #3 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #4 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #5 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #6 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #7 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #8 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #9 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #10 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #11 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #12 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #13 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #14 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #15 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #16 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #17 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #18 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #19 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #20 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #21 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #22 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #23 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #24 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #25 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #26 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #27 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #28 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #29 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #30 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #31 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #32 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #33 Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood #34
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ClericalRodent Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
79
doc

BIOinformaatika kodutöö 5

http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=eco&mapno=00010 Drosophila glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=dme&mapno=00010 Homo sapiens glükolüüsi rada: http://www.kegg.com/dbget-bin/get_pathway?org_name=hsa&mapno=00010 aldodaas: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+4.1.2.13 püruvaatkinees: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?enzyme+2.7.1.40 b. Leida vastavad geenid ­ KEGG-i entry numbrid, geeni nimed, nukleotiidsed järjestused ning asukohad geenikaardil. Aldolaas : Escherichia coli K12 MG1655: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?eco+b2097 Drosophila melanogaster: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?dme+Dmel_CG6058 Homo sapiens: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?hsa+226 Püruvaatkinaas : Escherichia coli K12 MG1655: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?eco+b1676 Drosophila melanogaster: http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?dme+Dmel_CG7069

Bioinformaatika
thumbnail
38
pdf

Molekulaarbioloogia konspekt

katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt ja seega sai selgeks, et DNA'd sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel. Revertaas leiti esialgu imetajate RNA viirustest (retroviirustestest), aga hiljem selgus, et see ensüüm on looduses väga laialt levinud nii eu- kui prokarüootides. Geneetilise informatsiooni ülekande kolm põhilist protsessi on: 1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused, mille geneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA kahekordistumine. Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste

Molekulaarbioloogia
thumbnail
64
docx

“Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid

sagedus peegeldab konkreetse piirkonna translatsiooni kiirust. Rakkudest eraldatakse polüsoomid. Ribosoome töödeldakse ribonukleaasiga. Tekivad 36-40 nt pikkused fragmendid, mis suunatakse sekveneerimisse. Kõik sobivate pikkustega fragmentide järjestused saadakse teada ja paigutakse genoomidesse. Vaadates palju sarnaseid fragmente on, saame määrata nende aktiivsuse tase. Mida rohkem ühte lõiku, seda aeglasem on sealkohal translatsioon. Saame ribosoomide profiili mRNA-de peal. Töödeldes polüsoome nukleaasiga, muutuvad nad kõik 70S-ks. Kui mRNA sisaldab Shine-Dalgamo järjestsutega sarnased, siis jääb sel kohal translatsioon seisma, katkeb.  Kvantitatiivne mass-spemktromeetria valgusünteesi uurimisel Füüsikaline meetod, mis võimaldab väga täpselt määrata mingisuguste osakeste massi ja laengust (selle suhet). Nt peptiidide hulka segus. Põhineb stabiilsete isotoopidega märkimisel.

Valgu biosüntees
thumbnail
2
doc

I KT kordamisküsimused - molekulaargeneetika põgiprotsessid

I kontrolltöö – molekulaarbioloogia põhiprotsessid 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on DNA süntees e. replikatsioon, RNA süntees e. transkriptsioon ja valgu süntees e. translatsioon. 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on DNA kahekordistamine enne raku jagunemist, millega tagatakse, et jagunemisel moodustunud tütarrakud saaksid täpselt sama päriliku info. 3. mis on transkriptsioon? translatsioon? Transkriptsioon on RNA süntees, mis toimub päristuumsetel organismidel rakutuumas. See on matriitsreaktsioon, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidsele

Bioloogia
thumbnail
31
ppt

Valgu sünteesi geneetiline kontroll

Valgu sünteesi geneetiline kontroll 1942: George Beadle ja Edward Tatum Uurisid hallitusseenel, mis on haploidne kas geenid määravad valku. Üks geen ­ üks ensüümOne GeneOne Enzyme Hypothesis Iga geen kontrollib ühe ensüümi aktiivsust Hiljuti: üks geen ­ üks polüpeptiid Praegu: "üks geen ­ palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4. Levib vegetatiivselt mütseeli teel ja spooridega 5

Geneetika
thumbnail
4
doc

Geneetiline kood ja valgu süntees

Trp ja Met. d. Geneetilise koodi kattumatus ­ koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e. Ribosoom ­ Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st ja valgust. Formeeruvad kahest subühikust: suurest ja väikesest. Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas. Toimivad rakusiseste valgu sünteesi tsentritena. f. Aminoatsüül-tRNA ­ tRNA koos amonohappega. 2. Geneetiline kood- mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute ja neile vastavate aminohapete loetelu. a. Koodonite üldarv = 64, tripletne sellepärast, et tuleb kodeerida 20 amonohapet (4 2 = 16 ei oleks piisav, aga 43 = 64>20) b. Aminohappetid kodeerivate koodonite arv = 61 c. Ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodonid. 3. a. Geneetilise koodi pidevus ­ aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev (ei ole punkteeritud).

Biokeemia
thumbnail
8
doc

Geneetika

· Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome · Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist · Kahekromotiidilne kromosoom kahest DNA molekulist · DNA ­ (nool RNA poole) RNA(koosneb nukleotiididest) lagundatakse ära ­ kandub üle valgu(koosneb aminohapetest) molekuli, mis tekitab reaktsiooni, mis tekitab tunnused(nt pruun silmavärvus) Protsessid: DNA replikatsioon ehk kahekordistamine DNA info kopeeritakse RNA­sse ­ transkriptsioon Translatsioon ­ DNA info tõlgitakse valkudes keelde ehk valgu süntees Protsessid · DNA replikatsioon DNA kahekordistamine enne raku jagunemist Koosneb nukleotiididest Replikatsioon, kus leidub DNA­d tuumas tuumapiirkonnas kloroplastides mitokondrites Tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku DNA­poümeraas ­ ensüüm, mis viib replikatsiooni läbi A­T

Bioloogia
thumbnail
7
pdf

Biokeemia III testiks

Homoloogiline (üldine) rekombinatsioon võib toimuda iga kahe DNA molekuli vahel, millel esineb järjestuste homoloogiat. Eukarüootides sagedane meioosis. Kõikides organismides roll replikatsioonis DNA vigade parandamisel. Asendispetsiifiline rekombinatsioon ­ rekombinaasid lõikavad DNA-d spetsiifiliste järjestuste juurest ning ligeerivad väljalõigatud lõigud teise DNA molekuli. Võib toimuda igas rakus. Funktsioonideks DNA integratsioon ja geeni ekspressiooni regulatsioon. Transpositsioon ­ mobiilsete DNA segmentide lülitamine uude asukohta genoomis, seda nii kromosoomi piires kui kromosoomide vahel. DNA vigade tüübid: replikatsioonivead, kühmud liigsete või puuduvate jääkide tõttu, UV indutseeritud muutused nagu pürimidiini dimeerid, fosfodiestersidemete või desoksüriboosi katkestused ja kovalentsed ristsidemed ahelate vahel.

Biokeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun